Statistikatöö nimetus: Taimekasvatus

Statistikatöö kood: 21214

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Ege Kirs

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Analüütik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

ege.kirs@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9236

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

14/08/2019

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

14/08/2019

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Esialgsed hinnangud põllumajanduskultuuride kasvupinna, saagi ja saagikuse kohta

Kasutatav põllumajandusmaa, põllumajanduskultuuride kasvupind ja koristuspind, saak ja saagikus

Taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta

Mahepõllumajandusmaa kasutus, mahepõllukultuuride kasvupind, maheviljapuude ja -marjaaedade kasvupind, mahepõllukultuuride saak

Külviks kasutatud seeme, sh sertifitseeritud seeme

Orgaanilise, mineraal-, lubiväetisega väetatud pind ja kasutatud lubiväetise kogus, loomasõnnikus sisalduvate toitainete kogus

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator (PKK)

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Põllumajanduslikud majapidamised, põllumajanduslikud väikeüksused

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Kasutatav põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad). Maa, mida põllumajandussaaduste tootmiseks ei kasutata, kuid säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, loetakse põllumajandusmaa hulka kuuluvaks alates 2007.aastast.

Kasvupind – põllukultuuri all olev pind.

Koduaed – majapidamise muust maast eraldi käsitletav maa, kus aiasaadusi kasvatatakse oma pere tarbeks (saadusi müüakse ainult siis, kui neid jääb üle). Koduaedade hulka ei kuulu iluaiad (pargid, muruplatsid).

Koristuspind – see osa kasvupinnast, millelt aruandeaastal koristati saak.

Külvatud seeme – aruandeaastal kulunud seemnekogus.

Loomühik (LÜ) – standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada andmeid eri liiki loomade ja lindude kohta. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad (nt lihaveis – 0,8; nuumsiga – 0,3; broiler – 0,007). Loomühikute koefitsiendid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 2018/1091.

Mahepõllumajandus – mahepõllumajandusseaduse jt õigusaktide nõuetele vastav, keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine. Mahepõllumajanduslikel majapidamistel on Põllumajandusameti tunnustus (mahemärgi kasutuse luba või registreeritud aeg mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuks).

Orgaaniline väetis – väetamiseks mulda manustatav orgaaniline aine.

Puukool – avamaal (k.a katmikalal) kasvatatavad puu-, viljapuu-, marjapõõsa- ja ehistaimeistikud aeda, parki jm istutamiseks; nii põllumajandus- kui ka metsamaal müügiks kasvatatavad metsapuuistikud. Ei näidata oma tarbeks metsapuuistikute kasvatamist metsamaal.

Põldude lupjamine – maaparandusvõte, kus lubiväetis viiakse happelisse mulda mulla happesuse vähendamise ja mulla toiterežiimi parandamise eesmärgil. Lupjamiseks sobivad kohalikud ained: klinkritolm, lubjakivijahu, dolomiidijahu.

Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa.

Põllumaa jaguneb järgmiselt:

- teravilja (nisu, rukis, tritik, oder, kaer, teraviljade segu, tatar) kasvupind kuiva tera saamiseks;

- kaunvilja (hernes, põlduba ja lupiin, muu kaunvili, sh tera- ja kaunvilja segu) kasvupind kuiva tera saamiseks;

- kartuli kasvupind;

- söödajuurvilja (v.a seemnekasvatus) kasvupind;

- tehniliste kultuuride (raps ja rüps, õli- ja kiulina, ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid) kasvupind;

- köögivilja kasvupind avamaal ja madala katte all;

- lillede ja ehistaimede kasvupind avamaal ja madala katte all;

- katmikköögivilja (kogu kasvuperioodi või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuv köögivili) kasvupind;

- katmiklillede ja -ehistaimede (kogu kasvuperioodi või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuvad lilled ja ehistaimed) kasvupind;

- üheaastaste söödakultuuride (teravili, mais, kaunvili, raps ja rüps, muud söödataimed haljasmassi saamiseks) kasvupind;

- mitmeaastaste söödakultuuride (kuni viie aasta kestel lühiajalisel rohumaal heinaks, siloks või karjatamiseks kasvatatavad liblikõielised ja kõrrelised heintaimed) kasvupind;

- söödakultuuride seemnekasvatuspind;

- kesa – tavaliselt terveks koristusaastaks taastuma jäetud maa (must kesa ja haljasväetistaimede kasvupind ehk roheline kesa).

