Statistikatöö nimetus: Loomakasvatus ja lihatootmine

Statistikatöö kood: 21203

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Laura Kütt

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Analüütik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

laura.kytt@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9104

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

10/04/2019

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

10/04/2019

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Aastaandmed: loomakasvatussaaduste (liha, piim, munad, vill, mesi, vaha) tootmine aruandeaastal, loomade (veised, sead, lambad, kitsed, linnud) arvu muutumine aruandeaastal, karusloomakasvatus (arv, müüdud nahad ja nende hind); maheloomade ja -lindude arv, maheloomakasvatustoodang

Kvartaliandmed: veiste, sigade, lammaste, kitsede ja lindude arv kvartali viimasel päeval; liha-, piima- ja munatoodang

Kuuandmed: kokkuostetud loomade arv, neist saadud liha ja rupsid, nende maksumus; tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes tapetud loomade arv ja neist saadud liha

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Kombineeritud nomenklatuur (Intrastat) (KN)

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Põllumajanduslikud majapidamised, põllumajanduslikud väikeüksused

Karusloomakasvatajad

Mahepõllumajandustootjad

Veterinaar- ja Toiduameti tegevusloaga lihakäitlemisettevõtted

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast.

Härjad – vasikate ja noorloomade hulka mittekuuluvad kastreeritud isased veised.

Keskmine munatoodang kana kohta – keskmiselt kvartalis (aastas) muneja kana kohta saadud mune.

Keskmine piimatoodang lehma kohta – keskmiselt kvartalis (aastas) piimalehma kohta lüpstud piim.

Kokkuost – Eesti põllumajandustootjatelt kokku ostetud loomad ja linnud.

Lamba- või kitseliha – tapetud lamba või kitse jahutatud lihakeha mass pärast veretustamist, nülgimist ning siseelundite (v.a neerud, neerurasv), pea (kuklaluu ja esimese kaelalüli vahelt), jalgade (kämbla- või kanna-pöialiigesest), saba (kuuenda ja seitsmenda sabalüli vahelt) ja suguelundite (ka udar) eemaldamist.

Lehmad – vähemalt üks kord poeginud piima- ja lihaveised.

Lehmmullikad – poegimata noorveised.

Lihatoodang – liha ja lihatoodete tootmise ning töötlemise ettevõtetele (tapamajadele) või kokkuostjatele tapaks, k.a ekspordiks (väljavedu Eestist nii väljapoole Euroopa Liitu kui ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse) müüdud ning majapidamistele kuuluvates tapapunktides tapetud või teenustööna mujal tappa lastud loomade liha.

Linnud – igat liiki linnud.

Loomühik (LÜ) – standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada andmeid eri liiki loomade ja lindude kohta. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad (nt lihaveis – 0,8; nuumsiga – 0,3; broiler – 0,007). Loomühikute koefitsiendid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 2018/1091.

Mahepõllumajandus – mahepõllumajandusseaduse jt õigusaktide nõuetele vastav, keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine. Mahepõllumajanduslikel majapidamistel on Põllumajandusameti tunnustus (mahemärgi kasutuse luba või registreeritud aeg mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuks).

Maksumus – kokkuostuhinnas ilma käibemaksuta.

Munejate kanade keskmine arv – munejate kanade söötmispäevade arv aruandekvartalis(-aastas) jagatud aruandekvartali(-aasta) kalendripäevade arvuga.

Muu lehm – nuumale pandud lehm, ammlehm ja lihatõugu lehm.

Nuumsiga – siga, kelle eluskaal on vähemalt 50 kg, sh tapakuldid ja emised.

Piimalehm – piima tootmiseks peetav lehm.

Piimalehmade keskmine arv – piimalehmade söötmispäevade arv aruandekvartalis(-aastas) jagatud aruandekvartali(-aasta) kalendripäevade arvuga.

Pullid – vasikate ja noorloomade hulka mittekuuluvad kastreerimata isased veised.

Põllumajanduslik väikeüksus – põllumajanduslikust majapidamisest väiksem üksus, kus on vähemalt:

a) 50 ruutmeetrit köögiviljamaad, kolm viljapuud või kuus marjapõõsast;

b) 10 küülikut, 10 kodulindu või teisi põllumajandusloomi

või

c) kolm mesilasperet.

Põllumajanduslik majapidamine – kuni 2019. aastani peeti põllumajanduslikuks majapidamiseks ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksust, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning

– kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad

või

– kus on alla ühe hektari kasutatavat põllumajandusmaad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks.

Alates 2020. aastast peetakse põllumajanduslikuks majapidamiseks ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksust, kus on vähemalt:

– 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad;

- 2 hektarit põllumaad;

- 0,5 hektarit kartulit;

- 0,5 hektarit köögivilja ja maasikat;

– 0,2 hektaril kasvatatakse ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemneid, asub puukool;

– 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedasid, muid püsikultuure (v.a puukoolid);

– 100 m2 katmikalasid

või

– 1,7 loomühikut põllumajandusloomi.

Põllumajandustootja – juriidiline või füüsiline isik või selliste isikute rühm, kelle põllumajandusettevõte asub Eestis ning kes tegeleb põllumajandusega.

Rupsid – süda, kopsud, maks ja keel (v.a lamba- ja kitsekeel).

Sealiha – tapetud sea jahutatud lihakeha mass pärast veretustamist ning neerude, neerurasva ja muude siseelundite, harjaste, suguelundite, keele, vahelihase ja sõrgade eemaldamist.

Sertifitseeritud mahepõllumajandustoodang – põllumajandussaadused, mis on saadud üleminekuaja läbinud põllumajandusmaalt või sertifitseeritud maheloomakasvatusest ja mida võib märgistada mahemärgiga.

Tegevusloaga lihakäitlemisettevõte – vastavalt toiduseadusele korraldab kõikide ettevõtete tunnustamist Veterinaar- ja Toiduamet. Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse toitu käitleva ettevõtte või selle osa vastavust toiduseaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja 853/2004 ning muudes asjakohastes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele.

Veiseliha – tapetud veise jahutatud lihakeha mass pärast nülgimist, veretustamist ning siseelundite, suguelundite ja nende juurde kuuluvate lihaste, udara ja udararasva, jalgade (kämbla- või kannapöialiigesest) ja pea eemaldamist.

Üleminekuaeg – üleminek muult põllumajandustootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele kindlaksmääratud ajavahemikus, mille kestel kohaldatakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Üleminekuajal toodangut mahepõllumajanduslikuna märgistada veel ei saa.

Üleminekuaja läbinud – põllumajanduskultuuride pind ja/või loomakari, mille puhul on kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mindud muult põllumajandustootmiselt üle mahepõllumajanduslikule tootmisele ning mille puhul üleminekuaja kestel kohaldati ja kohaldatakse ka edaspidi mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Pärast üleminekuaja läbimist võib toodangut märgistada mahepõllumajanduslikuna.

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Põllumajanduslik majapidamine

Ettevõte

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Põllumajandusloomadega põllumajanduslikud majapidamised

Karusloomakasvatajad

Veterinaar- ja Toiduameti tegevusloaga lihakäitlemisettevõtted

FREIM

Põllumajanduslike majapidamiste statistilisest registrist majapidamised, kus on põllumajandusloomi

Põllumajanduslike majapidamiste statistilisest registrist karusloomakasvatajad

Veterinaar- ja Toiduameti loend tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetest

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

Maakonnad – ainult põllumajanduslike majapidamiste andmed

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

Loomade ja lindude aaastaandmed 1980–…

Loomade ja lindude kvartaliandmed ja kokkuostu kuuandmed 2004–…

Lihakäitlemisettevõtetes tapetud loomade ja lindude andmed 2008–…

Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse andmed 2013–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Loomad, linnud ja mesilaspered – arv

Liha, piima, villa ja mee tootmine; tapetud, sh kokkuostetud loomadelt saadud liha ja rupsid – tonn

Munatoodang – tükk (tuhat)

Mahepiim – tuhat liitrit

Kokkuostetud loomade maksumus – euro

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

Kuu

Kvartal

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 138/2004, 5. detsember 2003, põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008, 5. september 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga

Komisjoni määrus (EÜ) nr 617/2008, 27. juuni 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad haudemunade ja kodulindude tibude turustusnormide kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1165/2008, 19. november 2008, elusloomade ja liha statistika kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst)

Nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, 19. märts 1996, piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta

MUUD ÕIGUSAKTID

Komisjoni otsus, 18. detsember 1996, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 96/16/EÜ (piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta) rakendussätted (97/80/EÜ)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/107/EÜ, 5. detsember 2003, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/16/EÜ piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta

2005/288/EÜ: Komisjoni otsus, 18. märts 2005, millega muudetakse otsust 97/80/EÜ, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 96/16/EÜ (piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta) rakendussätted (teatavaks tehtud numbri K(2005) 754 all)

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: https://www.stat.ee/76709.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Aasta

Kvartal

Kuu

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Pressiteade „Loomakasvatus“ kord aastas. Pressiteatega saab tutvuda aadressil https://www.stat.ee/pressiteated.

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Majandus / Põllumajandus“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Andmed on sisendiks statistikatööle 21206 „Piim ja selle ksutamise arvepidamine“, 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21209 „Põllumajanduslike majapidamiste statistiline register“ (põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri uuendamisel), 21213 „Põllumajandussaaduste arvepidamine“ ja 50101 „Piirkondlik areng“.

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1165/2008, elusloomade ja liha statistika kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32008R1165:ET:HTML

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32008R1165:EN:NOT

Komisjoni määrus (EÜ) nr 617/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad haudemunade ja kodulindude tibude turustusnormide kohta

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2008:168:0005:0016:EN:PDF

Data collection on organic farming statistics. Guidelines. Methodological notes

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) 1165/2008 koostatakse iga kolme aasta järel kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi aruanne

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Maaeluministeerium

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Metoodika ja korraldus on vastavuses Euroopa Liidu õigusaktidega.

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud kõikide olulisemate avaldatud näitajate korral. Valikuvead jäävad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1165/2008 nõutud piiridesse.

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Valikust sõltumatuid vigu püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi, sh minimeerides freimi ala- ja ülekaetust.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Andmed on tihedalt seotud põllumajanduse valdkonna muu statistikaga.

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

Statistikatöö maksumus 37,7 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tööpäevi: 340,5

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Loomakasvatus. Karusloomad 1,9

Loomakasvatus. Lambad ja kitsed 1,0

Loomakasvatus. Linnud 1,1

Loomakasvatus. Mesindus 1,1

Loomakasvatus. Sead 1,4

Loomakasvatus. Veised 1,0

Loomakasvatus. Linnud. Kvartal 0,8

Loomakasvatus. Sead. Kvartal 0,4

Loomade ja lindude tapmine ning kokkuost 1,8

Loomakasvatus. Haudurite kasutamine 0,6

(2016. aasta andmed)

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Loomakasvatuse aastaandmete saamiseks koostatakse üldkogumid ja valimid iga loomaliigi kohta eraldi, sh piimalehmad (üldkogum 1413 ja valim 351), lambad (üldkogum 1559 ja valim 192) ja kitsed (üldkogum 349 ja valim 166). Suurimatelt kodulindudega majapidamistelt (vähemalt 500 kodulindu) kogutakse andmeid kord kvartalis (üldkogum 1972 ja valim 21).

Karusloomade aastaandmeid kogutakse kõigilt karusloomakasvatajatelt (26 üksust).

Loomade kokkuostu andmeid kogutakse kõigilt Veterinaar- ja Toiduameti tunnustatud lihakäitlemisettevõtetelt, kus loomi kokku ostetakse (25 ettevõtet).

Haudurite andmeid kogutakse kõigilt hauduritega ettevõtetelt.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) saadakse põllumajandusloomade registris olev veiste, lammaste, kitsede, sigade ja mesilasperede arv ja loomade puhul ka selle muutused põhjuse järgi.

Veterinaar- ja Toiduametilt saadakse põllumajandusloomade tapaandmed ja meetoodangu andmed.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS veebilehelt saadakse piimatoodangu andmed lehma kohta.

Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registrist saadakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse koondandmed.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 21216 „Põllumajanduslike väikeüksuste arvestus“ ja 22303 „Kaupade väliskaubandus“ (elusloomade sisse- ja väljavedu) andmeid.

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Aasta

Kvartal

Kuu

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel aadressil https://www.stat.ee/andmete-esitamine.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikega „Loomakasvatus. Karusloomad“, „Loomakasvatus. Lambad“, „Loomakasvatus. Kitsed“, „Loomakasvatus. Piim“, kvartaliküsimustikuga „Loomakasvatus. Linnud“ ja kuuküsimustikega „Loomade kokkuost“ ja „Loomakasvatus. Haudurite kasutamine“.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Loomakasvatuse andmete koostamisel aasta kohta kasutatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade registri veiste, lammaste, kitsede, sigade ja mesilasperede andmeid, Veterinaar- ja Toiduameti tapaandmeid ja meetoodangu andmeid, väliskaubanduse ning statistiliste uuringute andmeid.

Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse andmed saadakse koondandmetena Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registrist. Loomakasvatuse andmete saamiseks kvartali kohta kasutatakse PRIA põllumajandusloomade registri veiste, lammaste, kitsede ja sigade andmeid ning Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i piimatoodangu andmeid lehma kohta, seejuures lammaste, kitsede ja piimatoodangu kohta koos mudelipõhiste arvutustega.

Andmed lindude kohta kvartali kaupa saadakse suurematelt majapidamistelt uuringuga ja väiksemate majapidamiste kohta mudelipõhiste arvutustega.

Andmed kokkuostu kohta kuu kaupa kogutakse tunnustatud lihakäitlemisettevõtetelt, kus on lubatud koduloomade tapmine ja mis ostavad loomi kokku.

Valikuuringute korral arvutatakse statistilistele üksustele kaalud, mida kasutatakse andmete laiendamiseks üldkogumile. Valikuliselt küsitletavate põllumajanduslike majapidamiste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Laiendusteguriks võetakse asjaomase kihi üldkogumi ja vastanud üksuste arvu suhe. Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist eeskirja järgi. Kõikses kihis aruande esitamata jätnud põllumajanduslike majapidamiste andmed asendatakse administratiivandmete, eelmise perioodi või sarnase majapidamise andmetega või kasutatakse järelkihistamist.

Väikeüksuste andmed on hinnangulised. Riigi koondandmed saadakse majapidamiste ja väikeüksuste andmete summeerimisel. Arvutatakse muutujate väärtused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste näitajate, nt keskmine, arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei korrigeerita

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad