Ajakasutuse uuring

Mis uuring see on?

Ajakasutuse uuringu (AKU) eesmärk on saada ülevaade inimeste ajakasutusest (tasuline töö, majapidamistööd, vaba aeg jms) ning naiste ja meeste ajakasutuse erinevusest. Peale selle võimaldab uuring vaadelda ka ühest sihtpunktist teise jõudmiseks kulutatud aega, liikumisviise ja ajaveetmiskohti. Andmete põhjal saab käsitleda nii suhtlemist oma perega kui ka leibkondade vahel, samuti analüüsida eri põlvkondade suhteid. Varem on uuringut korraldatud aastatel 1999‒2000 ja 2009‒2010. Järgmine uuring tehakse aastatel 2019‒2020. Andmeid kogutakse ankeedi ja ajakasutuse päeviku abil.

Ajakasutuse uuringu eesti- ja venekeelsete ankeetidega saab tutvuda siin:

Kuidas sellesse uuringusse satutakse?

AKU valim on isikupõhine ning valimisse satub inimene juhuvaliku teel rahvastikuregistrist. Valimisse sattunud isik kaasab uuringusse ka oma leibkonna – küsitletakse kõiki vähemalt 10-aastaseid leibkonnaliikmeid. Valimis on ligi 7500 leibkonda. Seega küsitletakse vaid umbkaudu 1% rahvastikust ja tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. Iga inimene esindab umbes sadat Eesti elanikku. Uuringusse sattumine on sama tõenäoline nagu loteriivõit: ühel veab, teisel ei vea. Valimisse sattunute nime ja aadressi teavad ainult küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Huvi korral saate nende õigusaktidega lähemalt tutvuda elektroonilises Riigi Teatajas.

AKU-s osalemine on vabatahtlik. Et statistikaamet on ainus riiklike uuringute korraldaja, siis loodame inimeste kodanikukohusele – riik peab aitama oma elanikke ja elanikud riiki. Iga inimese olukord ja elutee on kordumatu, seetõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunut asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, ent sel juhul läheb tervikpildist üks kild lootusetult kaotsi. Küsitluses osaledes tagab iga vastaja, et riik saaks meid kõiki puudutavaid otsuseid tehes tugineda tõesele ja usaldusväärsele teabele.

Kuidas olla kindel, et see on statistikaameti uuring?

Statistikaamet korraldab AKU-t kindla korra alusel. Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunutele kontaktkiri. Selles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kes ning kuidas võtab ühendust uuringusse valitud inimesega. Intervjuu teeb erikoolituse saanud küsitleja. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus nõuda näha küsitleja töötõendit.

Milleks kogutud andmeid kasutatakse?

AKU põhjal tehtud statistikat avaldab statistikaamet statistika andmebaasi rubriigis „Sotsiaalelu“. Aastate 2009‒2010 andmed leiate ajakasutuse rubriigist. Põhjalikumat analüüsi pakuvad statistikaameti blogilood. Uuringu kvaliteedi- ja metaandmetega saab tutvuda ESMS-i metaandmete rubriigis. Uute andmete avaldamise korral annab statistikaamet välja pressiteate, mida sageli ajakirjanduses ka kajastatakse.

Üks iseseisva riigi tunnuseid on sõltumatu statistika. AKU ja teised isiku-uuringud on sild inimeste ja valitsuse vahel – uuringutega saab koguda infot Eesti elanike kogemuste, arvamuse, majandusliku olukorra ja elamistingimuste kohta. Sellised andmed aitavad kujundada riigi poliitikat ja arendada kõigile vajalikke teenuseid.

Ajakasutuse uuringuga kogutud andmeid kasutatakse elukvaliteedi ja üldise heaolu hindamiseks. Ajakasutus iseloomustab nii tööturul osalemist, tarbimiskäitumist, vaba aja veetmist ja peresuhteid kui ka muutuseid leibkonna koosseisus, inimeste heaolus ja ühiskonna tõekspidamistes. Peale tasustatud tegevuste on inimeste ajakasutust jälgides võimalik kindlaks teha ka enamasti varjule jääv töö, mida tehakse kodus ja mille eest ei saada tasu. Tasulise töö ja kodutööde tasakaalu leidmine ning tööde õiglane jaotus leibkonnas on üks enim uuritud ajakasutuse valdkondi.