Rahva ja eluruumide loendus 31. märtsil 2000. aastal

2000. aasta piirRahvaarv – 1 370 052
Eestlaste osatähtsus – 68%
Linnaelanikke – 67%

2000. aasta rahvaloenduse jaoks loodi Eestis esimest korda digitaalsed loenduskaardid. Kaartide koordinaatsüsteemiks oli Lambert-Est. Hajaasustusalade rahvaloenduskaartide alusena kasutati 1 : 50 000 baaskaarti. Tiheasustusaladel oli aluseks põhikaart mõõtkavas 1 : 20 000 ja ortofotod. Lisaks kasutati 1989. a rahvaloenduse skemaatilisi kaarte, 1977. a maa-asulate skeeme, majavalduste nimekirju, kõlvikute kaarte, aerofotosid ning satelliidifotosid.

Kaartidel kujutatavat infot kontrolliti välitöödel – täpsustati endiste majavalduste asukohta ja olemasolu, lisati uued majavaldused, kontrolliti halduspiire ja asustusüksuste lahkmejooni ning juurdepääsuteid, vajadusel lisati orientiiri väärtusega objekte.

Kuna 1989. aasta rahvaloenduse skemaatiline kaart oli ebatäpne ja osalt moonutatud ning majade asukohad polnud alati vastavuses majavalduste nimekirja andmetega ei ole majavalduste tähistus kaardil täielik. Seepärast on esialgsel loenduskaardil majavaldused tähistatud kolme erineva värviga:

  • mustaga – võrdlemisi täpsed ja kindlad majavaldused;
  • rohelisega – majavaldused, mida polnud võimalik üksikult näidata ja identifitseerida numbritega või kui üksikobjekti asukoht kaardil ja vastavus majavalduste nimekirjale oli küsitav ning vajas kontrollimist;
  • sinisega – majavaldused, mis on hävinud, likvideeritud või näidatud kaardil vales kohas. Neid majavaldusi on vaja kontrollida.

Kaardile kanti ka 1989. ja 1994. aasta haldus- ja asustusjaotuste piirid.

2000. aasta rahvaloenduskaardi hajaasustuse esialgne kaart (1:50 000)

2000. aasta rahvaloenduskaardi hajaasustuse esialgne kaart
Allikas: Statistikaamet

Et nõukogude ajal moonutati kaarte sihilikult, oli majavalduste asukoht 1989. aasta kaardil vaid osaliselt selge ja üheselt määratav, mis oluliselt suurendas välitöödele kuluvat aega. Varasemate aastate loenduskaartidega võrreldes olid 2000. aasta kaardid palju täpsemad.

Sarnaselt eelmiste loendustega olid eluhooned 2000. aasta rahvaloenduskaardil asustusüksuste kaupa nummerdatud ning seotud majavalduste nimekirjadega. Loenduslehed seoti kaardiga suuremates linnades aadressi, maapiirkondades majavalduse numbri järgi.

Esimest korda oli loenduse korraldamiseks kasutada digitaalne kaart, mis võimaldas tiheasustusalade loenduspiirkondade moodustamist selleks loodud eritarkvaraga automaatselt. Loendusringkondade, -piirkondade ja -jaoskondade moodustamisel arvestati rahvaarvu. Kõik loendusjaoskonnad ja -piirkonnad olid ühe omavalitsusüksuse piirides. Piirid jälgisid võimalusel ka asustusüksuste piire, kuid omavalitsusüksuste sees oli olulisem territooriumi kompaktsus ja ühendusteed. Seetõttu olid paljud külad ja alevid ka majade kaupa loendusjaoskondadeks jagatud. Kõik majad ja ka majade vahelised tühjad alad jaotati loendusjaoskondadeks nii, et kogu territoorium oli kaetud. Loendusjaoskonnad liideti loenduspiirkondadeks ja piirkonnad ringkondadeks.

Loenduse ajal paberkaartidele kantud uute hoonete asukohapunktid digitaliseeriti pärast loendust Statistikaametis.

2000. aasta Läänemaa rahvaloenduskaart

2000. aasta Läänemaa rahvaloenduskaart
Allikas: Statistikaamet

Rahvaloenduse jaoskonnakaardid tiheasustusest (vasakul) ja hajaasustusest (paremal)

Rahvaloenduse jaoskonnakaart tiheasustusestRahvaloenduse jaoskonnakaart hajaasustusest
Allikas: Statistikaamet

Rahvaloenduse piirkonnakaardid tiheasustusest (vasakul) ja hajaasustusest (paremal)

Rahvaloenduse piirkonnakaart tiheasustusestRahvaloenduse piirkonnakaart hajaasustusest
Allikas: Statistikaamet

Rahvaloenduse ringkonnakaardid tiheasustusest (vasakul) ja hajaasustusest (paremal)

Rahvaloenduse ringkonnakaart tiheasustusestRahvaloenduse ringkonnakaart hajaasustusest
Allikas: Statistikaamet

Tulemused

Kõik loendustulemused, nii rahvastiku kui ka eluruumide näitajad, seoti kindla hoonega, mille asukoht oli georeferentseeritud. See võimaldas loendustulemusi avaldada halduspiiridest palju detailsemlt ning analüüsida loendustulemusi vabalt valitud piirides. Varasemate loenduste tulemused olid avaldatud ainult halduspiiride järgi.

2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemused esitati ühetaoliste territoriaalsete üksuste ehk ruutude alusel. Hõreda asustusega maa-asulates oli kasutusel ruudud servapikkusega 1 km, linnades 500 m. Andmete avaldamine ruutkaartidena võimaldas esimest korda Eesti loenduste ajaloos analüüsida rahvastiku ja eluruumide näitajaid kasutajale vajalikes piirides. Näiteks on 2000. aasta asukohainfoga seotud loendustulemusi kasutatud valglinnastumise ja sotsiaalse infrastruktuuri uuringutes, keskkonnamõju hindamisel, planeerimisel jm.

Rahvastiku asustustiheduse ruutkaart, REL 2000

Rahvastiku asustustiheduse ruutkaart
Allikas: Statistikaamet

Ruudustikupõhiseid andmeid kasutati planeeritava tuumajaama ümbrusse jäävate elanike arvu kindlaksmääramiseks

Ruudustikupõhiseid andmeid kasutati planeeritava tuumajaama ümbrusse jäävate elanike arvu kindlaksmääramiseks
Allikas: Statistikaamet

Hoone tasemel andmeid kasutati kruusateede ääres elavate inimeste arvu kindlakstegemiseks

Hoone tasemel andmeid kasutati kruusateede ääres elavate inimeste arvu kindlakstegemiseks
Allikas: Statistikaamet

Ruudustikupõhiseid andmed kasutati vesikondade rahvaarvu arvutamiseks

Ruudustikupõhiseid andmed kasutati vesikondade rahvaarvu arvutamiseks
Allikas: Statistikaamet

0–14-aastaste elanike osatähtsus haldusüksustes, 2000

0–14-aastaste elanike osatähtsus haldusüksustes, 2000
Allikas: 2000. aasata rahva ja eluruumide loendus. Faktiline ja alaline rahvastik, rahvastiku paiknemine, soo- ja vanuskoosseis. Kd I. Statistikaamet 2001.

Esimesed ruutkaardina avaldatud rahvaloendustulemused. Eluruumide ruutkaardid

Eluruumide ruutkaardid
Allikas: Linnad ja vallad arvudes. 2005. Tallinn 2004.