Leibkonna eelarve uuring

Mis uuring see on?

Leibkonna eelarve uuring (LEU) on ainus võimalus teada saada, millised on Eesti leibkondade kulutused ja eelarve. Eelnevalt on uuringut korraldatud aastatel 1996-2007, 2010-2012 ja 2015-2016. Järgmine uuringulaine toimub aastatel 2019-2020. Peale usaldusväärse info leibkondade kulutuste ja tarbimise kohta pakub uuring teavet ka leibkondade koosseisu, leibkonnaliikmete põhiliste demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate (perekonnasuhted, tööhõive, hariduse) ning elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta. Andmeid kogutakse leibkonna kulutuste päeviku ja ankeediga.

Leibkonna eelarve uuringu eesti- ja venekeelsete ankeetidega saab täpsemalt tutvuda:

Kuidas sellesse uuringusse satutakse?

LEU on valikuuring, mis tähendab, et üldkogumit hinnatakse valimilt kogutud andmete põhjal. Uuringu üldkogum on Eesti tavaleibkonnad. Valim võetakse juhusliku valiku teel rahvastiku statistilisest registrist kõigi Eestis elavate vähemalt 15-aastaste alaliste elanike seast, v.a pikka aega (vähemalt aasta) institutsioonilistes asutustes (vangla, laste- ja hooldekodu) viibivad elanikud. Rahvastiku statistilises registris on andmed nii rahvastikuregistrist kui ka rahva ja eluruumide loendusest (2011a). Valimisse sattunud isik (aadressisik) toob uuringusse kaasa oma leibkonna. Isikute valikuks kasutatakse mitteproportsionaalset süstemaatilist kihtvalikut. Selle valiku puhul jagatakse üldkogum kattumatuteks osadeks ehk kihtideks ja igas osas tehakse teistest osadest sõltumatu süstemaatiline valik, rakendades kihiti eri kaasamistõenäosusi. Valimisse kuulub ligikaudu 9000 leibkonda.

Seega küsitletakse vaid umbkaudu 1% rahvastikust ja tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. Iga uuringusse sattunu esindab umbes sadat Eesti elanikku. Inimesed valitakse uuringusse juhuslikult ja uuringusse sattumine on sama tõenäoline nagu loteriivõit – ühel veab, teisel mitte. Kui olete sattunud valimisse, siis Teie nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse ainult üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Huvi korral saate nende õigusaktidega lähemalt tutvuda elektroonilises Riigi Teatajas.

LEU-s osalemine on vabatahtlik. Et Statistikaamet on ainus riigiuuringute korraldaja, loodame inimeste kodanikukohusele – riik peab aitama oma elanikke ja elanikud riiki. Iga inimese olukord ja elutee on kordumatu, seetõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunut asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, ent sel juhul läheb tervikpildist üks kild lootusetult kaotsi. Küsitluses osaledes annab iga vastaja panuse, et riik saaks meid kõiki puudutavaid otsuseid tehes tugineda tõesele ja usaldusväärsele teabele.

Kuidas olla kindel, et tegemist on just Statistikaameti leibkonna eelarve uuringuga?

Statistikaamet korraldab LEU-d täpse protseduuri alusel. Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunutele kontaktkiri, kus tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kes ja kuidas võtab uuringusse valitud inimesega ühendust. Küsitluse teeb erikoolituse saanud küsitleja. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus nõuda, et küsitleja näitaks oma töötõendit.

Uuringus osalejatele kinkekaartide loosimine

Kõigi nende vahel, kes on uuringus osalenud ja oma leibkonna kulutused korrektselt esitanud, loositakse igas kvartalis välja kümme 20-eurost Coop Eesti kinkekaarti, mis kehtivad Maksimarketites, Konsumites ning A ja O kauplustes.

Võitjad selguvad 2019. aastal mai, augusti ja novembri alguses ning 2020. aastal veebruari alguses.

Võitjatega võtab ühendust Statistikaamet ja nende nimed avalikustatakse nõustumise korral pärast loosimise toimumist.

Kus avaldatakse leibkonna eelarve uuringu tulemused ja miks need vajalikud on?

LEU-põhist statistikat avaldab Statistikaamet kõige rohkem statistika andmebaasis valdkonna „Sotsiaalelu“ all. Olulisemad viimased andmed 2012. aastast on leitavad kataloogist leibkonnad, avades kaustad leibkonna üldandmed ja leibkonna eelarve. Põhjalikumat analüüsi pakuvad Statistikaameti väljaanded ja blogilood, uuringu kvaliteedi- ja metaandmetega on võimalik tutvuda ESMS metaandmete rubriigis. Statistikaameti väljaanded on elektrooniliselt tasuta kättesaadavad veebilehel, kus saab trükiseid ka tellida. Uute andmete avaldamise või kogumiku ilmumise puhul annab Statistikaamet välja pressiteate, mida sageli ajakirjanduses ka kajastatakse.

Üks iseseisva riigi tunnuseid on sõltumatu statistika. LEU ja teised isiku-uuringud on sild inimeste ja valitsuse vahel – uuringutega kogutakse teavet, mida muul viisil ei saa. Näiteks on võimalik leibkondade tarbimist hinnata ainult leibkondadelt endilt nende ostuharjumuste kohta küsides. Sageli on raske mõista, miks seda peab just inimestelt uurima, võiks ju ka poodidest küsida – niikuinii fikseeritakse kõik ostud kassas. Sellisel juhul aga ei saa näiteks hinnata, mida on ostnud üks leibkond, kas üksikvanemaga leibkond saab endale lubada sama palju kui kahe vanemaga leibkond või kas need ostud on teinud just Eesti leibkonnad.

LEU tulemusi kasutavad palju ministeeriumid ja teadusasutused ning tihti võetakse uuring aluseks, et analüüsida tarbimiskulusid ja jälgida eestimaalaste kulutuste trende. Siit saavad toodete ja teenuste pakkujad ja tavatarbijad infot selle kohta, millele enim kulutatakse ja mida aastati enim tarbitakse.

Kontaktisik

Anet Müürsoo
Sotsiaalstatistika ja analüüsi osakond
tel 625 8402
anet dot myyrsoo at stat dot ee