Registripõhine loendus annab leibkonnale uue tähenduse

Statistikaamet

Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse üheks eripäraks on asjaolu, et inimeste käest ei küsita leibkonda ja perekonda kuuluvust. Inimesed jagatakse leibkondadesse aadressipõhiselt ehk teisisõnu moodustavad leibkonna ühes eluruumis elavad inimesed selle info järgi, mida nad on ise registritesse andnud.

Registripõhine loendus annab leibkonnale uue tähenduse
Foto: Shutterstock

Viimasel kahel rahvaloendusel (2000. ja 2011. aastal) on leibkonna moodustanud ühist majapidamist omavad inimesed, sest siis on eraldi küsitud, missugused inimesed majandavad üheskoos. Registrite põhjal andmeid kokku pannes tuleb Euroopa Liidu statistikaameti Eurostati nägemuses ühise majandustegevuse asemel loendust korraldavates liikmesriikides lähtuda registripõhise leibkonna määratlemisel üksnes eluruumist. Selle tulemusel on kõik ühes eluruumis elavad isikud sama leibkonna liikmed.

Milles erinevus kajastub?

Kui võtta võrdluseks ette 2011. aasta rahvaloenduse tulemused, siis oli toona eluruumipõhiseid leibkondi Eestis 557 095 ja ühise majandustegevusega leibkondi 599 832. Pisut mõjutab tulemust ka asjaolu, et eluruumipõhiste leibkondade hulka ei ole arvatud umbes 15 000 inimest, kes elasid ühis- ja mitteeluruumides või ka eluruumides, mille asustatus ei olnud teada.

Kõige suurem on erinevus üheliikmeliste leibkondade arvus: 24% üheliikmelisi leibkondi ei elanud tegelikult omaette eluruumis, vaid jagasid seda mõne teise majandusüksuse põhise leibkonnaga ja olid eluruumipõhises leibkondade arvestuses tavapäraselt mõne teise leibkonna lisaliikme rollis. Näiteks Harjumaal oli 2011. aasta loendusandmete alusel 62 356 inimest, kes kuulusid aadressipõhise leibkonna definitsiooni järgi suuremasse leibkonda kui majandusüksuse põhise definitsiooni järgi.

Aadressipõhist leibkonna mõistet kasutades mõjutab leibkondade moodustamise täpsust otseselt see, kas ja kui õigesti on inimesed end oma tegelikku elukohta registreerinud ning milline on aadressandmete kvaliteet registrites. Andmete õigsuse huvides saavad kõik ise üle kontrollida, et rahvastikuregistris registreeritud elukoht oleks ikka see, kus päriselt elatakse. 

Leibkonna ja perekonna seos

Eelmisel prooviloendusel (loendusmomendiga 31.12.2018) moodustati aadressipõhised leibkonnad ja võrreldi saadud tulemusi varasematega. Kokku oli tavaleibkondi siis 540 491 ja need sisaldasid 345 966 perekonda. Viimase rahvaloenduse andmetel oli Eestis 359 738 perekonda, mis erineb 2018. aasta andmetest 3,8%.

Perekonna moodustavad 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel samas leibkonnas elavad isikud, kes on omavahel seotud kui abielupartnerid, vabaabielupartnerid või kui vanem ja laps. Ühes leibkonnas võib olla mitu perekonda, aga üks perekond ei saa asuda mitmes leibkonnas.

Lisainformatsiooni aadressipõhise leibkonna mõiste kohta leiab Eesti Statistikaseltsi 25. konverentsi lehelt ja Eesti Statistikaseltsi 28. konverentsi lehelt, Eesti Statistika kvartalikirja artiklist „Leibkonnad ja perekonnad registripõhises loenduses“. Teemat on põhjalikult käsitlenud ka Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit ajakirjas Akadeemia (nr 2 – 2020) ilmunud artiklis „Leibkond ja perekond statistikas“.