Rahvaloendus 15. jaanuaril 1959

1959. aasta piirRahvaarv – 1 196 791
Eestlaste osatähtsus – 75%
Linnaelanikke – 56%

Nõukogude Liidu koosseisus toimunud esimene rahvaloendus Eestis toimus jaanuaris 1959. Juhised rahvaloenduse korraldamiseks tulid Moskvast.

Nõukogudeaegsete loenduste kaardimaterjali ühisjooneks oli, et neile ei tohtinud kanda kaardivõrku, kaardid trükiti sihilikult valesti, sest kehtisid teatud moonutamise nõuded. Moonutused olid suurimad riigikaitseliste objektide läheduses, neid objekte kaardile ei kantud. Kõik loenduse kaartide ja skemaatiliste plaanide originaalid saadeti kooskõlastamiseks ja kontrollimiseks sõjaväeringkonna staapi ning Balti Riikliku Geodeesia Järelvalve Territoriaalsesse Inspektsiooni.

1959. aasta rahvaloenduse aluseks olid elanike nimekirjad. Et elukoha registreerimine oli rangelt kohustuslik, olid elanike nimekirjad üsna täpsed. Enne loendust nimekirju ka kontrolliti.

Fragment 1959. aasta rahvaloenduse skemaatilisest kaardist Hiiumaa Emmaste külanõukogu kohta

Fragment 1959. aasta rahvaloenduse skemaatilisest kaardist Hiiumaa Emmaste külanõukogu kohta
Allikas: Eesti Riigiarhiiv R-10.12.96

Fragment Vastseliina rajooni Obinitsa külanõukogu skemaatilisest rahvaloenduskaardist, 1:25 000

Fragment Vastseliina rajooni Obinitsa külanõukogu skemaatilisest rahvaloenduskaardist
Allikas: Eesti Riigiarhiiv R-10.12.96

Kärdla linna plaan

Kärdla linna plaan
Allikas: Eesti Riigiarhiiv R-10.12.96