Põllumajandus

Põllumajandus on traditsioonilisemaid tegevusharusid Eesti majanduses. Põllumajandussaadused on toonud toidu meie lauale juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on põllumajandus Eestis tähtsal kohal, varustades toiduga nii meid kui ka välisriike ning andes tööd paljudele kohalikele elanikele.

Põllumajandusstatistika annab ülevaate Eesti põllumajanduse olukorrast kuu, kvartali ja aasta seisuga. Avaldame nii kogu Eesti kui ka maakondade põllumajandusnäitajaid, sealhulgas:

  • taimekasvatus (pinnad, saagid, väetamine);
  • loomakasvatus (elusloomad, loomakasvatustoodang, kokkuostuhinnad);
  • piima kasutamine (piimatoodete tootmine);
  • mahepõllumajandus;
  • põllumajandustulu tekkimine (toodangu väärtus, kulud ja lisandväärtus);
  • põllumajandusmaa müügi- ja rendihinnad;
  • saaduste tarbimine;
  • tööjõud ja muu tulutoov tegevus;
  • tootmismeetodid;
  • põllumajandusmajapidamiste suurus ja tüübid.

Põllumajandusstatistikat kasutatakse selleks, et hinnata sektori käekäiku, jälgida toodangut ja selle tarbimissuundi ning seirata toidujulgeolekut.

  • Põllumajanduse majandusliku arvepidamise andmed on rahvamajanduse arvepidamise alus.
  • Põllumajandusmaa hindade statistika kajastab, kuidas on põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused mõjutanud maa hinda.
  • Põllumajandustoodangut ja kokkuostuhindu kasutatakse põllumajanduse majandusarvestuses.
  • Tarbimisandmed peegeldavad riiklikke vajadusi ja tarbimissuundi.
  • Põllumajandussaaduste koguste kohta andmeid kogudes on võimalik hinnata riigi isevarustatuse taset.

Suur osa põllumajandusstatistikast kogutakse Euroopa Liidus ühtlustatult. Statistika põhjal koostatakse analüüse ja arengukavasid ning hinnatakse Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika tulemuslikkust.

Põllumajandusstatistika annab olulist teavet ka teistele valdkondadele. Näiteks keskkonnapoliitikas kasutatakse põllumajandusnäitajaid kasvuhoonegaaside riikliku inventuuri koostamisel ning nitraadi- ja vee raamdirektiivi ja HELCOM-i Läänemere tegevuskava aruandluses.

Kasutatav põllumajandusmaa 985 156 ha
-0,1%
2023
Mahepõllumajanduskultuuride pind 231 011 ha
1,9%
2022
Teraviljasaak 1 271 947 tonni
-16,8%
2023
Kartulisaak 101 250 tonni
29,9%
2023
Piimatoodang 227 762 tonni
5,1%
III KVARTAL 2023
Lihatoodang 27 843 tonni
-7,5%
III KVARTAL 2023
Munatoodang 44 736 tuhat tk
9,7%
III KVARTAL 2023
Kokkuostetud piima keskmine hind 411,4 eurot/tonn
2,0%
OKTOOBER 2023
Põllumajandustoodangu väärtus 1 630 458,0 tuhat eurot
44,4%
2022
Põllumajandusmaa ja -kultuuride kasvupind | 2021 – 2023
Ühik: hektarit
2021 2022 2023
Kasutatav põllumajandusmaa 986 672 986 206 985 156
Põllumaa 699 632 707 319 707 917
Teravili 367 117 361 823 351 233
Nisu 179 998 180 971 172 736
Talinisu 135 921 152 737 146 295
Suvinisu 44 077 28 234 26 441
Rukis 11 900 13 318 16 994
Oder 121 522 116 390 112 305
Talioder 24 527 35 433 37 451
Suvioder 96 994 80 957 74 854
Kaer 40 008 36 869 35 799
Suviteraviljade segu 334 286 181
Tritik 7 394 5 130 6 499
Tatar 5 961 8 859 6 719
Kaunvili 48 972 48 833 53 287
Põldhernes 33 096 37 255 42 749
Põlduba 15 829 11 434 10 453
Muu kaunvili 48 144 85
Kartul 3 370 3 381 3 375
Söödajuurvili 285 785 83
Tehnilised kultuurid 85 313 95 655 82 415
Raps ja rüps 78 848 86 448 76 085
Taliraps ja -rüps 66 934 77 680 69 992
Suviraps ja -rüps 11 913 8 768 6 093
Õlilina 198 116 64
Kanep 4 338 6 826 4 245
Ravim- ja maitsetaimed 1 236 1 049 813
Muud tehnilised kulturid 694 1 216 1 208
Söödakultuurid põllumaal 178 225 179 588 184 565
Haljasmais 13 019 16 191 19 041
Tera- ja kaunvili haljassöödaks 8 266 11 089 24 204
Muud üheaastased söödakultuurid 2 079 3 297 3 525

Taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta | 2018 – 2022
Ühik: kg
2018 2019 2020 2021 2022
Teravili 697 1 226 1 229 967 1 148
Kartul 67 91 71 54 59
Köögivili 48 67 44 39 33

Uudis

Mullune piimatoodang püstitas viimase 30 aasta rekordi

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2022. aastal ligi 850 000 tonni piima, mis on viimase 30 aasta suurim piimatoodangu kogus. Kuigi Eesti piimalehmade arv on vähenenud, siis nende produktiivsus on ainult tõusnud ja seega on ka piimatoodang suurenenud. Piim kulub põhiliselt piimatoodete tootmiseks ja ekspordiks ning väiksemal määral põllumajanduslikes majapidamistes kohapeal tarbimiseks.
Loe edasi 26. september 2023
Uudis

Eestis toodetakse ja süüakse enim sealiha

2022. aastal toodeti Eestis ligi 80 000 tonni liha, millest 55% oli sealiha, 29% linnuliha ja 15% veiseliha. Keskmiselt toodeti aastas 60 kilogrammi liha inimese kohta. Koos impordiga kujuneb söödavaks koguseks 78 kg inimese kohta.
Loe edasi 21. september 2023
Uudis

Köögivilja ja maasika kasvupind väheneb jätkuvalt, tera- ning kaunvilja koristatakse varasemast rohkem haljasmassiks

Statistikaameti 2023. aasta esialgsetel andmetel on põllumajandusmaa kogupind püsinud tänavu pea muutumatuna. Samas kesa ehk aastaks kasutusest välja jäänud põllumaa pind on suurenenud 2,5 korda ning varasemast suurem osa tera- ja kaunvilja planeeritakse koristada haljasmassiks. Pikalt langustrendis olnud köögivilja ja maasika kasvupind on veel vähenenud 8%.
Loe edasi 11. juuli 2023