Rahvaloendus 12. jaanuaril 1989

1989. aasta piirRahvaarv – 1 565 662
Eestlaste osatähtsus – 62%
Linnaelanikke – 72%

Üldiselt korralduselt sarnanes see rahvaloendus eelmiste nõukogudeaegsete rahvaloendustega. Oluline erinevus oli, et see oli esimene nõukogudeaegne loendus, kus loendati ka eluruumid.

1989. a rahvaloenduskaardid koostas projekteerimisinstituut Põllumajandusprojekt. Kaardi koostamisel võeti maapiirkondades aluseks 1979. a rahvaloenduskaart mõõtkavaga 1 : 50 000, linnalistes asulates mõõtkavaga 1 : 5000 või 1 : 2000. Kaartidele tehti muudatused haldus- ja maakasutuspiirides. Pärast 1979. a rahvaloendust hävinud või lammutatud majad kustutati kaardilt, uued hooned lisati. Kaardile ei kantud nn kinniseid piirkondi ja objekte, kus rahvaloendus korraldati erandkorras.
Linnaliste asulate plaanidele tuli kanda kvartalite ja massiivide numbrid ning kontuurid, liikluspinnad koos nimedega, iga eluhoone koos numbriga, samuti haiglad, sanatooriumid jms mitte-eluhooned.
Raudteedest ja maanteedest võis plaanile kanda ainult need, mis olid ära toodud avalikult kasutatavatel kaartidel või ametialaseks kasutamiseks mõeldud kaartidel ja plaanidel. Kõik ülejäänud teed tuli tähistada kõrvalteedena. Kaartidele ei tohtinud kanda kaardivõrku.

Kaardi juurde kuulus majavalduse nimestik. Nimestikku kanti külanõukogu territooriumil olevad alevikud ja külad ning kõik neis asuvad majavaldused. Majavaldused nummerdati. Numeratsioon algas igas alevikus ja külas numbriga „1”. Oluline oli, et majavaldused oleksid nummerdatud samas järjestuses nagu nad paiknesid territooriumil, st arvestades ühendusteedega. Arvestada tuli ka 1979. a rahvaloenduse majavalduste numeratsiooni. Kui kaardile märgiti uus maja, pidi sellele antud number sobituma loogiliselt olemasolevate majade numeratsiooniga, st ei tohtinud anda puuduvat numbrit nimekirja lõpust. Nimekirja võeti ka ehitamisel olevad majavaldused. Majavalduste numbrid kanti kaardile. Abivahendina kasutati ka majandite maakasutuskaarte mõõtkavaga 1 : 10 000. Tulemusena pidid majavalduste nimekirjad ja kaardid olema täielikus kooskõlas.

Pärast maa-asulate nimekirja koostamist ja kaardi täpsustamist kanti täpsustused ka terviklikule rajoonikaardile. Seejärel kandis Põllumajandusprojekt täpsustused ja numeratsiooni üle rahvaloenduse kaardialusele. Kaardist tehti viis koopiat, alles siis asuti tegema loenduse rajoneeringut. Loendajate koormuseks oli linnalistes asulates 35 maja päevas, maal 70 maja päevas. Rajoneeringu valmides lõigati kaart piiride alusel tükkideks, igale loendajale anti tema jaoskonna tükk kaardist.

1989. aasta rahvaloenduse Kärdla linna skeem, 1 : 5000.

1989. aasta rahvaloenduse Kärdla linna skeem
Allikas: Lääne-Viru Maaarhiiv R10-45.8499

Fragment 1989. aasta rahvaloenduse Hiiumaa rajooni rahvaloenduskaardist, 1:50 000

Fragment 1989. aasta rahvaloenduse Hiiumaa rajooni rahvaloenduskaardist
Allikas: Lääne-Viru Maaarhiiv R-10.45.8497