Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Absoluutne vaesus

Valdkond
Absoluutne vaesus tähendab, et inimese tulu jääb allapoole absoluutse vaesuse piiri. Absoluutse vaesuse piir arvutatakse ekvivalentnetosissetuleku alusel, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,7 ja kõigi alla 14-aastaste kaal 0,5) ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Absoluutse vaesuse piiriks on arvestuslik elatusmiinimum, mis väljendab miinimumvajaduste rahuldamise rahalist maksumust. Absoluutse vaesuse määr on nende elanike osatähtsus, kelle

Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvas kaks ja pool korda

Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti võrra.

84 000 Eesti inimest tunneb ilmajäetust. Mida see tähendab?

Artikkel
Statistikaameti andmetel tunneb ilmajäetust 6,2% elanikkonnast ehk ligi 84 000 Eesti inimest. Andmed näitavad, et kolmandikul Eesti inimestest ei ole piisavalt sääste ootamatute kulutuste katteks. Milliste tunnuste järgi ilmajäetust hinnatakse? Millised on peamised hüved, mida inimesed endale lubada ei saa ja kes tunnevad ilmajäetust kõige valusamalt? Ühiskonna olukorda peegeldab statistikaameti korraldatud 2023. aasta Eesti sotsiaaluuring.

Suhtelist vaesust kogevad enim vanemaealised, lastega peredest üksikvanemad (parandatud 09.12.2022)

Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8% ja absoluutses vaesuses 1,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2020. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,2% ja vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8%.

Statistikaameti andmekool #6: Registriandmed ehk taaskasutus on moes ka statistikas

Artikkel
Mõned nädalad tagasi kirjutasime, kuidas moodustatakse uuringute valimid. Lugu jäi lõpetama mõte, et uued andmekogumismeetodeid vähendavad vajadust uuringuteks. Rahva ja eluruumide loendus on ilmekas näide sellest, kuidas uuringult on üle mindud registriandmete kasutamisele. Kuidas käib registripõhise statistika kokkupanemine, kirjutab rahvastiku ja hariduse tiimi juht Terje Trasberg.

Lavastus äratab numbrid ellu

Artikkel
Mis lõhn on vaesusel? Mida kujutab endast absoluutne vaesus? Just selliste küsimuste keerises lahkus Vabal Laval lavastunud etenduselt „Inimesed ja numbrid“ statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo.