Rahvastikunäitajad ja koosseis

Väljaanded ja artiklid

Meie armas Kagu-Eesti

Statistikablogi
Statistikaamet

8.-16. augustini kestis ametnike välitööde programm Kagu-Eestis, mille eesmärk oli edendada sealse piirkonna elu. Välitöödel ja üritustel osales kokku ligi 700 inimest.

Meie armas Kagu-Eesti

Loe edasi

Rohkem kui pool Eestimaast on asustamata

Statistikablogi
Helerin Äär, Mihkel Servinski

Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata, mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt.

Rohkem kui pool Eestimaast on asutamata

Loe edasi

Eestis on kasvanud emakeelte mitmekesisus

Statistikablogi
Kadri Raid, Alis Tammur

Eesti elanikud räägivad enam kui 200 emakeelt ja õpivad käesoleval õppeaastal üldhariduskoolides 14 erinevat võõrkeelt. Levinumad emakeeled on eesti ja vene keel ning võõrkeelena inglise keel.

Eestis on kasvanud emakeelte mitmekesisus

Loe edasi

Naised meesteta pole midagi, mehed naisteta pole sedagi

Statistikablogi
Helerin Äär

Läheneva naistepäeva eel tegi Statistikaamet ülevaate, kui suur on naiste osatähtsus Eesti asustusüksustes. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis nii küla, kus elasid ainult naised kui ka külasid, kus elasid ainult mehed.

Naised meesteta pole midagi, mehed naisteta pole sedagi

Loe edasi

Veerandsada kilomeetrit sõbralikkust

Statistikablogi

Statistikaameti andmetel on Eestis kümme maakonda, kus on Sõpruse või Sõbra tee, tänav, puiestee, põik või väljak. Sõpruse või Sõbra on koduseks aadressiks ligi 15 460 Eesti elanikul ning sõbralik teede- ja tänavavõrgustik katab 26,4 kilomeetrit.

Veerandsada kilomeetrit sõbralikkust

Loe edasi

Millisesse perre sünnivad lapsed?

Statistikablogi
Kadri Raid, Alis Tammur

Kogu Euroopa, sh Eesti ees on mitu demograafilist proovikivi – rahvastik vananeb, tööealise elanikkonna hulk väheneb ja lapsi sünnib vähe. Üks vahend nendega toime tulemiseks on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada ning väärikalt vananeda, kindlustades, et Eesti rahvast saab suurenev rahvas. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kindlaks teha, millistesse peredesse sünnib rohkem lapsi.

Millisesse perre sünnivad lapsed?

Loe edasi

Millisesse perre sünnivad lapsed?

artikkel
Kadri Raid, Alis Tammur
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 9)

Artikkel annab ülevaate Rahandusministeeriumi tellimusel valminud andmekaevea projekti „Millisesse perre sünnivad lapsed?“ tulemustest.

Väljaande kaas

Loe edasi

EV100: Mõeldes isadele

Statistikablogi
Alis Tammur

Tavaliselt räägitakse sündimusnäitajatest ikka seoses naistega, aga isadepäeva ootuses võtame fookusesse mehed. Sajandiga on muutunud nii isaks saamise keskmine vanus kui ka vanemate levinuim kooseluvorm lapse sünnil.

Loe edasi

Pereloome ‒ traditsioonilisest mudelist valikuvõimaluste rohkuseni

artikkel
Kadri Raid
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 4)

Viimastel aastakümnetel on paljusid perekonnauurijaid paelunud muutused perekonnas. Varem jälgiti pere loomisel võrdlemisi sarnast mudelit: abielluti, saadi laps(ed) ja selles abielus ka püsiti. Tänapäeval iseloomustab pereelu valikute rohkus nii peresündmuste planeerimisel kui ka nende järjekorra määramisel, mis omakorda on muutnud seda, kuidas perekondi luuakse.

Väljaande kaas

Loe edasi

Sündide buum on koondunud suvekuudesse

Statistikablogi

Statistikaameti andmetel on eestlaste sündide sesoonsuse muster muutunud. Kui varem sündis rohkem lapsi kevadkuudel, siis nüüd sünnib neid rohkem suvel ja sügise alguses. Muutumatuks on aga jäänud see, et vähem sünnib lapsi talvekuudel.

1930ndatel keskmine sündide arv päevas kuude kaupa

Loe edasi