Igaüks loeb!

REL 2011: enamik Eesti inimesi leiab rakendust töötlevas tööstuses, kaubanduses ja hariduses

25. märts 2013   PDF   DOC

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel töötas Eestis 67% tööga hõivatutest teenindussektoris, 29% tööstussektoris ja vaid 4% primaarsektoris, teatab Statistikaamet.

Eelmise rahvaloendusega võrreldes on teenindussektorisse lisandunud ligi 43 000 kätepaari, ent primaarsektor (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus) ja tööstussektor on mõlemad kaotanud üle 10 000 töötaja.

31.12.2011 seisuga loendati Eestis 561 138 tööga hõivatut. Kuigi võrreldes eelmise loendusega on rahvaarv vähenenud, oli hõivatuid üle 16 000 enam.

Kui sektorite kaupa on Eesti elanike seas enim tööjõudu rakendatud teenindussektoris (372 840), siis tegevusalade kaupa vaadatuna oli sarnaselt eelmisele loendusele töötajate arvu ja osatähtsuse poolest esikohal töötlev tööstus. 2011. aastal töötas sellel tegevusalal 18% kõikidest hõivatutest, 2000. aastal 22%. Tööstusharudest kasutavad enim tööjõudu toiduainete tootmine, puidutööstus ning metalltoodete tootmine. Töötlevas tööstuses leivateenijatest 55% on mehed ja 45% naised. Selle tegevusala töötajate osatähtsus on suurim Lääne-Viru maakonna elanike seas.

Noorim loendusel vaatluse all olnud töötajate vanuserühm (15–19-aastased) leiab enim rakendust kaubanduses ja majutuses. Vanemat generatsiooni, üle 60-aastaseid, on tööl rohkem hariduse ja tervishoiu valdkonnas. 2000. aasta loendusega võrreldes on pisut suurenenud haridus- ja tervishoiutöötajate osatähtsus hõivatute hulgas, moodustades 9% ja 6%.

Ehituses töötab 8% ning hulgi- ja jaekaubanduses 14% hõivatutest, 2000. aasta loendusega võrreldes on mõlemal tegevusalal hõivatute osatähtsus veidi suurenenud. Ehitajate osatähtsus tööhõives on veidi suurem Järva, Rapla ja Saare maakonnas.

Võrreldes eelmise loendusega töötab rohkem inimesi info ja side valdkonnas (3% tööga hõivatutest) ning suurenenud on hõivatute osatähtsus, kes tegutsevad kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (2,5% tööga hõivatutest). Põllumajanduses töötab ligi 10% maa- ja 1% linnaelanikkonna hõivatutest. Põllumajandusega leivateenijate osatähtsus on suurim Jõgeva maakonnas.

Kõige enam levinud ametid on poemüüja (26 155 hõivatut), müügiesindaja (16 236), veoautojuht (15 602), üldehitaja (13 112), raamatupidaja (11 171) ning üldhariduskooli vanema astme õpetaja (9857).

Ametialarühmadest on kõige arvukamalt tippspetsialiste (18%). Juhte on 10% ja bürooametnikke ligi 6%. Kõige vähem on ametirühmadest sõjaväelasi (alla 2%).

Kõigist Eesti elanikest ligi 40% puhul on põhiline elatusallikas töötasu. Ülalpeetavaid (lapsed, aga ka teised, põhiliselt pereliikmete poolt ülalpeetavad inimesed) oli 25% elanikkonnast. 24% elanikkonna puhul on peamine elatusallikas pension ning alla 1% on institutsioonides ja asutustes ülalpeetavaid. Ettevõtjatulust elatub 2% elanikest ja toetustest 4%. 4% elanike puhul pole tuluallikas selge või on selleks muu tulu (omanditulu, isiklik abimajapidamine või laen). Eelmise loendusega võrreldes on pisut suurenenud palgatööst ja ettevõtlusest elatuvate inimeste osatähtsus.

Hõivatud tegevusala kaupa, 31.12.2011

Diagramm: Hõivatud tegevusala kaupa, 31.12.2011

REL 2011 tulemuste avaldamise ajakavaga saab tutvuda www.REL2011.ee.

Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist 2011 kuni 31. märtsini 2012. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

Täpsem teave:

Diana Beltadze
REL 2011 projektijuht
Statistikaamet
Tel 625 9361

Detailsemad andmed leiab statistika andmebaasist.

Kontakt
ajakirjanikele

Anu Ots
Kommunikatsioonijuht
anu dot ots at stat dot ee
tel +372 625 9296
mob +372 5061790