Rahvaloendus 1. märtsil 1934

1934. aasta piirRahvaarv – 1 126 413
Eestlaste osatähtsus – 88%
Linnaelanikke – 31%

Korralduselt sarnanes 1934. a rahvaloendus 1922. aasta loendusega. Loendus kestis ühe päeva, loendajate arv ei erinenud oluliselt eelmise loenduse omast, kuid nende töö oli korraldatud mõnevõrra teisiti – teatava hierarhilisusega, mis tagas parema kontrolli töötulemuste üle.

Loenduse korraldamiseks moodustati 33 loendusringkonda. Omaette ringkonna moodustas iga maakond ja iga linn. Lisaks moodustasid omaette ringkonna kaitsevägi, raudtee, vangla ja laevad. Ringkondade juhatajad allusid vahetult Riigi Statistika Keskbüroo direktorile. Ringkonnad jaotati haldusüksuste piiride alusel rajoonideks ja need omakorda jaoskondadeks.
Linnades koostati täielikud majade ja korterite loendid, kvartali loend kvartalisse kuuluvatest tänavatest, majadest ja korteritest koos ligikaudse elanike arvuga. Iga kvartali kohta tuli koostada skemaatiline plaan. Ka alevites ja valdades tuli koostada elamute loendid.

Rajoonide jaotamine jaoskondadeks oli rajooni juhtide ja kohaliku rahvaloenduskomisjoni ülesanne. Rajoonide juhtideks määrati eelkõige vallaametnikud, kes tundsid kohalikke olusid. Nende ülesanne oli ka valla elamute loendi koostamine. Elamute numeratsioon oli kogu valla piires üks. Elamute nummerdamisel tuli jälgida nende paiknemist, et lähestikku asuvatel elamutel oleks järjestikused numbrid. Kui vallas oli kujunenud jaotus külade järgi, oli soovitatav koostada ka loend külade järgi.

Valdadele saadeti kaardid mõõtkavas 1 : 42 666, millele olid kantud vallapiirid (katastriameti andmetel). Tegemist oli veneaegsete kaartidega.

1934. aasta rahvaloenduse Senno valla (Petserimaa) jaoskonnakaart

1934. aasta rahvaloenduse Senno valla (Petserimaa) jaoskonnakaart
Allikas: Eesti Riigiarhiiv 4785.2.1

Elamu number tuli kaardile märkida punase tindiga. Tihedalt koos paiknevate elamute rühmade juurde võis kirjutada elamute numbrid koondatult, eraldi asuvad elamud tuli nummerdada üksikult. Tööstus- ja kaubandusettevõtete, nt veskite, sepikodade, kaupluste jne asukohad tuli kaardile märkida punase ristiga. Punase täpiga tuli kaardile märkida sellelt puuduvad elamud. Punase tindiga tuli parandada ka valla piiride vead.

Linnades koostati linnaplaanide alusel skemaatilised plaanid iga kvartali kohta. Kvartali all mõisteti majade/kruntide rühma, mis on igast küljest piiratud tänavatega, vahel võis piiriks olla ka plats, veekogu või linnapiir. Iga kvartal sai numbri, mis oli linna piires unikaalne. Kõrvuti asuvatel kvartalitel olid järjestikused numbrid. Kvartali skemaatilisele plaanile tuli kanda kvartalit ümbritsevate tänavate, platside ja veekogude nimed, kvartali number ja nelinurgaga maja ligikaudne asend. Nelinurga sisse märgiti maja politseinumber, korterite ja elanike arv.
Suurtes kvartalites, kus loendajaid oli rohkem kui üks, anti kaart kasutada vaid ühele loendajale. Teised loendajad pidid leppima majade ja elanike nimekirjadega.

Juhend kvartaliplaani koostamiseks

Juhend kvartaliplaani koostamiseks
Allikas: Eesti Riigiarhiiv 4785.1.1

Tartu linna rahvaloenduse II rajoon, 1: 4 200

Tartu linna rahvaloenduse II rajoon
Allikas: Eesti Riigiarhiiv 4785.1.7

Kokku moodustati 1934. aasta rahvaloenduse ajal Tartus 286 kvartalit. I rajoonis oli 451 maja 2042 korteriga, kus elas 5603 inimest. II rajoonis oli 427 maja 1498 korteri ja 5252 elanikuga.

K. von Maydell Rahvuste paiknemine Eestis ja Lätis Eesti 1934. aasta ja  Läti 1935. aasta rahvaloenduse andmetel

K. von Maydell Rahvuste paiknemine Eestis ja Lätis Eesti 1934. aasta ja  Läti 1935. aasta rahvaloenduse andmetel
Allikas: Eesti Ajalooarhiiv  55392.258

K. von Maydell, G. Bornkam. Sakslaste arv Eestis ja Lätis Eesti 1934. aasta ja  Läti 1935. aasta rahvaloenduse andmetel

K. von Maydell, G. Bornkam. Sakslaste arv Eestis ja Lätis Eesti 1934. aasta ja  Läti 1935. aasta rahvaloenduse andmetel
Allikas: Eesti Ajalooarhiiv 5392.1.259