Eriolukorra ajal püsivad kõige vähem paiksena Harju ja Tartu maakonna elanikud

Statistikaamet

Statistikaamet koostöös mobiilioperaatoritega jätkab iga päev liikumise monitoorimist, mille tulemusi saab jälgida kaardil. Viimaste nädalate andmed kinnitavad, et eriolukorra ajal veedavad inimesed rohkem aega kodus ja liiguvad päeva jooksul lühemaid vahemaid.

Liikuvusanalüüsi kaardil esitatud infole lisaks leitakse iga mobiili jaoks peamises asukohas veedetud aeg ja päeva jooksul läbitud vahemaa. Peamises asukohas viibimise aega ja läbitud vahemaad saab vaadata interaktiivsetelt joonistelt nii tööpäeviti kui ka puhkepäeviti.

Eestis kokku viibivad inimesed oma peamises asukohas keskmiselt kaks tundi kauem kui enne eriolukorra kehtestamist. Aprilli viimastel nädalatel on hakanud inimeste peamises asukohas viibimise aeg vähenema. Päevas läbitud vahemaa oli enne eriolukorda sõltuvalt nädalapäevast keskmiselt 26-30 km. Märtsi teises pooles vähenes läbitud vahemaa 15-18 kilomeetrini. Aprillis on vahemaad jälle pisut pikenenud, aga liikumine ei ole veel jõudnud eriolukorraeelsele tasemele.

Päevane läbitud keskmine vahemaa nädalate kaupa

Enne eriolukorra kehtestamist läbisid kõige pikemaid vahemaid keskustest kaugemal asuvate maakondade inimesed: Hiiu, Jõgeva, Valga ja Saare. Kõige suurem erinevus läbitud vahemaas eriolukorra ajal võrreldes sellele eelnenud ajaga on Saare maakonnas, mis on seletatav seal kehtinud karmimate piirangutega.

Kõige kauem viibisid peamises asukohas enne eriolukorda Ida-Viru ja Valga maakonna elanikud ning eriolukorra ajal Ida-Viru, Valga, Saare ja Hiiu maakonna inimesed. Kõige vähem püsivad eriolukorra ajal paiksena Harju ja Tartu maakonna elanikud.

Liikuvusanalüüsi kohta leiab lisainfot ka statistikaameti kodulehelt.

Päevane läbitud keskmine vahemaa maakondade kaupa

Taustteave

Liikumisanalüüsi meetodi kirjeldus

Mobiilioperaatorid kasutavad koostöös statistikaametiga välja töötatud meetodit, mis tagab liikumisanalüüsi usaldusväärsuse ja võrreldavuse.

Mobiilioperaatorid tegid igaüks eraldi liikumisanalüüsi, kasutades algandmetena enda mobiilsidevõrgu anonüümseid andmeid alates 20. veebruarist 2020. Operaatorid arvutasid iga anonüümse mobiilinumbri peamise asukoha. Selleks tehti kindlaks mobiilimastid, kuhu number on 24 tunni jooksul kõige kauem ühendatud. Arvesse võeti nii keskmist kui ka maksimaalset liikumiskaugust peamisest asukohast. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete ajalooliste andmete põhjal tuvastada ega analüüsida. Liikumisanalüüs on vaid Eesti-sisene ega näita, millistes välisriikides on Eesti inimesed viibinud või viibivad.

Tulemused üldistati kohalike omavalitsusüksuste alusel ja võimaluse korral ka detailsemalt (nt Tallinnas ning Tartus asumite järgi). Järgmisena vaatas statistikaamet mobiilioperaatoritelt laekunud koondandmed üle ja arvutas kogu Eesti paiksusmäära, mille põhjal valmisid väljavõtted, nt „XXX piirkonnas on 87% mobiilidest paiksed“. Seejärel visualiseeris ettevõte Positium liikumisanalüüsi tulemused ja esitas need Eesti kaardil.

Valitsuse kriisikomisjoni tellitud liikumisanalüüsi eesmärk on uurida, kuidas Eesti ühiskond on eriolukorras rakendatud meetmed vastu võtnud ehk kas inimesed on jäänud paiksemaks. Ühtegi teist ülesannet nende anonüümsete andmete alusel ei lahendata. Liikumisanalüüsis kasutatud andmete säilitamise aeg on piiratud eesmärgi saavutamise ja eriolukorra lõppemisega. Pärast projekti lõppu kustutatakse kõik andmed.