Haridus

Eesti haridusstrateegias on haridus määratletud kui isikliku, kultuurilise ja ühiskondliku väärtuse tekitaja ning hoidja. See tähendab, et haridus kujundab ja kannab edasi väärtushoiakuid, mis on nii isikliku õnneliku elu kui ka kultuuri kestlikkuse ning ühiskonna koostoimimise aluseks. Hariduselus osalemine aitab kaasa riigi majanduse arengule ning arendab ühiskonna inimvara.

Loe edasi

Kes kardab e-raamatut?

Statistikablogi
Maali Käbin

Suur osa meie elust on kolinud helendavate ekraanide taha. Nii ka hulk raamatutest. Kes on need inimesed, kes eelistavad krõbisevate raamatulehekülgede keeramise asemel saada oma lugemiselamuse kätte digiseadmest?

Kes kardab e-raamatut?

Loe edasi

Välistudengeid meelitab ärindus, haldus ja õigus

Statistikablogi
Käthrin Randoja

Kõige atraktiivsemad õppimiskohad välisüliõpilaste hulgas on Tallinna ülikoolid, kuhu õppima tõmbavad kõige rohkem ärinduse, halduse ja õiguse õppekavad.

Välisüliõpilaste osakaalud Eesti ülikoolides

Loe edasi

Viis korda rohkem välisüliõpilasi ja kaks korda rohkem mitmekesisust

Statistikablogi
Käthrin Randoja

Eesti ülikoolidesse leidis eelmisel õppeaastal tee rekordarv välisüliõpilasi. Välisriikidest tulnud tudengeid õppis meil 5043 ehk umbes Türi suuruse linna jagu rahvast.

Eestis õppivate välisüliõpilaste osakaalu muutumine aastatel 2006-2018

Loe edasi

Eesti 15 aastat Euroopa Liidus

Statistikablogi
Mihkel Servinski

Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.

Eesti 15 aastat Euroopa Liidus

Loe edasi

Kõrgharidusega õpetajaid on enim juurde saanud 1.-6. klassid

Statistikablogi
Oliver Bollverk

Seoses Tartu Ülikooli projektiga „Kogenud Kooli“, uuris Statistikaamet, milline on Eesti õpetajate enda haridustase.

Kõrgharidusega õpetajaid on enim juurde saanud 1.-6. klassid

Loe edasi

Üldhariduskoolis on meesõpetajaid alla kuuendiku

Statistikablogi
Krislin Metsis

Statistikaameti andmetel oli 2017/2018. õppeaastal üldhariduskoolides 14 905 õpetajat, neist naisi 86% ja mehi 14%.

Üldhariduskoolis on meesõpetajaid alla kuuendiku

Loe edasi

Eestimaalaste peamine reisisiht oli mullu Läti

Statistikablogi
Pille-Riin Järv

Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2017. aastal 1,3 miljonit ööbimisega välisreisi, neist ligi pooled naaberriikidesse. Kui varasematel aastatel oli kõige populaarsem sihtkoht Soome, siis mullu külastasid Eesti elanikud kõige enam Lätit, kuhu tehti kolmandik ööbimistega välisreisidest.

Eestimaalaste peamine reisisiht oli mullu Läti

Loe edasi

Kutse- ja kõrghariduses suureneb vanemate õppurite osatähtsus

artikkel
Riina Leinbock

2017/2018. õppeaastal omandas Eestis üldharidust 153 300, kutseharidust 24 100 ja kõrgharidust ligi 46 200 õppurit. Võrreldes eelmise õppeaastaga suurenes õpilaste arv üldhariduses 4100 ja kutsehariduses vähenes 900 võrra. Üliõpilaste arv kahanes 1600 võrra.

Õpilased üldhariduse statsionaarses õppes, 2007‒2017ᵃ</span>

Loe edasi

Lapsed vajavad koolis turvatunnet ja hoolimist

Statistikablogi
Kadri Raid, Dagmar Kutsar, Kadri Soo

Noorematele lastele meeldib koolis rohkem ehk koolimeeldivus väheneb vanusega, Eestis enam just tüdrukute hulgas. Koolimeeldivust aitavad suurendada turvatunne koolis, sõbrad ja õpetajad, kes lapsi kuulavad ning nende arvamusest hoolivad.

Lapsed vajavad koolis turvatunnet ja hoolimist

Loe edasi

Narva ja teised Euroopa Liidu idapiiril asuvad väikelinnad

Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 54)
Mihkel Servinski, Marika Kivilaid

Euroopa linnade uuring annab suurepärase võimaluse võrrelda Euroopa eri piirkondades asuvaid linnu. Uuringuta sellist võimalust peaaegu polekski. Eestist osaleb linnastatistika uuringus kolm linna: Tallinn, Tartu ja Narva. See artikkel vaatleb Narvat võrdluses nelja sarnase suurusega Euroopa Liidu idapiiril asuva linnaga.

Väljaande kaas

Loe edasi