Avaleht
Tutvustus
Statistikat
Rahvaloendusest
Abiks statistika mõistmisel
Statistikaametist
Tagasiside ja kontakt
Sisukord
Sõnastik
Lingid
Statistika andmebaas
Väljaanded
Statistikaameti veebileht
Statistikablogi
Statistikaamet Facebookis
Statistikaameti esitlused
REL2011 Twitteris

Prindi
 

Sõnastik

      A    B    C    D    E    F    H    I    J    K    L    M    N    O    P    R    S    T    V    Ü    
  A
Aastakeskmine rahvaarv Pool elanike aasta alguse ja aasta lõpu koguarvust; kasutatakse ka kordajate arvutamisel, nagu näiteks sündimuse üldkordaja.
Aastastatistika Aastaandmetel põhinev statistika. Aastastatistika väljaanded on kord aastas ilmuvad väljaanded.
Abiellumuse üldkordaja Aasta jooksul registreeritud abielude arv 1000 aastakeskmise elaniku kohta.
Aheldamine Referentsaasta alusel ja eri baasperioodide järgi arvestatud indeksite kumuleeruv ühendamine vastavate ahelindeksite abil.
Alusuuring Teoreetiline ja eksperimentaalne uuring uute teadmiste saamiseks nähtuste ja sündmuste põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks nende teadmiste kohest rakendamist.
Arendustegevus Teadustegevuse tulemuste rakendamine, et lahendada praktilisi probleeme, rajada uusi või täiustatud süsteeme, valmistada seadmeid või tooteid, käivitada protsesse jms.
Aritmeetiline keskmine Arvrea x1, x2, ..., xn aritmeetiline keskmine
Avaliku sektori elamufond Riigi ja munitsipaalomanduses olevad eluruumid.
  Üles
  B
Bilansimaht Käibe- ja põhivara summa, mis võrdub kohustuste ja omakapitali summaga. Põhivara hõlmab finantsvara, nii materiaalset kui ka immateriaalset põhivara, kinnisvarainvesteeringuid ja bioloogilisi (tootvaid) varasid.
Brutopalk Kogupalk — töövõtja töötasu, millelt ei ole tehtud mahaarvatusi. Hõlmab tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahalise tasu (loonustasu). Vastand: netopalk.
  Üles
  C
CIF-väärtus Kauba maksumus, mis sisaldab tootmishinda ja neid kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustusega importiva maa riigipiirini. Kasutatakse väliskaubanduse arvestamise süsteemis impordi puhul kauba ostuhinnana. CIF — lühend ingliskeelsest lepingumärkest cost, insurance, freight (kulud, kindlustus, vedu).
  Üles
  D
Deflatsioon Raha ostujõu suurenemine ja hindade alanemine. Vastand: inflatsioon.
  Üles
  E
Eelarve Finantsplaan, eeloleva perioodi tulude (sissetulekute) ja kulude (väljaminekute) arvestus.
Ehitushinnaindeks Indeks, mis väljendab baasaastale iseloomuliku ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid hõlmavad kolme põhigruppi — tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.
Ehitusmahuindeks Omal jõul Eestis tehtud ehitustööde maksumuse muutus püsivhindades.
Ekspordihinnaindeks Indeks, mis näitab eksporditud kaupade hindade arengut.
Eksport Eestis toodetud ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu, ajutiseks töötlemiseks sisse toodud kaupade taasväljavedu ning välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarned. Ei hõlma transiiti ega teenuseid.
Eluhoone Ühepere-, kahepere- või ridaelamu või mõni muu mitmepereelamu.
Eluruum Alaliseks elamiseks sobiv ühepereelamu, kahepere- ja ridaelamusektsioon või korter, milles on vähemalt üks tuba ja mis vastab sanitaartehnilistele nõuetele.
Elussünd Elusalt sündinud lapse ilmaletoomine, s.t elutunnustega lapse sünd, olenemata raseduse kestusest.
Energiabilanss Energiaga varustatuse ja tarbimise tasakaalustatus.
Erasektori elamufond Füüsilistele isikutele ja erakapitalil põhinevatele juriidilistele isikutele (sh korteriühistu liikmed ja elamuühistud) kuuluvad eluruumid.
Esmaselt registreeritud sõiduk Maanteetranspordivahendi esmane registreerimine Eestis.
Ettevõte Äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja.
Ettevõtja
  • Füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsivaks tegevuseks;
  • Äriühing (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu);
  • Välismaa äriühingu filiaal.
Ettevõtlussektor Ettevõtted, organisatsioonid ja institutsioonid, mille põhitegevus on kaupade või teenuste tootmine müügiks majanduslikult tasuva hinna eest, ning peamiselt ettevõtlust teenindavad kasumitaotluseta erainstitutsioonid.
  Üles
  F
Finantssektor Institutsionaalsed üksused, mille põhitegevusala on finantsvahendus, finantsvahenduse abitegevus või kindlustus.
Finantsvahendus Tegevus, mille käigus ettevõte omandab finantsvara ja võtab samal ajal endale kohustusi omal vastutusel.
FOB-väärtus Kauba maksumus, mis sisaldab tootmishinda ja neid kulutusi, mis on seotud kauba veoga eksportiva maa riigipiirini. Kasutatakse väliskaubanduse arvestamise süsteemis ekspordi puhul kauba müügihinnana. FOB — inglise keeles free on board.
  Üles
  G
Gini koefitsient Ekvivalentsissetuleku taseme järgi reastatud rahvastiku kumulatiivse osatähtsuse ja nende poolt saadud kumulatiivse ekvivalentsissetuleku seos. Näitaja varieerub 0-st 1-ni — mida suurem on selle väärtus, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Kui koefitsient on 1, saab üks inimene kogu sissetuleku, kui 0, jaotuvad tulud ühiskonnas kõigi vahel võrdselt.
  Üles
  H
Heitunud isik Mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida.
Hinnaindeks Näitab kaubaühiku või kaubakomplekti (kaubakorvi) hinna muutumist perioodi jooksul (nt tarbijahinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks jmt).
Hulgikaubandusettevõte Ettevõte, mille põhitegevus on kauba edasimüük ja vahendus (v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) tööstus- ja kaubanduslikele tarbijatele, asutustele ja organisatsioonidele, k.a liisinguettevõtetele.
Hõivatu

Isik, kes uuritaval perioodil

  1. töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;
  2. töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta või
  3. ajutiselt ei töötanud.
  Üles
  I
Imikusuremuskordaja Imikusurmade (alla aastaste laste surmade) arv 1000 sama aasta elussündinu kohta.
Impordihinnaindeks Indeks, mis näitab imporditud kaupade hindade arengut.
Import Kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks ja välismaale edasimüügiks, taasväljaveo kohustusega ajutine sissevedu töötlemise eesmärgil ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Ei hõlma transiiti ega teenuseid.
Inflatsioon Raha ostujõu vähenemine, väljendub hindade tõusus. Inflatsiooni mõõdetakse hinnaindeksitega, nt väljendab tarbijahindade keskmist muutust tarbijahinnaindeks. Vastand: deflatsioon.
Institutsionaalne üksus

Majandusüksus, kellel on täielik raamatupidamine ning kes on iseseisev juriidiline isik, s.t võib oma funktsioonide täitmiseks võtta iseseisvalt vastu oma materiaalseid ja finantsressursse puudutavaid otsuseid.

  • Majapidamised
  • Ettevõtted
  • Avaliku sektori asutused, sh sotsiaalkindlustusfondid
Investeeringud põhivarasse Aruandeperioodil soetatud, ka kapitalirendiga omandatud ehitiste, maa, masinate, seadmete, transpordivahendite, sisseseade ja muu inventari maksumus; uusehituse ning olemasoleva põhivara laiendamise, rekonstrueerimise ja renoveerimise puhul ka tehtud tööde maksumus; investeeringud immateriaalsesse põhivarasse ja väärisesemetesse.
  Üles
  J
Jaekaubandusettevõte Ettevõte, mille põhitegevus on kauba müümine (v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) peamiselt kodumajapidamises kasutamiseks.
Jooksevhind Vaadeldaval ajavahemikul kehtinud hind.
Jooksevkonto Maksebilansi osa, jooksevarvelduste bilanss, milles kajastatakse kaupade ja teenuste müüki välisriikidesse ja nende ostu välisriikidest, samuti tulude ja ülekannete sisse- ja väljavoolu. Jooksevarvelduste bilansi saldo näitab, millises ulatuses on riigisisesed era- ja riigikulud ning investeeringud rahastatud välismaalt pärit varadest.
Juriidiline isik Täis-, usaldus- või osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik.
  Üles
  K
Kapitali kogumahutus Põhivara soetamiseks tehtud kulutuse ja põhivara müügist saadud tulu vahe ning varude muutus. Varude muutust mõõdetakse lisandunud ja kasutatud varude ning varuna hoitud kaupadega seotud kahju väärtuse vahena.
Kapitalikaubad Masinad ja seadmed, mida kasutatakse teiste kaupade tootmiseks, ning tööstuslikud transpordivahendid.
Kapitalisiirded Rahalised ja mitterahalised siirded, mis on seotud vara soetamise või käsutamisega.
Kasum (kahjum) enne maksustamist Ärikasumile on liidetud finantstulud ja maha arvatud finantskulud, s.o kasum (kahjum) enne dividendide tulumaksukulu mahaarvamist.
Kasumitaotluseta erasektor Avalikke teenuseid osutavad erainstitutsioonid (seltsid, ühingud, tarbijate ühendused jms), mida riik ei kontrolli.
Kasumitaotluseta institutsionaalne sektor Riiklik sektor, kõrgharidussektor ja kasumitaotluseta erasektor.
Kasumitaotluseta üksus Mittetulundusühing, sihtasutus, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus.
Kaubaveo maht Veomahtude hindamisel kasutatakse kaubaveonäitajatena veetud kauba kogust tonnides ja veosekäivet tonnkilomeetrites.
Kaupade hulgimüük Kaupade edasimüük ja vahendus tööstus- ja kaubanduslikele tarbijatele, asutustele ja organisatsioonidele, k.a liisinguettevõtetele. Kaupade vahendamisel kaup vahendajale ei kuulu ja siia kuulub ainult teenustasu.
Kaupade jaemüük Uue ja kasutatud kauba edasimüük kaupluste, kioskite, müügilettide, postimüügikaupluste, Interneti-punktide ja oksjonite kaudu isiklikuks tarbimiseks või majapidamises kasutamiseks.
Keskkonnakaitseinvesteering Investeering, mille eesmärk on hoida ära keskkonnasaastet või seda vähendada.
Keskkonnakaitsekulutus Kulutus, mille eesmärk on hoida ära keskkonnasaastet või seda vähendada.
Keskmine brutokuupalk Tegelikult töötatud ja mittetöötatud aja eest makstav tasu, mis on jagatud täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.
Keskmise suurusega ettevõte 50–249 hõivatuga ettevõte.
Klassifikaator Üht tüüpi objektide teatud tunnuse alusel liigitamine (näiteks tegevusalade, toodete klassifikaator). Vt ka Statistikaametis kasutusel olevaid klassifikaatoreid.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused Residentide tehtud kulutused (sh arvestuslikud) kaupadele ja teenustele lõpptarbimise eesmärgil, sh nendele kaupadele ja teenustele tehtud kulutused, mis on müüdud majanduslikult ebaolulise hinnaga.
Kogukasum Müügitulu, millest on maha arvatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud).
Kogusääst Kasutatava kogutulu ja lõpptarbimiskulutuste vahe.
Kontsern Juriidiliselt või finantsiliselt seotud ettevõtete assotsiatsioon, kuhu kuuluvad emaettevõte ja tema otseselt või kaudselt kontrollitavad ettevõtted.
Kõrgharidussektor Ülikoolid, tehnikakolledžid ja muud kõrgemad õppeasutused, nende kontrollitavad uurimisinstituudid, katsejaamad ning kliinikud.
  Üles
  L
Lahutumuse üldkordaja Aasta jooksul registreeritud abielulahutuste arv 1000 aastakeskmise elaniku kohta.
Leibkond Ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavad isikud, kes kasutavad ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kes ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksikisik.
Leibkonnapea (vastutav leibkonnaliige) Täisealine leibkonnaliige, kes on pikema aja jooksul toonud leibkonda suurima sissetuleku.
Lisandväärtus Rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine.
Loomulik iive Aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide ülekaalu, negatiivne surmade ülekaalu.
Loomuliku iibe üldkordaja Loomulik iive aasta jooksul 1000 aastakeskmise elaniku kohta. Arvutatud sündimuse ja suremuse üldkordajate vahena.
Lühiajastatistika Nädala-, kuu-, kvartali- või poolaastaandmetel põhinev statistika. Lühiajastatistika väljaanded on mitu korda aastas ilmuvad väljaanded.
  Üles
  M
Mahuindeks Kaupade müügi mahu muutus püsivhindades võrreldes mõne eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.
Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud Isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).
Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.
Majutusettevõte Majandusüksus, mille kaudu ettevõtja osutab oma majandus- või kutsetegevusega majutusteenust. Majutusettevõtteliigid on järgmised: hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter ning kodumajutus. Majutusüksused on jaotatud kahte põhirühma: kollektiivmajutus (teenindavad turiste äriüksustena) ja eramajutus.
Majutusteenus Regulaarse või ajutise ööbimisvõimaluse ning sellega kaasneva kauba või teenuse pakkumine ja müük.
Maksebilanss Välismajandustegevuse tulemusi peegeldav bilanss, mille ühele poolele koondatakse maksed, mida kõik selle riigi majandusüksused on aasta jooksul välisriikidesse teinud, ja teisele poolele kõik neile majandusüksustele välismaalt laekunud maksed.
Mediaan Mediaan on järjestatud arvrea keskmine liige, kui arvreas on paaritu arv liikmeid ja kahe keskmise liikme aritmeetiline keskmine, kui arvreas on paarisarv liikmeid.
Mikroettevõte 1–9 hõivatuga ettevõte.
Müügitulu
(varem „realiseerimise netokäive”)
Nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev tulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise. Müügitulu võrdub saadud või saadaoleva tasuga ja arvestatakse tekkepõhiselt.
  Üles
  N
Netosissetulek

Netosissetuleku mõistet kasutatakse leibkonnauuringus, kus arvutatakse leibkonnaliikme keskmine netosissetulek — sissetulek, mis jääb inimesele kätte pärast igakuiste maksude ja muude seadusjärgsete mahaarvatiste tegemist. Netosissetulekul on palju võimalikke allikaid:

  1. rahaline ja mitterahaline netosissetulek palgatöö ning põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku individuaalse töise tegevuse eest;
  2. omanditulu;
  3. pension ja mitmesugused sotsiaaltoetused;
  4. abiraha;
  5. stipendium;
  6. muu tulu.
Nominaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP) Inflatsiooniga korrigeerimata sisemajanduse koguprodukt (SKP) ehk SKP jooksevhindades.
Normaaleksport Eestis toodetud kaupade ja Eesti juriidilistele isikutele kuuluvate kaupade väljavedu.
Normaalimport Kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks.
  Üles
  O
Omakapital (netovara) varade ja kohustuste vahe.
Oodatav eluiga Mingis vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv, kui suremus ei muutuks. 0 aasta vanuses — oodatav eluiga sünnimomendil, mida käsitletakse ka keskmise elueana.
Osalise tööajaga töötaja

Isik, kes töötab:

  • osalise tööpäeva või osalise töönädalaga/-kuuga;
  • ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel.
Ostujõupariteet Ostujõupariteet väljendab valuuta tegelikku ostujõudu ja erineb ametlikust valuuta vahetuskursist.
Ostujõu standard Ostujõupariteetide (PPP) alusel Eurostatis (Euroopa Liidu statistikaametis) arvutatav ühik, mis kõrvaldab hinnataseme erinevused riikide vahel ja näitab euro (EUR) tegelikku väärtust.
  Üles
  P
Palk Tasu, mida tööandja arvestab töötajatele aruandeperioodil tehtud töö eest.
PPP (Purchasing Power Parity) ehk ostujõupariteet Ostujõupariteet väljendab valuuta tegelikku ostujõudu ja erineb ametlikust valuuta vahetuskursist.
PPS (Purchasing Power Standards) ehk ostujõu standard Ostujõupariteetide (PPP) alusel Eurostatis (Euroopa Liidu statistikaametis) arvutatav ühik, mis kõrvaldab hinnataseme erinevused riikide vahel ja näitab euro (EUR) tegelikku väärtust.
Primaarenergia Naturaalsest allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Eestis toodetavast kütusest on hõlmatud põlevkivi, kütteturvas ja -puud, puidujäätmed ning biogaas; imporditavast kütusest kivisüsi, maa- ja vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ning lennukipetrool.
Primaarsektor Põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus.
Puhaskasum (-kahjum) Aruandeaasta kõigi tulu- ja kulusummade vahe.
Põhieksport

Põhieksport on põhikaubandussüsteemi osa. Põhiekspordi all mõistetakse:

  • normaaleksport — Eestis toodetud kaupade ja Eesti juriidilistele isikutele kuuluvate kaupade väljavedu;
  • ajutiselt töötlemiseks sissetoodud kaupade taasväljavedu;
  • tarned välisriikide vee- ja õhusõidukite varudeks.

Erinevalt üldekspordist ei hõlma põhieksport kaupade taasväljavedu tolliladudest välisriikidesse.

Põhiimport

Põhiimport on põhikaubandussüsteemi osa. Põhiimpordi all mõistetakse:

  • normaalimport — kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks;
  • ajutine sissevedu töötlemiseks taasväljaveo kohustusega;
  • taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit.

Erinevalt üldimpordist ei hõlma põhiimport kaupade sissevedu välisriikidest tolliladudesse.

Põhikaubandussüsteem (special trade system) Väliskaubanduse arvestuse süsteem, mille puhul võetakse arvesse vabaringluse piiri ületavad kaubad. Vt ka põhieksport ja põhiimport.
Põllumajanduslik kodumajapidamine Majandusüksus, kus põllumajandusmaad on vähem kui üks hektar, kuid kus on vähemalt 50 ruutmeetrit köögiviljamaad või kolm viljapuud või kuus marjapõõsast või kümme küülikut või kümme kodulindu või teisi põllumajandusloomi või kolm mesipuud ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt oma tarbeks.
Põllumajanduslik majapidamine Ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega üksus, kus on vähemalt üks hektar põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks (olenemata maa suurusest). Alates 2007. aastast loetakse põllumajanduslike majapidamiste hulka ka üksused, kus põllumajandussaadusi ei toodeta, kuid maad säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes.
Püsivhind Kauba või teenuse väärtus võrdlusperioodi keskmistes hindades. Kaupade ja teenuste väärtused arvutatakse püsivhindadesse kas mahu- või hinnaindeksitega. Kaupade ja teenuste hinnaindeksiga deflateeritud jooksevhind.
Püsiühendus Pidev internetiühendus (ADSL, kaabelmodem jne). Vastupidi sissehelistamisteenusele on lairiba- ehk püsiühenduse korral ka infoedastuskiirus suurem.
  Üles
  R
Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) Riigi majandusterritooriumil ja väljaspool seda residentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtus turuhindades.
Rahvus Andmed tuginevad isiku enesemääratlemisele. Lapse rahvuse määramise aluseks on ema rahvus.
Rakendusuuringud Algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase eesmärgiga leida neile teadmistele kindel rakendusvaldkond või -eesmärk.
Reaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP) Inflatsiooniga korrigeeritud sisemajanduse koguprodukt (SKP) ehk SKP püsivhindades.
Referentsaasta Tinglik aasta, mida kasutatakse aheldatud näitajate esitamiseks. Indeksite seerias on selle aasta väärtus 100.
Resident Institutsionaalne üksus, millel on riigis majanduslikke huvisid. Majanduslik huvi tähendab majanduslikku seotust riigi majandusterritooriumiga. Resident võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.
Riiklik sektor Ühiskonnale üldteenuseid (v.a kõrgharidus) osutavad riigi tegevusüksused ning riigi rahastatavad ja kontrollitavad kasumitaotluseta institutsioonid.
Rändesaldo Aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu.
Ränne Elukoha muutus üle asustusüksuse piiri.
  Üles
  S
Sekundaarsektor Mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus ning ehitus.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) turuhindades Residentide toodetud lisandväärtuste summa kogurahvamajanduse ulatuses, millele on lisatud neto-tootemaksud.
Siseränne Elukohavahetused Eesti ühest asustusüksusest teise. Sama maakonna asustusüksuste vahelisi elukohavahetusi nimetatakse maakonnasiseseks rändeks ja elukohavahetusi ühe maakonna asustusüksusest teise maakonna asustusüksusesse maakondadevaheliseks rändeks.
Sisseränne Tegevus, mille käigus isik asub alaliselt elama uude asustusüksusesse perioodiks, mis on või eeldatavalt on vähemalt 12 kuud, olles eelnevalt alaliselt elanud teises asustusüksuses.
Sissetulekukvintiil Viiendik aasta ekvivalentnetosissetuleku alusel järjestatud elanikkonnast. Esimesse ehk madalaimasse kvintiili kuulub kõige väiksemat ekvivalentnetosissetulekut saav viiendik elanikkonnast, teise järgmine viiendik jne.
Sotsiaaltoetus Isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus.
Sotsiaalne kaitse Avaliku või erasektori rakendatavate sotsiaalkindlustuse ja hoolekande meetmete kogum, mille ülesanne on kergendada üksikisiku või leibkonna toimetulekut sissetuleku osalise või täieliku kaotuse puhul teatavate riskide või vajaduste ilmnemise korral.
Sotsiaalsed siirded Kodumajapidamistele makstavad rahalised või mitterahalised siirded, et vabastada nad sotsiaalsete riskide või vajadustega seotud rahalisest koormusest.
Statistiline profiil Majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
Subsiidiumid Maksed, mida valitsemissektor teeb tootjatele, et mõjutada nende tootmistaset, hindu või kompenseerida tootmisteguritega seotud kulusid.
Suhtelise vaesuse määr Nende isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam.
Suhtelise vaesuse piir 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.
Suhtelise vaesuse süvik Suhtelises vaesuses olevate isikute mediaansissetuleku kaugus vaesuse piirist protsentides.
Summaarne sündimuskordaja Keskmine elusalt sündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid konkreetse aasta sündimuse vanuskordajad. Arvutatakse vaadeldud ajavahemiku sündimuse vanuskordajate alusel.
Suremuse vanuskordaja Surmajuhtude arv 1000 või 100 000 sama vanuserühma aastakeskmise elaniku kohta.
Suremuse üldkordaja Surmajuhtumite arv aasta jooksul 1000 aastakeskmise elaniku kohta.
Suurettevõte Vähemalt 250 hõivatuga ettevõte.
Sõidukikaubandusettevõte Ettevõte, mille põhitegevus on mootorsõidukite ja mootorrataste müük, hooldus ja remont, mootorikütuse jaemüük.
Sõitjakäive Sõitjateveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse sõitjakilomeetrites. Ühele sõitjakilomeetrile vastab ühe sõitja vedu ühe kilomeetri kaugusele.
Sündimuse vanuskordaja Elussündide arv aastas 1000 sama vanuserühma naise kohta. Mõõdab sündimust vanuserühmiti.
Sündimuse üldkordaja Elussündide arv aasta jooksul 1000 aastakeskmise elaniku kohta.
  Üles
  T
Tarbekaubad Valmistooted ja lõpptarbimiseks mõeldud kaubad.
Tarbijahinnaindeks Indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.
Teenindusettevõte Ettevõtlusega tegelev äriühing, mille põhitegevusala on mitmesuguste teenuste osutamine.
Tertsiaarsektor Teenindussfäär: kaubandus, teenindus jms.
Toimetulekupiir Summa, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul.
Toodang Residentide toodetud kaupade ja teenuste väärtus. Hõlmab turutoodangut, enda tarbeks toodetut, valitsemissektori turuvälist toodangut ja kasumitaotluseta institutsioonide teenuseid kodumajapidamistele.
Transiit Kaubavedu, mille puhul peale- ja mahalaadimise riik on välisriik. Eesti on transiitriik. Transiitkauba hulka arvestatakse ka riigipiiril raudteetranspordivahendilt teisele transpordiliigile või teiselt transpordiliigilt raudteetranspordivahendile laaditud kaup.
Trend Trend näitab aegrea pikaajalist arengusuunda.
Täistööajaga töötaja Isik, kelle töönädala pikkus on 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) või töösisekorra eeskirja järgi.
Tööealine rahvastik 15–74-aastased.
Tööhõive määr Hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.
Tööjõud Isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).
Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) Tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks Indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust. Tootjahinnaindeks hõlmab nii siseturule kui ka välisturule valmistatud tööstustooteid. Hinnad on ilma käibemaksu ja aktsiisita.
Töötaja Isik, kellega on sõlmitud tööleping määramata või määratud ajaks (arvesse lähevad ka töölepingud hooajatööde tegemiseks), ja isik, kes töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning teenistuslepingu alusel.
Töötaja ehk (tööga) hõivatu

Isik, kes uuritaval perioodil

  • töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;
  • töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;
  • ajutiselt ei töötanud.
Töötu

Isik, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust:

  • on ilma tööta (ei tööta kusagil ega puudu ajutiselt töölt);
  • on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;
  • otsib aktiivselt tööd.
Töötu abiraha vt „töötutoetus
Töötuse määr ehk tööpuuduse määr Töötute osatähtsus tööjõus.
Töötuskindlustus Sundkindlustuse liik, mille eesmärk on töötuks jäänud kindlustatule kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine tööotsingute ajaks, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.
Töötuskindlustushüvitis Sissetulek, mida kindlustatud isikul on õigus saada kogu töötuna arveloleku aja, mis on kõige rohkem (olenevalt kindlustusstaažist) 180–360 kalendripäeva.
Töötutoetus
(enne 2006. aastat „töötu abiraha”)
Töötutoetust on õigus saada töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega ja kelle kuu sissetulek on 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast väiksem.
Tööstustoodangu mahuindeks Vaadeldud aasta toodang võrreldes baasperioodi toodanguga protsentides.
Töötajate arv Ettevõttes tööandjaga kokkuleppe (lepingu) alusel töötavad isikud, kes saavad töö eest rahalist tasu (palk, töötasu, honorar, tänuraha, tükitöötasu, kompensatsioon). Töötajate arvu mõõdetakse aasta keskmisena.
Tööviljakus Näitab, kui palju lisandväärtust on loodud tööga hõivatud isiku kohta (lisandväärtuse ja tööga hõivatud isikute arvu suhe).
  Üles
  V
Vahetarbekaubad Pooltooted, vahesaadused ja tööstuslik tooraine.
Vahetarbimine Kaupade ja teenuste tootmiseks kulunud ja tootmisprotsessi sisendina kasutatud kaupade ja turuteenuste väärtus, v.a põhikapital, mille tarbimine on kirjendatud kui põhivara kulum.
Valitsemissektor Keskvalitsuse (riigi) ja kohalike omavalitsuste eelarvetest finantseeritavad asutused. Keskvalitsuse koosseisu kuuluvad riigieelarve, riikliku sotsiaalkindlustuse, riikliku ravikindlustuse ja muude riigi kontrollitavate eelarveväliste fondide ja sihtkapitalide eelarved.
Vanaduspension Eestis omandatud vähemalt 15-aastase pensionistaažiga vanaduspensioniealiste isikute pension.
Vanemahüvitis Vanemale pärast lapse sündi või rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu makstav hüvitis, mis teatavate piirangutega tagab sissetulekutaseme säilimise kõige kauem kuni lapse 18-kuuseks saamiseni.
Veosekäive Kaubaveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse tonnkilomeetrites. Ühele tonnkilomeetrile vastab ühe tonni kauba vedu ühe kilomeetri kaugusele.
Väikeettevõte 10–49 hõivatuga ettevõte.
Väliskaubanduse bilanss Riiki sisseveetavate (import) ja riigist väljaveetavate (eksport) kaupade maksumuse vahe. Sisse- ja väljaveo tasakaalustab väliskaubanduse saldo, mis loetakse positiivseks, kui eksport ületab impordi — vastupidisel juhul on saldo negatiivne.
Väliskaubanduse puudujääk ehk defitsiit Summa, mille võrra kaupade impordi maksumus ületab ekspordi oma.
Välisränne Elukohavahetus üle riigipiiri.
Välisvõlg Riigi kõigi majandussektorite tagasimakstavate, s.t võla iseloomuga välisnõuete ning -kohustuste vahe. Võla iseloomuga ei ole investeeringud, millega kaasneb omandiõigus; välisvõla koosseisu ei arvata ka keskpanga kullavarusid ja osalust Rahvusvahelises Valuutafondis (Eesti Panga definitsioon).
Väljaränne Tegevus, mille käigus varem alaliselt ühes asustusüksuses elanud isik lõpetab alalise elamise selles asustusüksuses perioodiks, mis on või eeldatavalt on vähemalt 12 kuud.
  Üles
  Ä
Ärikasum Kogukasumile on liidetud muud äritulud ja maha arvatud ärikulud.
  Üles
  Ü
Üldeksport

Üldeksport on üldkaubandussüsteemi osa. Üldekspordi all mõistetakse:

  • normaaleksport — Eestis toodetud kaupade ja Eesti juriidilistele isikutele kuuluvate kaupade väljavedu;
  • ajutiselt töötlemiseks sissetoodud kaupade taasväljavedu;
  • taasväljavedu tolliladudest välisriikidesse;
  • tarned välisriikide vee- ja õhusõidukite varudeks.
Üldimport

Üldimport on üldkaubandussüsteemi osa. Üldimpordi all mõistetakse:

  • normaalimport (kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks);
  • ajutine sissevedu töötlemiseks taasväljaveo kohustusega;
  • taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit;
  • sissevedu tolliladudesse välisriikidest.
Üldkaubandussüsteem (general trade system) Väliskaubanduse arvestuse süsteem, mille puhul võetakse peale nende kaupade, mis ületavad vabaringluse piiri, arvesse ka kaupade sissevedu välisriikidest tolliladudesse ja taasväljavedu tolliladudest. Vt ka üldeksport ja üldimport.

 


Statistikaamet / Endla 15, 15174 Tallinn / tel +372 625 9300 / e-post stat@stat.ee