Ettevõtete erakogude andmed on statistikas hädavajalikud

Statistika on üks infoallikas, mille alusel saab teha ühiskondlikke otsuseid. Mida ulatuslikumalt on võimalik statistika tegemiseks andmeid koguda, seda kvaliteetsem on tulemus. Administratiiv- ja registriandmete ning uuringute kõrval on olulisteks andmeallikateks muutunud just ettevõtete erakogud.

Soome statistikakeskuse peadirektor Marjo Bruun ja Eesti statistikaameti peadirektor Mart Mägi (fotol)

Mart Mägi

SÕLTUMATULT kogutud, analüüsitud ja esitatud andmete järele on ühiskonnas suur nõudlus. Usaldusväärse statistika tegemiseks on aga vaja ulatuslikku ja ajakohast infot. Ühiskonna olukorra kirjeldamine oleks ettevõtete tegevuse käigus tekkiva info abil senisest märkimisväärselt kiirem ja põhjalikum. Seetõttu pakuvad statistikat koostavatele analüütikutele enim huvi mobiilsideoperaatorite positsioneerimisandmed, esmatarbekaupade tehingud, püsiklientide info ja ettevõtete raamatupidamissüsteemidest saadavad detailsed andmed.

Ettevõtete andmete põhjal saaks lahendada ka statistika tegemisel tekkivad murekohad, aga analüütikud ei saa praegu veel neid andmeid kasutada. Eelmisel kevadel kinnitatud Soome infopoliitika üks peamisi eesmärke on parandada andmete kättesaadavust. Statistikat puudutavate seaduste uuendajad saavad seadustes teha niisuguseid muudatusi, et ettevõtted peaks oma andmebaase jagama ametiasutustele uuringute ja statistika tarbeks.

REGISTRITEST saadakse suur osa statistika tegemiseks vajalikest andmetest. Igal aastal korraldatakse mitmeid andmete kogumisi ka kodanikele ja ettevõtetele. Isiku- ja ettevõtteuuringutega kogutakse andmeid, mis ei ole muidu kättesaadavad. Andmete kogumise kitsaskohaks on aga suurenev küsitlustele vastajate põud. Vastamata jätavad eelkõige grupid, kelle hääl võib ühiskonnas ka muidu vaid hüüdja hääleks kõrbes jääda. Enamasti on nendeks noored, töötud, üksi elavad ja madala sissetulekuga inimesed. Vastajate põud, nendega kontakti mittesaamine ja teatud gruppide liiga väike esindatus valimis muudavad statistika küsitavaks. Seda on võimalik parandada matemaatiliste meetoditega, aga ka korrigeeritud kujul ei pruugi tulemus piisavalt hästi tegelikkusele vastata.

Ettevõtete tegevuse käigus tekkivad andmed võiksid olla üks osa selle probleemi lahendusest. Nende andmete abil on võimalik suurendada statistika usaldusväärsust, vähendada andmeesitajate koormust ja luua täiesti uut ühiskonna olukorda kirjeldavat statistikat.

Koostöös Eesti ja Soome sideoperaatoritega on testitud ja võrreldud mobiilseadmete kasutamise käigus tekkivate andmete ning klassikalisete statistikameetodite abil koostatud statistikat. Seadmete positsioneerimisandmete kasutamise tulemused on olnud paljulubavad. Neid andmeid saab kasutada näiteks turismistatistikas ja omavalitsuste rahvaarvu hooajaliste erinevuste võrdlemisel.

ANDMETE jagamine statistika tegijate ja andmeesitajate vahel võiks toimida partnerlusena, millest lõikaksid kasu ka ettevõtjad. Statistikaametite analüütikutel on kogutud info põhjal võimalik kokku panna ka ettevõtete vajadustest lähtuvaid spetsiifilisemaid andmekogumeid.

Ettevõtete käsutuses olevate andmete kasutamist statistikas on katsetatud mitmes Euroopa riigis. Kaupmeeste makseterminalide andmete kohaldatavust on uuritud näiteks tarbijate usaldust väljendava indeksi ja tarbijahinnaindeksi määramise seisukohast. Soomes luuakse ettevõtete andmete põhjal ravimite, alkoholitoodete ja esmatarbekaupade hindade kujunemise statistikat. Selleks, et kasu ettevõtetelt kogutavatest andmetest oleks suurem, tuleb ellu viia suuremaid muutusi kui teha vaid üksikuid katsetusi. Rahvusvaheliselt on selleks lahendusi otsitud nii lepingute kui ka seadusandlike muudatuste abil.

ETTEVÕTETELE kuuluvate andmete kogumine ja kasutamine tekitab ettevõtjates teatud kõhklusi, kuna tegu on nii äriühingute kui ka nende klientide andmetega, mis on kaitstud eraelu puutumatuse ja konfidentsiaalsusega. Andmete turvalisuse seisukohast on andmeturbe nõuete ja eetiliste küsimustega arvestamine aga statistika loojate igapäevatöö osa.

Põhjamaad ja Balti riigid on olnud administratiiv- ja registriandmete kasutamisel statistika allikana oma ala pioneerid. Järgmise sammuna võiks kvaliteetse statistilise teabe alusena kasutada senisest märgatavalt rohkem ka ettevõtete käsutuses olevaid andmeid.