Kutse- ja kõrghariduses suureneb vanemate õppurite osatähtsus

Riina Leinbock

2017/2018. õppeaastal omandas Eestis üldharidust 153 300, kutseharidust 24 100 ja kõrgharidust ligi 46 200 õppurit. Võrreldes eelmise õppeaastaga suurenes õpilaste arv üldhariduses 4100 ja kutsehariduses vähenes 900 võrra. Üliõpilaste arv kahanes 1600 võrra.

Hariduse madalaimat taset ‒ alusharidust ‒ saab omandada koolieelses lasteasutuses. 2017/2018. õppeaastal käis 628 koolieelses lasteasutuses 66 900 last ehk ligi 700 last vähem kui aasta varem. Kui aastatel 2003‒2014 suurenes laste arv koolieelsetes lasteasutustes pidevalt, siis alates 2015. aastast on see vähenenud. Kõige enam vähenes võrreldes eelnenud aastaga 5- ja 6-aastaste laste arv lasteaedades. Kõigist 3‒6-aastastest lastest käis koolieelses lasteasutuses 88%.

2017/2018. õppeaastal oli Eestis 517 statsionaarse õppevormiga üldhariduskooli – 351 põhikooli ja 166 gümnaasiumi. Põhikoolide arv suurenes viimasel kümnel aastal 8 kooli võrra, gümnaasiumide arv aga vähenes enam kui 60 võrra. Koolivõrgu korrastamise tulemusel on viimastel aastatel keskmine õpilaste arv ühe kooli kohta suurenenud, 2017/2018. õppe­aastal oli põhikoolis keskmiselt 360 ja gümnaasiumis 130 õpilast. Viimastel aastatel on gümnaasiumide arvu vähenemine kiirenenud ja suurenenud on põhikoolide arv, mille tõttu on lõppeval õppeaastal vaid 32% kõigist üldhariduskoolidest gümnaasiumid. Enne 2013/2014. õppeaastat püsis see näitaja aastaid 40% piirimail.

Õpilased üldhariduse statsionaarses õppes, 2007‒2017ᵃ</span>

Üldharidust omandas 2017/2018. õppeaastal ligi 153 300 õpilast, neist statsionaarses õppes 147 800 ja mittestatsionaarses üle 5000 õpilase. Statsionaarse õppe õpilaste arv suurenes aastaga 4100 võrra, kõige enam (4,3%) 4.‒6. klassis. Põhikooliõpilasi oli 2017/2018. õppeaastal üle 125 700, mis on 3,6% rohkem kui 10 aastat tagasi ja ligi 13% rohkem kui 5 aastat tagasi. Vahepealne õpilaste arvu vähenemine asendus taas suurenemisega. Esimesse klassi astujate arv on olnud kümmekond aastat tõusuteel ning ületas kolmel viimasel õppeaastal 15 000 piiri. Kümne aastaga on märkimisväärselt muutunud õpilaste jaotus põhikooli esimese (1.‒3. klass), teise (4.‒6. klass) ja kolmanda (7.‒9 klass) kooliastme vahel. I ja II kooliastmes õppijate arv kasvas, III astmes aga algul kahanes kiiresti, kuid viimasel neljal aastal asendus kiire vähenemine mõõduka suurenemisega. Nimetatud järsust kahanemisest tingituna vähenes kiiresti põhihariduse omandanute arv, mis on nüüdseks stabiliseerunud 11 800 piirimaile. Gümnaasiumiõpilaste arv on vähenenud alates 2005/2006. õppeaastast, kuid 2016/2017. aastal hakkas see suurenema ja kasvas selleks õppe­aastaks 22 100 õpilaseni, mis on umbes 670 õpilast rohkem kui mullu. 2017. aastal gümnaasiumilõpetajate arv veel vähenes. Ülaltoodud muutused on tingitud muutustest rahvastiku vanuskoosseisus.

Kutseharidust omandas 2017/2018. õppeaastal 24 100 õpilast. Õpilaste koguarv kutsehariduses on juba pikka aega aeglaselt vähenenud hoolimata mõningastest kõikumistest. Lõpetajate arv on viimasel kolmel aastal olnud kasvutrendis. Nimetatud kasv on tingitud uute lühema õppeajaga õppekavade rakendumisest ja õpingute katkestajate arvu vähenemisest. Kiiresti on suurenenud põhiharidusel baseeruvas kutseõppes õppijate osatähtsus. 2017/2018. õppeaastal õppis kõigist kutsehariduse omandajatest 76% põhiharidusel ja 20% keskharidusel baseeruvas õppes, 4,4% õpilastest oli põhihariduse nõudeta kutseõppes. 2013/2014. õppeaastal, kui põhiharidusel baseeruvas kutseõppes õppijate osatähtsus oli seni väikseim, olid vastavad arvud 55%, 43% ja 1,4%.

Viimase kümne aasta jooksul on suurenenud vähemalt 25-aastaste õpilaste osatähtsus kutseõppes 15,1%-st 2007/2008. õppeaastal 36,7%-ni 2017/2018. õppeaastal. Vähemalt 25-aastaseid õppureid on nüüd juba ligi 8900a. Kuni 19-aastaste (k.a) õppurite osatähtsus on samal ajal vähenenud kahest kolmandikust 46%-ni. Nimetatud muutus näitab täiskasvanute suurenenud valmisolekut juurde õppida ja oma konkurentsivõimet tööturul parandada. Kutseõppes on juba aastaid olnud mehi mõnevõrra rohkem kui naisi. Viimase kümnendi suurim meesõppurite osatähtsus (56,6%) oli aastatel 2009 ja 2010, praeguseks on see vähenenud 52,3%-ni.

Hariduse omandanud, 2007‒2017

2017/2018. õppeaastal andis Eestis kõrgharidust 20 kõrgkooli, neist 6 olid eraõppeasutused. Kõrgharidust andvate õppeasutuste arv oli suurim aastatel 2001 ja 2002 (49 õppeasutust), pärast seda on arv aasta-aastalt vähenenud. Noorte arvu vähenemise tõttu on märgatavalt kahanenud ka üliõpilaste arv. 2017/2018. õppeaastal omandas Eestis kõrgharidust ligi 46 200 üliõpilast ehk kolmandiku võrra vähem kui 2010/2011. õppeaasta maksimumtasemel (üle 69 000 tudengi). Kiire vähenemine puudutas eelkõige bakalaureuseõppes ja rakenduskõrghariduses õppijaid, magistriõppe üliõpilaste arv on olnud üsna stabiilne. Lõpetanute arv on vähenenud samuti bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse (ehk kõrghariduse esimese astme) omandanute arvu vähenemise tõttu, kuid muutused on siin aeglasemad. 2016/2017. õppeaastal lõpetas kõrgkooli 9600 üliõpilast, neist ligi kaks kolmandikku omandas esimese astme kõrghariduse.

Et nooremate üliõpilaste arv väheneb vanemate õppijate arvust palju kiiremini, on vanemate õppijate osatähtsus kõrghariduses aastatega suurenenud. Kümme aastat tagasi (2007/2008. õppeaastal) oli 63% üliõpilastest alla 25-aastased, selleks õppeaastaks on nende osatähtsus vähenenud 52%-ni. Samal ajal kasvas 25‒29-aastaste osatähtsus 16%-st 21%-ni ja vähemalt 30-aastaste õppijate osatähtsus 21%-st 27%-ni. Sarnane tendents iseloomustab kõrgkooli sisseastujaid – 10 aastat tagasi oli 72% vastuvõetutest alla 25-aastased, 2017. aasta sügisel vaid 62%. Vähemalt 30-aastaseid sisseastujaid oli 2017. aastal juba rohkem kui viiendik, sh magistriõppesse (v.a integreeritud õpe) astujaid üle 35%. Naisi on üliõpilaste hulgas viimastel andmetel 59% ja lõpetanute hulgas 63%. Viimasel kümnel aastal on naiste ülekaal kõrghariduses mõnevõrra vähenenud, eriti lõpetanute seas. Kõige rohkem üliõpilasi (23%) õppis ärinduse, halduse ja õiguse erialasid, järgnesid tehnika, tootmise ja ehituse (16%) ning humanitaaria ja kunstide erialad (13%). Samasugune erialade populaarsuse järjestus oli ka uute vastuvõetute seas.

aVanuse andmed siin ja edaspidi on saadud https://www.haridussilm.ee.