Sotsiaalne kaitse

Sotsiaalne kaitse aitab vähemkindlustatud ja haavatavamatel ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla, hõlmates avaliku ja erasektori rahatuge ning toetavaid teenuseid töökoha leidmisel, tervise eest hoolitsemisel ja igapäevasel toimetulekul.

Riik korraldab sotsiaalset kaitset sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande kaudu. Sotsiaalkindlustus tagab inimesele vähemalt minimaalse sissetuleku töökaotuse, haiguse, lapse sünni, töövõimetuse ja vanaduse korral. Sotsiaalhoolekanne on suunatud ühiskonna kõige haavatavamate liikmete elujärje parandamisele ja vaesuse ennetamisele. Sotsiaalse kaitse meetmed aitavad inimesel oma elu taas rööpasse seada. Näiteks töökaotuse korral pakutakse ajutist rahatuge ja mitmekülgset nõu, et inimene leiaks kiiresti uue sobiva töö.

Sotsiaalse kaitse statistika annab ülevaate, kui palju on ühiskonnas vähemkindlustatud ja haavatavamaid ühiskonnagruppe ning milline on nende elujärg.

Sotsiaalkaitsestatistikas kajastub,

  • kui palju on Eestis pensionäre;
  • kui suur on keskmine pension;
  • kui suurel osal elanikest on kehtiv ravikindlustus;
  • kui palju inimesi vajab Eestis hoolekandeteenust;
  • kui palju on meil vanemliku hoolitsuseta lapsi;
  • kui palju on töötuskindlustushüvitise saajaid.

Sotsiaalkaitsestatistika on abiks sotsiaalkaitse valdkonna meetmete hindamisel ja planeerimisel.

Keskmine pension kuus 552,2 eurot
0,1%
I KVARTAL 2022
Keskmine vanaduspension kuus 557,6 eurot
0,1%
I KVARTAL 2022
Pensionäride arv 324 318
-1,2%
2022
Pensionäride osatähtsus rahvastikus 24,4 %
2022
Vanaduspensionäride arv 308 358
0,9%
2022
Ravikindlustatute arv 1 273 743
0,6%
2021
Töötuskindlustushüvitise saajad 44 135
68,7%
2021
Sotsiaalkaitse kogukulutused 5,28 miljardit eurot
15,0%
2020
Sotsiaalkaitsekulutuste suhe SKP-sse 19,7 %
2020
Uudis

Sotsiaalse kaitse kulutused on tõusuteel

Sotsiaalse kaitse valdkonda iseloomustasid 2017. aastal peamiselt kasvutrendid: keskmine vanaduspension ületas 400 euro piiri, tööturumeetmeid kasutatakse järjest rohkem ja nende valik laieneb, suurenesid kulutused peretoetustele ning lisandusid uued toetused lasterikastele peredele. Vähenenud on pensionäride ja toimetulekutoetuse saajate arv.
Loe edasi 18. juuni 2018
Blogi

Pensionite objektiivne vaade

Viimasel ajal päevakorrale kerkinud pensionite arutelus ei vaadelda pensionisüsteemi tervikuna, vaid ühte osa sellest – vanaduspensione. See lähenemine on mustvalge ja põhineb lihtsustatud skeemil — on töötajad, kes peavad üleval (vanadus)pensionäre ja siis lähevad need töötajad pensionile ja töötajad peavad neid ülal. Tegelikkuses töötas 2015. aastal iga kolmas pensionär ja iga viies töötaja oli pensionär.
Loe edasi 8. veebruar 2017
Blogi

Millest koosneb puudega inimeste sotsiaalne kaitse?

Statistikaameti andmetel oli 2014. aasta 1. jaanuari seisuga kogurahvastikus puudega inimesi 10,7%. Puudega inimeste arv on viimasel kümnendil kasvanud, samas mõningate toetuste ja teenuste saajate ring on üsnagi kitsas.
Loe edasi 19. veebruar 2015