Avaleht
Tutvustus
Statistikat
Rahvaloendusest
Abiks statistika mõistmisel
Statistikaametist
Tagasiside ja kontakt
Sisukord
Sõnastik
Lingid
Statistika andmebaas
Väljaanded
Statistikaameti veebileht
Statistikablogi
Statistikaamet Facebookis
Statistikaameti esitlused
REL2011 Twitteris
Koolinurga avaleht / Statistikaametist

Prindi

Statistikaametist

Eesti statistika ajaloost

Statistikaameti teabekeskus

Statistikaametist

Kuidas andmeid kogutakse?

Statistika andmebaas

Kontaktid

Euroopa Liidu riikide statistika


Eesti statistika ajaloost

Esimesed statistilised ülestähendused Eesti ala kohta pärinevad kaugest minevikust. XIII sajandi teisel poolel koostatud Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) sisaldab täpseid andmeid Põhja-Eesti põllumajandusliku maakasutuse kohta.

Taani hindamisraamat (ladina Liber Census Daniae, taani Kong Valdemars Jordebog) on Eesti vanema ajaloo üks tähtsamaid allikaid. Tegu on pea esimese põhjalikuma külade loendiga, kusjuures ära on märgitud ka nende elanike arv ja vasall, kellele küla kuulus. Alates 1929. aastast hoitakse raamatut Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis (enne seda Stockholmis, millest nimetus Codex Holmiensis). See on väike (16,7 x 12,3 cm) puukaantega raamat, milles on 7 + 153 sekundaarselt numereeritud pärgamentlehte. Uurijad on raamatus käekirja järgi eristanud kõige rohkem neli kirjutajat, domineerib käekiri „A” (väidetavasti frater Johannes Jutae).

Tsaarivalitsuse ajal tegutses Eestimaa Kubermangu Statistikakomitee, mis asutati 10. mail 1863. Selle komitee sekretäri, baltisakslase Paul Jordani algatusel korraldati Eestis kaks esimest rahvaloendust: Revalis (Tallinnas) 1871. ja kogu Eestis 1881. aastal. Statistika­komitee osales Moskvas antropoloogianäitustel 1868. ja 1879. aastal ning polü­tehni­lisel näitusel 1872. aastal. Komitee liikmed andsid suure panuse Baltikumi kubermangude vana­aegsete monumentide uurimisel, kui valmistati ette Riias toimunud 10. arheoloogia­kongressi. Komitee väljaanded olid enamasti saksa keeles ning polnud eriti levinud. Kubermangu statistikakomitee lõpetas tegevuse 1917. aastal.

Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo (RSK). RSK allus riigi­sekre­tärile. Põhimõttelisi küsimusi arutas Riigi Statistika Nõukogu, mille esimees oli riigi­sekretär ja esimehe asetäitja RSK direktor. Nii Tallinnas kui ka Tartus töötas statistika­büroo, mitmel maavalitsusel oli statistiline ametkond. Peale selle tegutses valdades umbes tuhat põllumajandus­korrespondenti.

ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 1940. aasta 25. oktoobri määrusega asutati Riikliku Plaani­komisjoni juurde Riiklik Arvestusvalitsus. Varsti muudeti see ENSV Statistika Valitsuseks, hiljem Statistika Keskvalitsuseks, mis allus Nõukogude Liidu Statistika Keskvalitsusele.

Kuni 1990. aastani oli Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee Nõukogude Liidu statistika­süsteemi osa. Tänu perestroika'le oli Moskva kontroll 1989. aastaks oluliselt vähenenud, sõltuvus NSVL-i statistikakomiteest oli juba üsna tähtsusetu ning tekkis võimalus hakata arendama iseseisvat Eesti statistika­süsteemi. Tähelepanu­väärne sündmus oli statistika­seaduse vastu­võtmine 1990. aastal. See oli esimene sellelaadne õigusakt tollases NSV Liidus. 1990. aastal nimetati Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee ümber Eesti NSV Riiklikuks Statistikaametiks.

Pärast Eesti taasiseseisvumist aastal 1991 tuli riiklik statistikasüsteem ümber kujundada, et see lähtuks iseseisva riigi vajadustest. Eesti statistika astus uude, üleminekuperioodi, mille esimese etapi tähtsaim ülesanne oli luua sellised tingimused ja infrastruktuur, mis võimaldaksid paremini ja efektiivsemalt Eesti statistikat Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste nõuetega vastavusse viia. Selleks korraldati statistikaametis 1993. aastal põhjalik administratiivne reform. 1. septembril 1993 hakati uuenenud struktuuriga statistikaametis ajakohast statistikasüsteemi looma. Praeguseks vastab Eesti riiklik statistika põhiosas Euroopa Liidu nõuetele ning prioriteet on kandumas Eesti enda vajaduste paremale rahuldamisele.

Statistikaameti teabekeskus

Statistikaameti teabekeskus (Tallinn, Endla 15, I korrus) on avatud kõigile statistikahuvilistele esmaspäevast reedeni kella 9.00–16.00. Teabekeskuses saab kasutada internetiühenduse ja CD-lugejaga arvutit.

Teabekeskuses tegutseb 1993. aastast raamatukogu, kus on üle 23 000 teaviku. Siit leiab statistikakirjandust, samuti entsüklopeediaid, leksikone ja sõnaraamatuid. Statistikaväljaannetega saab tutvuda 14-kohalises lugemissaalis, teavikuid välja ei laenutata.

Avariiulitel on 47 riigi ja 11 rahvusvahelise organisatsiooni statistika aastaraamatud, mis on saadud vahetuste teel ja annetustena. Kõige enam on väljaandeid Leedust, Lätist, Soomest, Rootsist ja Saksamaalt. Eksootilisematest riikidest on esindatud näiteks Aserbaidžaan, Hiina, Iraan, Jaapan, Slovakkia, Türgi jpt.

CD-plaate on raamatukogus üle 500, enamik on aastaraamatud.

Kõige vanemad teavikud on Eesti statistikakogumikud 1920-ndatest aastatest.

Nõukogude võimu kehtestamisega Eestis 1940. aastal kogus Glavlit (1922. aastal asutatud nõukogude ametlik tsensuuri- ja riigisaladuse kaitse organ) raamatukogudest kokku Eesti Vabariigi ajal ilmunud statistikaväljaanded ja hävitas need. Alles jäid vaid mõned eksemplarid raamatukogude kinnistes erifondides. Kaotsiläinud väljaandeid õnnestus hiljem hankida endiste statistikatöötajate erakogudest, samuti tehti neist teavikutest kserokoopiaid.

Põhjaliku ülevaate 1920–30-ndate Eesti majandus- ja sotsiaalelust annab meie raamatukogus leiduv „Eesti statistika kuukiri“, mis ilmus ajavahemikul 1922–1940. Alguses pidi kuukiri (eritöödena) sisaldama andmeid kõigilt Riigi Statistika Keskbüroo vaadeldavatelt aladelt ning värskeid andmeid tähtsamate nähtuste kohta kuude kaupa, kõrvuti rahvusvaheliste andmetega. Juba 1923. aastal selgus aga, et kuukirjas pole võimalik avaldada kõiki vajalikke andmeid ja seetõttu hakati üllitama eriväljaandeid, näiteks väliskaubanduse, põllumajanduse, tööstuse jm kohta. Enamik eriväljaandeid ilmus tekstilistena koos arvtabelitega. Kuukirja peaülesandeks jäi värskete andmetega statistiliste tabelite avaldamine. 1927. aastast hakati kuukirjas avaldama statistikute töid artiklite ja ülevaadetena.

Tolleaegsetes statistika keskbüroo väljaannetes äratasid lugejaskonnas elavat huvi statistiliste andmete analüüs, tekstilised kirjeldused ja ülevaated. Populaarsed olid brošüürid väliskaubanduse, transiidi ja tööstuse kohta. „Päevalehes“ laupäeviti ilmunud esimesi diagramme lõiguti välja ja koguti. Eriti tähtsaks pidas statistika keskbüroo juhataja A. Pullerits graafilist statistikat, „sest graafiliste kujutuste abil saab statistilisi materjale kõige paremate tagajärgedega populariseerida laiemates rahvakihtides. Selleks on soovitav, et kõiki arvulisi materjale käsitavad trükitööd sisaldaks ka graafilisi kujutusi.“.

Statistika keskbüroo suurimaks graafiliseks tööks kujunes kolmeosaline „Statistiline album“: I osa — maa ja rahvas; II osa — majandus; III osa — Eesti põllumajandus. Need väljaanded on ka meie raamatukogus olemas.

Kogu raamatukogu fond on sisestatud elektroonilisse kataloogi RIKS, mis on kättesaadav statistikaameti veebilehel www.stat.ee/teabekeskused. RIKS võimaldab hõlpsasti teha otsinguid raamatukogu fondis olevast kirjandusest (autori, pealkirja, sarjaandmete, liigi, märksõnade ja vabasõna järgi) ning annab lühiülevaate teavikutest, eksemplaridest ja nende staatusest. Samuti näeb infot ajakirjade, ajalehtede, auviste ja muude üksuste kohta. Valides menüüst „Uudiskirjandus“, saab vaadata kogus olevat uudiskirjanduse loetelu ja selle soovi korral välja trükkida.

Kuidas andmeid kogutakse?

Andmeid saadakse mitmel viisil, meetodi valik tuleneb peaasjalikult uuritavate objektide arvust ehk statistiliselt rääkides – üldkogumi suurusest. Statistika tegemise meetodeid on peamiselt kaks – kõikne uuring (andmeid saadakse kõigilt) või valikuuring (uuritakse üht osa üldkogumist).

Isikustatistika (inimesi käsitlev statistika) huviorbiidis on tihtipeale kogu rahvastik, kõiki aga küsitleda ei jõua. Rahvaloendus on näide kõiksest uuringust. See on kallis ja aeganõudev protsess ja seetõttu korraldatakse rahvaloendusi enamikus riikides keskmiselt vaid iga kümne aasta tagant. Et siiski saada objektiivset andmestikku ka rahvaloendustevahelisel perioodil, korraldatakse regulaarselt valikuuringuid. Uuritakse vaid üht osa üldkogumist – valimit – ja laiendatakse saadud andmed üldkogumile. Näiteks kui valimisse võeti iga sajas isik, korrutatakse hiljem kõik andmed sajaga. Et valitud osa üldkogumist peegeldaks võimalikult täpselt üldkogumi omadusi, on vajalik objektide nimekiri ehk register. Ainult registri olemasolul saab moodustada üldkogumit tõeselt esindava valimi. Sel teel korraldatud valikuuringut nimetatakse tõenäosuslikuks valikuuringuks ning see on riiklikus statistikas rahvusvaheliselt tunnustatud meetod. Valikuuringut kasutatakse peale isikustatistika ka ettevõtlusstatistikas.

Lisaks ettevõtetele, asutustele ja inimestele uurib Statistikaamet ka kaupade ja teenuste hindu, et saada ülevaadet keskmisest hinnataseme muutusest. Selleks arvutatakse iga kuu hinnaindekseid, mis näitavad, kui palju on hinnad mingi perioodiga võrreldes tõusnud või langenud. Arvutatakse nii tarbija-, tööstustoodangu tootja-, ekspordi-, impordi- kui ka muid hinnaindekseid. Kõige keerulisem on makromajandusnäitajate, näiteks sisemajanduse koguprodukti arvutamine. Selleks kasutatakse väga palju erinevaid andmeallikaid.

Kontaktid

Statistikaameti struktuuri ja töötajate kontaktandmeid vaata siit...

Teabekeskused (Tallinnas Endla 15, I korrus, tel 6259 249 ja Tartus Ülikooli 1, II korrus, tel 6258 484) on avatud tööpäevadel 9.00–16.00. Tallinna teabekeskuse raamatukogus on Eesti suurim kogu teiste riikide statistikaametite ja rahvusvaheliste organisatsioonide statistikaväljaandeid — 2006. aasta lõpus ligi 21 900 teavikut. Teabekeskustest saab osta ka Statistikaameti väljaandeid.

Raamatukogu fondi kajastab elektrooniline kataloog, mis annab infot nii Eestist kui ka välismaalt pärit raamatute, perioodika ja CD-ROMide kohta.

Statistikaameti poole on võimalik pöörduda teabenõudega või esitada tellimust kirja, faksi, e-posti teel või veebilehelt rubriigist “Teenused / Teabenõuded ja tellimustööd”, samuti saab infot tellida teabekeskuses.

Teabenõue on taotlus avaldatud või dokumenteeritud teabe saamiseks. Teabenõue võimaldab saada teavet avaldatud riikliku statistika, Statistikaameti ja tema tegevuse kohta. Teabenõudele vastatakse üldjuhul tasuta viie tööpäeva jooksul.

Tellimustöö on taotlus avalikus andmebaasis või statistikaväljaannetes avaldatust detailsema info saamiseks. Tellimustöö täitmine nõuab andmete lisatöötlust ja analüüsi ning on tasuline. Tellimustöö täidetakse vähemalt kahe nädala jooksul. Teabenõude ja tellimustööde teenusstandarditega saab tutvuda teabekeskuses või veebilehel rubriigi “Teenused” alamrubriigis “Teenusstandardid”.

Euroopa Liidu riikide statistika

Statistikaamet pakub statistikatarbijatele konsultatsiooni Euroopa Liidu riikide statistika kättesaadavuse kohta. Statistikaameti poole võib pöörduda küsimustega info leidmiseks Eurostati (Euroopa Liidu statistikaamet) veebilehelt. Konsultatsiooni saamise tingimusi kirjeldab täpsemalt teenusstandard.

Konsultatsiooni Euroopa Liidu riikide statistika kättesaadavuse kohta saab

  • infotelefonil 6259 300 (esmaspäevast reedeni kella 8.00-17.00)
  • e-postiga: euroinfo@stat.ee
  • kirjaga aadressil Endla 15, 15174 Tallinn
  • Statistikaameti teabekeskuses (esmaspäevast reedeni kella 9-16, Endla 15, 15174 Tallinn)

Statistikaamet / Endla 15, 15174 Tallinn / tel +372 625 9300 / e-post stat@stat.ee