Aastate 2000–2013 rahvaarvu ümberarvutuste metoodika

2011. aasta rahvaloenduse alakaetuse parandamine

Rahvastikuandmete aluseks on tavapäraselt rahvaloenduste andmed, kuid tänapäeval ei rahulda rahvaloenduste käigus saadud andmete kvaliteet rahvastikuandmetele esitatavaid nõudeid. Suurim probleem on alakaetus, sest mõni protsent elanikkonnast jääb ikka loendamata – nad kas viibivad kodust eemal või hoiduvad teadlikult loendamisest.

Loendusandmeid saab parandada siis, kui on olemas üks või mitu usaldusväärset registrit, millega loendusandmeid võrrelda, ja kui kõigil loendamisele kuuluvatel isikutel on isikukood, mille abil saab kontrollida nende olemasolu registrites. Eestis on need tingimused üldiselt täidetud, kasutamiseks sobivaid registreid on üle kümne, sealhulgas ka keskne register – rahvastikuregister –, mille puhul on aga probleemiks mõningane ülekaetus, sest osa Eestist lahkunuid ei ole oma lahkumist registreerinud.

Loendusandmete parandamiseks analüüsiti kõiki neid isikuid, kes on Eesti püsielanikena rahvastikuregistris, kuid loendusel ei osalenud. Analüüsimiseks ei kasutatud vahetult isikukoode, vaid krüptitud koode, mis on mõeldud andmete sidumiseks ja mida ei saa otseselt isikuga seostada. Tehti selgeks, kui paljudes registrites olid need isikud 2011. aastal aktiivsed. Isikud jagunesid võrdlemisi selgelt kaheks: üks osa oli aktiivseid (õppisid mõnes Eesti õppeasutuses, said sotsiaalabi, käisid arsti juures Eesti ravikindlustusega, said Eesti firmast palka), teine osa oli mitteaktiivseid, kes suure tõenäosusega 2011. aastal Eestis ei viibinud.

Seda metoodikat on detailselt kirjeldatud kahes Statistikaameti kvartalikirja artiklis (Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/12, 4/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia).

Peale selle vaadati läbi inimesed, kes olid osalenud mõnes rahvastikusündmuses (rahvastikuregistri andmetel) ja kui nad olid registrites aktiivsed, lisati ka nemad Eesti püsielanike hulka. Nii täiendati Eesti püsielanike hulka 30 760 inimesega, kelle kohta saadi registritest teada ka põhilised isikuandmed. Nii saadi 2012. aasta 1. jaanuari rahvaarv.

Aastail 2000–2011 toimunud registreerimata rände ja 2000. aasta rahvaarvu hindamine

Isikupõhine analüüs näitas, et aastail 2000–2011 toimus arvestatav registreerimata ränne, kuid kõiki sellel ajavahemikul Eestist lahkunuid ei õnnestunud isikupõhiselt välja selgitada, sest aastal 2000 ei olnud registrid veel vajalikus korras ja neid oli ka märksa vähem. Selle asemel hinnati registreerimata välisrännet mudelipõhiselt, arvestades, et

  • registreerimata ränne on samas suurusjärgus kui registreeritud ränne;
  • aastate jooksul muutub registreeritud rände ja registreerimata rände suhe mõõdukalt registreeritud rände kasuks;
  • registreerimata rände vanusjaotus on sama kui registreeritud rändel;
  • meeste osatähtsus on registreerimata rändes mõnevõrra suurem kui registreeritud rändes (suhe 6 : 4);
  • maakonniti on registreerimata rände jaotus sama kui registreeritud rändel.

Kõik aastate 2000–2011 rahvastikuandmed arvutati ümber, arvestades parandust, mida põhjustas alakaetuse lisamine loendusandmetele ja registreerimata rände arvestamine. Ümberarvutuste tulemusena saadi ka 2000. aasta 1. jaanuari täpsustatud rahvaarv, mis on ca 30 000 võrra esialgu avaldatust suurem.

Rahvaarvu arvutamine aastateks 2013 ja 2014

Need arvutused toimusid isikupõhiselt. Rahvaloenduse isikupõhist andmebaasi täiendati sündide ja surmade andmestikuga (isikupõhine), rändeandmestikust kõrvaldati kõik varem lahkunud isikud (rände tagantjärgi märkimine) ja korduvalt piiri ületanud isikud.   

Kirjandus

Tiit, E.-M., Meres, K., Vähi, M. (2012). Rahvaloenduse üldkogumi hindamine. –
Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia. 79–108

Tiit, E.-M. (2012). 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse alakaetuse hinnang. –
Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia, 4, 12, 110—119.