Rahvaloendus 15. jaanuaril 1970

1970. aasta piirRahvaarv – 1 356 079
Eestlaste osatähtsus – 68%
Linnaelanikke – 65%

1970. aasta rahvaloendus sarnanes 1959. aasta loendusega. Pärast 1959. aasta rahvaloendust olid toimunud olulised muutused haldusjaotuses: maarajoonide arv oli vähenenud 37-st 15-ni, külanõukogude arv oli vähenenud 320-st 235-ni. Need muudatused tuli kanda ka kaartidele. Piirimuutust tuli kontrollida uue piirikirjelduse alusel kaardile kantud piiri ja endise piiri kõrvutamise teel, kasutades 1959. aasta rahvaloenduse kaarte ja majavalduste nimekirju.

Loenduse eel korrastati tänavanimesid ja majanumbreid ning paigaldati puuduvad nimesildid ja majanumbrid. Kokku paigaldati 7000 tänavasilti, 14 000 majanumbrit ja 31 300 korterinumbrit.

Loenduskaardid tehti algselt kalkale. Maapiirkondade loenduskaardid tehti mõõtkavas 1 : 50 000. Kaartidele kanti rajoonide ja külanõukogude piirid, kolhooside ja sovhooside maakasutus ning olulisemad teed. 1959. aasta kaardilt kanti üle kõik majapidamised. Linnaliste asulate ja suuremate maa-asulate kohta koostati skemaatilised plaanid, mis valdavalt olid mõõtkavas 1 : 2000. Kaartidele kanti kõik elamud ning nendele vastavad numbrid elamute loendis. Välitöödel kontrolliti kaartidele kantud hooneid: lammutatud hooned kustutati kaardilt, puuduvad hooned lisati, parandati asustusüksuste piire. See töö käis koos majavalduste nimekirjade kontrollimise ja täiendamisega. Töö käigus ilmnes, et ligikaudu 4000 inimesel ei olnud oma faktilises elukohas sissekirjutust. Et tol ajal oli see oluline passirežiimi rikkumine, karistati kõiki süüdlaseid administratiivkorras.

Kaartide valmistamine ja täpsustamine läks maksma 40 700 rubla.

Hajaasustuses tähistati majapidamised punktidega ning majapidamised nummerdati külanõukogude kaupa. Kaartidele ja ka majavalduste nimekirjadesse ei kantud eriterritooriume ja eriobjekte. Need jäid välja ka loenduslikust rajoneeringust. Rajoneerimisel võeti aluseks, et loendaja jõuaks 8 päevaga loendada 675 inimest linnades ja 450 inimest maapiirkondades.
Rajoneeringu koostasid statistikaameti inspektorid koostöös külanõukogude töötajatega, kes tundsid hästi kohalikke olusid. Arvesse võeti elanike tihedus ja paigutus, majapidamistevaheline kaugus, teede läbitavus talvel jm. Kokku moodustati 2328 loendusjaoskonda ja 520 instruktori jaoskonda. Neile lisandusid veel eriterritooriumidel asuvad jaoskonnad ning hotellid, bussi- ja rongijaamad jms.

Pärast loendust selgus, et koormused osutusid oluliselt suuremaks. Nii tuli ühel loendajal linnalistes asulates ja linnades loendada keskmiselt 746 inimest plaanitud 675 asemel. Maal osutus tegelik koormus vaid veidi suuremaks – 450 asemel 462.

Fragment 1970. aasta Põlva rajooni rahvaloenduskaardist

Fragment 1970. aasta Põlva rajooni rahvaloenduskaardist
Allikas: Eesti Riigiarhiiv R-10.23.16

Fragment Tallinna linna rahvaloenduse kaardist

Fragment Tallinna linna rahvaloenduse kaardist
Allikas: Eesti Riigiarhiiv R-10.23.1 1970

Eesti NSV külanõukogude asustustihedus 1970. aasta rahvaloenduse andmetel

Eesti NSV külanõukogude asustustihedus 1970. aasta rahvaloenduse andmetel
Allikas: Eesti NSV külanõukogude ja asumite rahvastik. Statistiline kogumik. ENSV ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitus. Tallinn, 1972.