Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus

Väljaanded ja artiklid

Eesti 15 aastat Euroopa Liidus

Statistikablogi
Mihkel Servinski

Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.

Eesti 15 aastat Euroopa Liidus

Loe edasi

Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus

artikkel
Tiiu-Liisa Rummo
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 53)

Artikkel tutvustab sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse mõõtmise võimalusi, lähemalt vaadatakse vaesuse suundumusi ja väljendumist Eestis 2015. aastal sotsiaaldemograafiliste tegurite järgi.

Väljaande kaas

Loe edasi

Mitmemõõtmeline vaesus ühiskonnas

artikkel
Karl Viilmann, Tiiu-Liisa Rummo
– Sotsiaaltrendid. 7. Social Trends (lk 53)

Vaesus ei tähenda üksnes sissetuleku puudujääki, vaid seda saab käsitleda palju laiema kontseptsioonina, mis hõlmab endas ka vaesuse mittemateriaalseid ja otseselt rahalist ressurssi mittepuudutavaid komponente. Vaesust ja sotsiaalset tõrjutust saab määratleda nii piiratud ressursside, materiaalse ilmajäetuse, tunnetusliku vajaduse, elustandardi, klassikuuluvuse, mitmesugustele võimalustele ja ressurssidele ligipääsmatuse, turvalisuse puudumise kui ka isegi vastuvõetamatute eluraskuste kaudu (Spicker 2007).

Väljaande kaas

Loe edasi

Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus

artikkel
Tiiu-Liisa Rummo
– Eesti statistika aastaraamat. 2016. Statistical Yearbook of Estonia (lk 109)

Sotsiaalseks tõrjutuseks nimetatakse olukorda, kus inimene ei saa puuduliku hariduse, väikese sissetuleku, vaesuse, materiaalse ilmajäetuse, töötuse või kehva tervise tõttu ühiskonnaelust täisväärtuslikult osa võtta ning tema juurdepääs ressurssidele ja teenustele on piiratud. Et indiviidi panus jääb seetõttu tema potentsiaalist väiksemaks, ei kaota sotsiaalse tõrjutuse korral ainult inimene ise, vaid kogu ühiskond.

Väljaande kaas

Loe edasi

Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus

artikkel
Tiiu-Liisa Laes
– Eesti statistika aastaraamat. 2015. Statistical Yearbook of Estonia (lk 111)

Sotsiaalseks tõrjutuseks nimetatakse olukorda, kus inimene ei saa puuduliku hariduse, väikese sissetuleku, vaesuse, materiaalse ilmajäetuse, töötuse või kehva tervise tõttu ühiskonnaelust täisväärtuslikult osa võtta ning tema juurdepääs ressurssidele ja teenustele on piiratud. Et indiviidi panus jääb seetõttu tema potentsiaalist väiksemaks, ei kaota sotsiaalse tõrjutuse korral ainult inimene ise, vaid kogu ühiskond.

Väljaande kaas

Loe edasi

Eesti laste materiaalsest heaolust

Statistikablogi
Tiiu-Liisa Laes

Statistikaamet uuris 2014. aasta Eesti sotsiaaluuringus, kuidas läheb 1–15-aastastel lastel. Kas lapsed kannatavad materiaalse kitsikuse käes? Kas ja mil määral on ohus laste heaolu?

Loe edasi

Suhtelises vaesuses elas 2013. aastal iga viies elanik

Statistikablogi

Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% Eesti elanikkonnast ehk 288 600 inimest ja absoluutses vaesuses 8% elanikkonnast ehk 104 700 inimest.

Diagramm: Suhtelise ja absoluutse vaesuse määr maakonniti, 2013

Loe edasi

Puudega inimeste sissetulek ja vaesus

artikkel
Tiiu-Liisa Laes
– Puudega inimeste sotsiaalne lõimumine. Social Integration of Disabled Persons (lk 139)

Puudega inimeste heaolu ja elukvaliteet oleneb suurel määral nende toimetulekust, sissetulekutest ja tarbimisvõimalustest. Wiman (1990) nimetab toimetuleku viis eeltingimust: võimed (inimese füüsilised ja vaimsed ressursid toimetulekuks), motivatsioon, teadmised, oskused ja võimalused. Kui mõni neist eeltingimustest on täitmata või puudulik, võivad ilmneda toimetulekuprobleemid. See tähendab, et inimese sotsiaalne toimetulematus ei ole selle inimese või keskkonna karakteristikute mõju tagajärg, vaid pigem on toimetulekuprobleem tingitud sellest, et üks või mitu selles keskkonnas toimetulekuks vajalikku eeltingimust on tal kas täitmata või täidetud puudulikult.

Väljaande kaas

Loe edasi

Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus

artikkel
Tiiu-Liisa Laes
– Eesti statistika aastaraamat. 2014. Statistical Yearbook of Estonia (lk 103)

Sotsiaalseks tõrjutuseks nimetatakse olukorda, kus inimene ei saa puuduliku hariduse, väikese sissetuleku, vaesuse, materiaalse ilmajäetuse, töötuse või kehva tervise tõttu ühiskonnaelust täisväärtuslikult osa võtta ning tema juurdepääs ressurssidele ja teenustele on piiratud. Et indiviidi panus jääb seetõttu tema potentsiaalist väiksemaks, ei kaota sotsiaalse tõrjutuse korral ainult inimene ise, vaid kogu ühiskond.

Väljaande kaas

Loe edasi

Laste heaolu. Child Well-Being

väljaanne
Kuidas elavad Eesti lapsed? Kui lastesõbralik on Eesti ühiskond? Kogumik analüüsib laste elu eri aspekte – sotsiaal-majandusliku keskkonna mõju igapäevasele eluolule, laste kasvukeskkonda, elamistingimusi ja vaba aja sisustamise võimalusi, vaesust ja sotsiaalset kaitset, õpikeskkonda, õpilaste tervist ja tervisekäitumist. Käsitletakse ka elu pahupoolt – alaealiste toime pandud süütegusid ja alaealiste kuritegude ohvriks langemist. Analüüsitakse sündimust, lastega leibkondade elujärge ja ajakasutust.
Väljaande kaas

Loe edasi