Põllumajanduslik väikeüksus – põllumajanduslikust majapidamisest väiksem üksus, kus on vähemalt kas:

- 50 ruutmeetrit köögiviljamaad või kolm viljapuud või kuus marjapõõsast või

- 10 küülikut, 10 kodulindu või teisi põllumajandusloomi või

- kolm mesilasperet.

Põllumajanduslik majapidamine – kuni 2019. aastani loeti põllumajanduslikuks majapidamiseks ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning

- kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või

- kus on alla ühe hektari kasutatavat põllumajandusmaad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks.

Alates 2020. aastast loetakse põllumajanduslikuks majapidamiseks ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus, kus on vähemalt:

- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad või

- 2 hektarit põllumaad või

- 0,5 hektarit kartulit või

- 0,5 hektarit köögivilja ja maasikat või

- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatust, puukoole või

- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedasid, muid püsikultuure (välja arvatud puukoolid) või

- 100 m2 katmikalasid või

- 1,7 loomühikut põllumajandusloomi.

Üksused, kus põllumajandussaadusi ei toodeta, kuid säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, loetakse põllumajanduslike majapidamiste hulka kuuluvaks alates 2007. aastast.

Püsirohumaa – rohu või muude rohttaimede kasvupind, kas looduslikul viisil (isekülv) või harimise teel (külvamine), mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem. Võib hõlmata muid karjatamise seisukohalt sobilikke liike, tingimusel, et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks.

Saagikus – kasvupinna iga hektari kohta aruandeaastal koristatud saak.

Saak – koristatud pinnalt saadud saak, k.a oma tarbeks (katmikkultuuride vastava kultuuri kogusaak on kõikidest külviringidest saadud summaarne saak).

Sertifitseeritud mahepõllumajandustoodang – põllumajandussaadused, mis on saadud üleminekuaja läbinud põllumajandusmaalt või sertifitseeritud maheloomakasvatusest ja mida võib märgistada mahemärgiga.

Sertifitseeritud seeme – seeme, mille põlvnemine, liigi- ja sordiehtsus ning -puhtus ja kvaliteet ning taimetervisenõuetele vastavus on kontrollitud rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt ning pakendid suletud ja märgistatud Põllumajandusameti järelevalve all.

Viljapuu- ja marjaaiad – viljapuude ja aiamarjakultuuride kasvatus (k.a maasikakasvatus, metsamarjakultuurid, oma tarbeks koduaias kasvatatavad viljapuud ja marjapõõsad).

Üleminekuaeg – üleminek muult põllumajandustootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele kindlaksmääratud ajavahemikus, mille kestel kohaldatakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Üleminekuajal toodangut mahepõllumajanduslikuna märgistada veel ei saa.

Üleminekuaja läbinud – põllumajanduskultuuride pind ja/või loomakari, mille puhul on kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mindud muult põllumajandustootmiselt üle mahepõllumajanduslikule tootmisele ning mille puhul üleminekuaja kestel kohaldati ja kohaldatakse ka edaspidi mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Pärast üleminekuaja läbimist võib toodangut märgistada mahepõllumajanduslikuna.

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Põllumajanduslik majapidamine, põllumajanduslik väikeüksus

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Põllumajanduslikud majapidamised, kus on kasutatavat põllumajandusmaad

FREIM

Põllumajanduslike majapidamiste statistilisest registrist moodustatud loend majapidamistest, kel on kasutatavat põllumajandusmaad

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

Maakonnad

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

1980–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Külvipind, koristuspind, kogupind (puukoolid), kandeealine pind (pikaajalised kultuurid), väetatud pind – ha

Kogusaak, külviks kasutatud seeme, sertifitseeritud seeme, väetise kogus, toitainete kogus – tonn

Taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta – kilogramm

Saagikus – kilogrammi hektari kohta

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 543/2009, 18. juuni 2009, põllumajanduskultuuride statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 837/90 ja (EMÜ) nr 959/93 (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008, 5. september 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: https://www.stat.ee/76709.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Pressiteade „Taimekasvatus“ kord aastas. Pressiteatega saab tutvuda aadressil https://www.stat.ee/pressiteated.

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Majandus / Põllumajandus“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Andmed on sisendiks statistikatöödele 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21209 „Põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri haldamine“, 21213 „Põllumajandussaaduste arvepidamine“ ja 50101 „Piirkondlik areng“.

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 543/2009, 18. juuni 2009, põllumajanduskultuuride statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 837/90 ja (EMÜ) nr 959/93

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:167:0001:0011:ET:PDF

Handbook for annual crop statistics

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 543/2009 koostatakse iga kolme aasta järel aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta.

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Maaeluministeerium

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Metoodika ja korraldus on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 543/2009 nõuetega.

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Püütakse vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikaid ja uuringuprotsessi, sh minimiseerides freimi ala- ja ülekaetust.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Kasvupindade, kandeealiste pindade, saagi ja saagikuse andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat. Eesti tasemel on andmed võrreldavad maakondade lõikes.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad. Alates 2015. aastast on mineraalväetiste toimeainete kogused saadud põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) väetiste kasutamise andmetest arvutatud indeksite alusel. Alates 2018. aastast on külviks kasutatud seemne ja sertifitseeritud seemne osas arvestusperioodiks saagiaasta. Muudatused ei ole põhjustanud aegreas katkemisi.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Andmed on tihedalt seotud põllumajanduse valdkonna muu statistikaga. Valdkonnaülene sidusus on tagatud, kasutades erinevate allikate samu näitajaid. Taimekasvatustoodangu andmed on sisendiks põllumajanduse majandusarvestusele. Põllumajanduse struktuuriuuringute ja põllumajandusloenduste aastatel on need andmed sisendiks taimekasvatuse andmetele. Teistel aastatel kasutatakse kasvupindade osas sisendina Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmeid. Mahepõllumajanduse andmete sisendiks on Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registri andmed.

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel. Eurostati andmebaasis vastavad Eurostati metoodikale ainult põllumajanduslike majapidamiste andmed.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

Statistikatöö maksumus 62,3 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tööpäevi: 407,6

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Saak 0,7

Taimekasvatus 1,5

(2016. aasta andmed)

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 14 813. Objektide arv taimekasvatuse valimis on 1683 ja saakide valimis 628.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) saadakse andmed põllumajanduskultuuride kasvupinna kohta taimekultuuride ja isikute kaupa.

Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registrist saadakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse koondandmed.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 21216 „Põllumajanduslike väikeüksuste arvestus“ andmeid.

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Aasta

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel aadressil https://www.stat.ee/andmete-esitamine.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikega „Saak“ ja „Taimekasvatus“.

Administratiivandmed saadakse e-postiga.

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide, muude uuringute andmetega, administratiivsete andmeallikatega.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Esialgsed kasvupindade hinnangud koostatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri kasvupindade andmete alusel, kasutades vajadusel mudelipõhist arvestust ja liites juurde põllumajanduslike väikeüksuste kasvupinnad. Esialgsed saakide hinnangud koostatakse koostöös Maaeluministeeriumiga, kusjuures kasutatakse PRIA kasvupindade andmeid ja põllumajanduslikelt majapidamistelt kogutud andmeid 15. septembriks koristatud saagi kohta. Lõplikud taimekasvatuse andmed koostatakse PRIA kasvupindade ja taimekasvatuse uuringu andmete alusel, kasutades vajadusel mudelipõhist arvestust ja liites juurde põllumajanduslike kodumajapidamiste andmed.

Valikuuringutes arvutatakse statistilistele üksustele kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Valikuliselt küsitletavate põllumajanduslike majapidamiste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Laiendusteguriks võetakse vastava kihi üldkogumi ja vastanud üksuste arvu suhe. Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt eeskirjadele. Kõikses kihis aruande esitamata jätnud põllumajanduslike majapidamiste andmed asendatakse administratiivandmete, eelnenud perioodi või sarnase majapidamise andmetega või kasutatakse järelkihistamist.

Arvutatakse muutujate väärtused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine) arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Põllumajanduslike väikeüksuste andmed on hinnangulised.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei korrigeerita

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad