Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tunneb ilmajäetust 6,2% elanikkonnast ehk ligi 84 000 Eesti inimest. Andmed näitavad, et kolmandikul Eesti inimestest ei ole piisavalt sääste ootamatute kulutuste katteks. Milliste tunnuste järgi ilmajäetust hinnatakse? Millised on peamised hüved, mida inimesed endale lubada ei saa ja kes tunnevad ilmajäetust kõige valusamalt? Ühiskonna olukorda peegeldab statistikaameti korraldatud 2023. aasta Eesti sotsiaaluuring.

Praktikale pääsesime koos teiste Tartu ülikooli tudengitega üleülikoolilise aine raames, mis võimaldas kogu programmi läbida ühtse meeskonnana. Meeskond komplekteeriti erinevatelt õppekavadelt ja -astmetelt. Statistikaameti projektipraktikale asusime kolmekesi: mina ja kaks tudengit, kes õpivad samuti majandusteaduskonnas, ent on kursus nooremad. Projekt jaotus kolme etappi: eeltöö, teostus, tulemus. Kommunikatsiooni ja turunduse tiimis praktikat tehes oli meie eesmärk luua noortele sotsiaalmeedia kasutajatele tööandja brändingu videoklipp, mis jutustaks statistikaameti lugu läbi töötajate

Varasema teadmise kohaselt on maapiirkondades pered reeglina suuremad ja linnades sünnib lapsi vähem. Emadepäeva puhul avasime Eesti kaardi ja uurisime kõige värskemate andmete põhjal, millistes piirkondades on sündimus suurem ja kus elavad erinevas vanuses emad, kel on rohkem lapsi.

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaailmalt saadud toetused. Statistikaameti juhtivekspert Kaia Oras tõi välja, et ligi poole 2022. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 347 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Jäätmekäitlusele kulub järjest enam, kuna see on keerukas ja hõlmab

2024. aasta oli Eesti statistikas tõeline avastuste aasta ja mis oleks parem viis andmemaailmas toimuva kokkuvõtmiseks, kui heita pilk kõige populaarsematele statistikablogidele. Siit leiad kuumimad andmelood, mis on pakkunud huvitavaid, üllatavaid ja kasulikke teadmisi meie rahvast ja ühiskonnast. Tule uudista, mida põnevat saame lõppevast statistika-aastast kaasa võtta.

Eelmise aastaga lisandus Eestisse 112 uut mahepõllumajandustootjat ja mahepõllumajanduslik ning sellele üle mineva maa pind kasvas lausa 7%. Mahemune toodeti kolmandiku võrra rohkem ja nagu tavatootmiseski, nii saadi rekordiline saak ka maheteraviljakasvatuses.

Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata, mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt.

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna. Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti

Nii mõnigi leiab, et eestlased on metsarahvas. Statistika järgi on Eestis metsaga kaetud rohkem kui pool pindalast, seega võib eestlasi metsarahvaks pidada küll. Ometi ei tähenda see elukohaga seotud nähtust, vaid kirjeldab pigem hingeseisundit: tõeliselt metsas elab kaduvväike osa eestimaalasi. Rohkem elatakse linnades.

Homme, 22. aprillil tähistatakse Maa päeva. Maa päev keskendub tänavu taas looduse kaitseks vajalikele investeeringutele ning küsib, kas kõik on mõistnud oma vastutust Maa ees. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras tutvustab statistikablogis, kui palju on Eesti keskkonda investeerinud.