Statistikatöö nimetus: Kultuuri tööhõive- ja kultuurisektori majandusnäitajad

Statistikatöö kood: 40416

  1. Kontaktandmed
  2. Metaandmete uuendamine
  3. Statistika esitus
  4. Mõõtühik
  5. Vaatlusperiood
  6. Õiguslik alus
  7. Konfidentsiaalsus
  8. Avaldamispõhimõtted
  9. Levitamis­sagedus
  10. Kättesaadavus
  11. Kvaliteedijuhtimine
  12. Asjakohasus
  13. Täpsus ja usaldusväärsus
  14. Ajakohasus ja õigeaegsus
  15. Võrreldavus ja sidusus
  16. Kulud ja koormus
  17. Andmete revisjon
  18. Statistiline töötlemine
  19. Märkused

1. Kontaktandmed Andmete ja metaandmete omaniku kontaktandmed

1.1. Organi­satsioon Kontaktorganisatsiooni nimetus

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuri­üksus

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Kutt Kommel

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Juhtivanalüütik

1.5. Posti­aadress Kontaktorganisatsiooni postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress Kontaktisiku e-posti aadress

kutt.kommel@stat.ee

1.7. Telefon Kontaktisiku telefon

625 9269

2. Metaandmete uuendamine Metaandmete uuendamise kuupäevad

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud Metaandmete kehtivuse kinnitamise kuupäev (ka juhul, kui sisu ei ole muudetud)

10/04/2019

2.2. Metaandmed viimati uuendatud Metaandmete viimase uuendamise kuupäev

10/04/2019

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus Avaldatavate andmete üldine kirjeldus

Loomemajanduse ettevõtted ja organisatsioonid valitsemissektoris, mittetulundussektoris, eraettevõtluses ja füüsilisest isikust ettevõtjad

Ettevõtete (üksuste) arv, käive, tööhõive kultuurisektoris

Kultuuri rahastamine

3.2. Kasutatud klassifikaatorid Statistika tegemisel kasutatud klassifikaatorite loetelu

Omanike liigitus (OL)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

3.3. Sektorite kaetus Peamised statistikaga hõlmatud majandus- või muud sektorid

Kultuurisektor ja kultuuritöötajad väljaspool kultuurisektorit

3.4. Mõisted ja määratlused Andmekogumisel ja statistika avaldamisel kasutatud mõisted ning määratlused

Kogu kultuuritööhõive arv – kogu kultuuritööhõive hõlmab vähemalt 15-aastaseid elanikke, kes töötasid uuringunädalal kultuurisektoris või tegid kultuuritööd väljaspool seda (töötasid mõnes kultuuriametis väljaspool kultuurisektorit) vähemalt ühe tunni ja said selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena, töötasid otsese tasuta pereettevõttes või oma talus või kellel oli töökoht kultuurisektoris või mõnel kultuurialal väljaspool kultuurisektorit, aga kes ajutiselt ei töötanud. Nende hulka ei ole arvatud inimesi, kes tegid kultuuritööd põhitöö kõrvalt.

Kogu kultuuritööhõive osatähtsus tööhõives – kogu kultuuritööhõive osatähtsus tööhõives näitab kultuuritööhõive osatähtsust ja tasakaalu kogu tööhõives. Kogu kultuuritööhõive hõlmab vähemalt 15-aastaseid elanikke, kes uuringunädalal töötasid kultuurisektoris või mõnes kultuuriametis väljaspool seda vähemalt ühe tunni ja said selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena, töötasid otsese tasuta pereettevõttes või oma talus või kellel oli töökoht kultuurisektoris või mõnel kultuurialal väljaspool kultuurisektorit, aga kes ajutiselt ei töötanud. Nende hulka ei ole arvatud inimesi, kes tegid kultuuritööd põhitöö kõrvalt.

Kolmanda taseme haridusega töötajate osatähtsus kultuuritööhõives – kolmanda taseme haridusega töötajate osatähtsus kultuuritööhõives näitab kõrgharidusega töötajate osatähtsust ja tasakaalu kogu kultuuri tööhõives. Kogu kultuuritööhõive hõlmab vähemalt 15-aastaseid elanikke, kes uuringunädalal töötasid kultuurisektoris või mõnes kultuuriametis väljaspool seda vähemalt ühe tunni ja said selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena, töötasid otsese tasuta pereettevõttes või oma talus või kellel oli töökoht kultuurisektoris või mõnel kultuurialal väljaspool kultuurisektorit, aga kes ajutiselt ei töötanud. Nende hulka ei ole arvatud inimesi, kes tegid kultuuritööd põhitöö kõrvalt.

Kultuuritööhõive soo järgi – tööhõive soo järgi näitab meeste ja naiste arvu ning tasakaalu kultuuritööhõives. Osatähtsust väljendatakse ka ühe poole, näiteks naiste osatähtsuse esitamisega, samal ajal kui teine osa viitab vastaspoolele. Kogu kultuuritööhõive hõlmab vähemalt 15-aastaseid elanikke, kes uuringunädalal töötasid kultuurisektoris või mõnes kultuuriametis väljaspool seda vähemalt ühe tunni ja said selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena, töötasid otsese tasuta pereettevõttes või oma talus või kellel oli töökoht kultuurisektoris või mõnel kultuurialal väljaspool kultuurisektorit, aga kes ajutiselt ei töötanud. Nende hulka ei ole arvatud inimesi, kes tegid kultuuritööd põhitöö kõrvalt.

Kultuuri lisandväärtus – kultuuri lisandväärtus näitab kultuurisektori toodete ja teenuste tootmisprotsessis lisandunud väärtust. Lisandväärtus on toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine.

Kultuurisektori ettevõtete müügitulu – kultuurisektori ettevõtete müügitulu on kõikide, nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu. Ettevõtted on äriühingud. Organisatsioonid on kasumitaotluseta üksused ehk mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused.

Kultuurisektori ettevõtete müügitulu osatähtsus kogu ettevõtluses – kultuurisektori ettevõtete müügitulu on kõikide, nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu.

Kultuurisektori üksuste arv kogumajanduses – käitaja kajastab kultuurisektori ettevõtete ja organisatsioonide koguarvu. Ettevõtted on äriühingud. Organisatsioonid on kasumitaotluseta üksused ehk mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused.

Kultuurisektori üksuste osatähtsus kogumajanduses – näitaja kajastab kultuurisektori ettevõtete ja organisatsioonide osatähtsust kõigi ettevõtete ja organisatsioonide seas. Ettevõtted on äriühingud. Organisatsioonid on kasumitaotluseta üksused ehk mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused.

3.5. Statistiline üksus Olem (objekt, nähtus, sündmus jms), mille kohta kogutakse andmeid ja avaldatakse statistikat

Ettevõte

Isik

3.6. Statistiline üldkogum Inimeste, majandusüksuste, sündmuste vm objektide teatud tingimustega piiritletud kogum

Kultuuri valdkonnas tegutsevad juriidilised isikud, FIEd, kultuuritöötajad

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud ja kultuuri valdkonnas tegutsevate majandusüksuste loend

Rahvastikuregistris registreeritud aadressidel elavad leibkonnad ja nende liikmed vanuses 15–64

3.7. Vaadeldav piirkond Riik või piirkond, mida statistika iseloomustab

Kogu Eesti

3.8. Ajaline kaetus Ajavahemik, mille kohta on andmed olemas

2000–…

3.9. Baasperiood Ajaperiood, mis on indeksi alus või millele viitab pidev aegrida

Arvutuste aluseks on andmed alates 2001. aastast

4. Mõõtühik Andmete väärtuste mõõtmise ühik

Kultuuriettevõtted ja -asutused – arv, osatähtsus

Kultuuri tööhõive – arv, osatähtsus

5. Vaatlusperiood Ajavahemik või ajahetk, mida vaatlus iseloomustab

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped Õigusaktid ja muud ametlikud või mitteametlikud kokkulepped, millega on asutusele antud vastutus ja pädevus andmeid koguda, töödelda ja statistikat levitada

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat), ESSnet Culture

7. Konfidentsiaalsus Andmete omadus, mis näitab, mil määral võib nende loata avaldamine kahjustada andmeallika või muude asjaomaste isikute huve

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika Isiku või majandusüksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid avalikustamise eest kaitsvad õigusaktid või muud ametlikud meetmed

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine Statistika konfidentsiaalsust ja andmete loata avaldamise takistamist tagav andmetöötluseeskiri

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: https://www.stat.ee/76709.

8. Avaldamispõhimõtted Statistika avaldamise eeskiri

8.1. Avaldamiskalender Statistika avaldamise ajakava

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile Juurdepääs avaldamiskalendri teabele

https://www.stat.ee/avaldamiskalender

8.3. Tarbijate juurdepääs Statistika tarbijale esitamise kord ja ulatus – kuidas teavitatakse kasutajaid statistika avaldamisest ning kas kord näeb ette statistika kättesaadavuse võrdselt kõigile tarbijatele

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamis­sagedus Statistika levitamise sagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated Korrapärased ja erakorralised pressiteated

Ei avaldata

10.2. Väljaanded Korrapärased ja erakorralised väljaanded

Ei avaldata

10.3. Andmebaas Teave andmete avaldamise kohta statistika andmebaasis

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Sotsiaalelu / Kultuur“.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele Teave üksikandmete levitamise kohta

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: https://www.stat.ee/dokumendid/51582.

10.5. Muu levitamine Viited muudele levitamisviisidele

Ei kasutata

10.6. Metoodikadokumendid Viited metoodikadokumentidele ja nende lühikirjeldus

ESSnet-Culture Final Report, Eurostat (2012)

http://ec.europa.eu/culture/news/20121026-ess-net_en.htm

http://ec.europa.eu/culture/our-policy-development/documents/ess-net-report-oct2012.pdf

10.7. Kvaliteedidokumendid Viited kvaliteedijuhtimist ja -hindamist käsitlevatele dokumentidele

Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine Statistikatoodete ja -protsesside kvaliteedi kontrollimise süsteem, mille organisatsioon on kehtestanud

11.1. Kvaliteedi tagamine Statistika kvaliteedi tagamise meetmed

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine Kvaliteedikriteeriumidel põhinev üldine andmete kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus Statistika vastavus tarbijate vajadustele

12.1. Tarbijate vajadused Tarbijate ja nende vajaduste kirjeldus

Kultuuriministeerium

Eesti Konjunktuuriinstituut

Tallinna Ülikooli Eesti tuleviku-uuringute instituut

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel https://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu kindlakstegemise meetmed

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus Avaldatava statistika vastavus vajadustele

Administratiivandmete kasutamine tagab täieliku kaetuse ja ajakohasuse. Tööjõu-uuringu andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni tööjõu-uuringu määrusega nõutud andmekoosseisule.

13. Täpsus ja usaldusväärsus Täpsus näitab, kui lähedal on arvutatud hinnangud tegelikele väärtustele.
Usaldusväärsus näitab, kui lähedal on esialgne hinnang hilisematele hinnangutele.

13.1. Üldine täpsus Täpsuse lõpphinnang on hinnatava väärtuse kõigi veakomponentide summa

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga Erinevus üldkogumi tegeliku väärtuse ja hinnangu vahel, mis on tingitud sellest, et kogu üldkogumi mõõtmise asemel mõõdetakse ainult selle osa, valimit

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga Hinnangus sisalduv viga, mis ei tulene valimi juhuslikkusest, vaid mille allikaks on muud juhuslikud ja mittejuhuslikud tegurid

Registrisse andmeid kandvad inimesed võivad teha sisestamisel vigu, mida on võimatu avastada. Asutused ei pruugi korrektselt iga aasta kõiki andmeid uuendada.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus Ajavahemik vaadeldud sündmuse või nähtuse ja statistika avaldamise vahel

Andmed on ajakohased

14.2. Õigeaegsus Erinevus statistika plaanitud ja tegeliku avaldamise vahel

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus Statistika geograafiline võrreldavus

Väljundi koostamisel on lähtutud Euroopa Liidu riikide ühtlustatud kultuuristatistika (ESSnet Culture) metoodikast. Kõik Euroopa Liidu riigid ei pruugi (veel) avaldada sama metoodika järgi koostatud andmeid, mistõttu võib võrreldavus piirduda mõne riigiga.

15.2. Ajaline võrreldavus Statistika kooskõla kogu aegrea ulatuses

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

15.3. Valdkonnaülene sidusus Statistika kokkusobivus muude valdkondade statistikaga või muude andmeallikate andmetega

Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika, eriti kogumisinstrumendi erinevusi.

15.4. Sisemine sidusus Statistika valdkonnasisene kooskõlalisus

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus Andmete kogumise ja statistika tegemise kulud ning andmeesitajate koormus

Statistikatöö maksumus 2,6 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

17. Andmete revisjon Avaldatud statistikas muudatuste tegemine

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted Avaldatava statistika läbipaistvuse tagamise meetmed

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas https://www.stat.ee/levipoliitika.

17.2. Andmete revisjoni praktika Teave statistika plaanipärase läbivaatamise kohta

Ei ole rakendatav.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed Statistika tegemisel kasutatavate lähteandmete kirjeldus

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) saadakse haridusandmed.

Riigi Tugiteenuste Keskuse saldoandmike infosüsteemist saadakse andmed riigi kultuurisektori kulutustest.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 20902 „Majandusüksuste statistika“, 21409 „Sisend-väljundtabelid“, 40203 „Leibkonna eelarve uuring“ ja 40701 „Tööjõu-uuring“ andmeid.

18.2. Andmete kogumise sagedus Lähteandmete kogumise sagedus

Aasta

18.3. Andmete kogumine Andmete kogumise meetod riikliku statistika tegemiseks

Ei ole rakendatav

18.4. Andmete valideerimine Statistika kvaliteedi hindamine

Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud.

18.5. Andmete koostamine Statistika tegemise kirjeldus

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

18.6. Korrigeerimine Statistika standarditele vastavuse ja võrreldavuse tagamiseks rakendatavad protseduurid (sesoonne jm korrigeerimine)

Ei korrigeerita

19. Märkused Kirjeldav tekst, mille võib lisada avaldatud statistikale ja metaandmetele

Puuduvad