Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport augustis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 20% ning import 28%. Kaupade sissevedu Venemaalt vähenes 55% ja Valgevenest koguni 96% võrreldes aastatagusega.
Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi siia ligi 20 miljardi euro eest. Eksport suurenes 2020. aastaga võrreldes jooksevhindades 28% ja import 32%. Kaubavahetuse puudujääk, mis näitab ekspordi ja impordi vahet, oli 1,8 miljardit eurot ja kasvas võrreldes 2020. aastaga 880 miljonit eurot. 2021. aasta märtsist algas järsk hindade kasv, mille tulemusena terve aasta jooksul kasvasid eksporditavate toodete hinnad 12% ja imporditud toodete hinnad 8%.
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas möödunud aasta neljandas kvartalis teenuste eksport võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 79% ja import vähenes 23%. Aastases võrdluses kasvas teenuste eksport 47% ja import 28%.
Viimaste Valgevenega seotud uudiste valguses vaatas statistikaamet, millised on Eesti kaubandussuhted riigiga. Valgevenest imporditakse Eestisse rohkem kaupa kui sinna eksporditakse. Valgevene kaupade osatähtsus Eesti ekspordis on viimase 11 aasta jooksul olnud keskmiselt 0,5% ja impordis keskmiselt 1,1%. Selle aasta andmed kinnitavad, et eksport on sarnane eelnevate aastatega, import aga kasvas kütuste sisseveo suurenemise tõttu.
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 22%, import aga langes 10% võrreldes 2021. aasta sama perioodiga. Eesti majandusüksuste poolt eksporditi teenuseid esimeses kvartalis 2 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jooksevhindades septembris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 14% ning import 19%. Kolmandas kvartalis tervikuna suurenes eksport 16% ja import 22%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine, kuid ka üldine hinnatõus.
Kui maikuus tõdesime, et sanktsioonide mõju ei ole kaubavahetuses Venemaaga veel oluliselt märgata, siis viimaste andmete põhjal saame öelda, et nüüdseks on muutuseid juba näha. Väliskaubanduse andmeid tutvustab analüütik Jane Leppmets.
Eelmisel aastal kasvas rahvusvaheline kaubavedu Eesti raudteedel, aga transiidi kuldaeg jäi siiski kümnendi tagusesse aega. Eesti raudteevedude käekäiku kirjeldavad statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk ja analüütik Anu Ainsaar.
Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2023. aasta teises kvartalis 2,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,4 miljardit eurot.