Eesti haridusstrateegias on haridus määratletud kui isikliku, kultuurilise ja ühiskondliku väärtuse tekitaja ning hoidja. See tähendab, et haridus kujundab ja kannab edasi väärtushoiakuid, mis on nii isikliku õnneliku elu kui ka kultuuri kestlikkuse ning ühiskonna koostoimimise aluseks. Hariduselus osalemine aitab kaasa riigi majanduse arengule ning arendab ühiskonna inimvara.
Haridus
Kõrgharidusega õpetajaid on enim juurde saanud 1.-6. klassid
Seoses Tartu Ülikooli projektiga „Kogenud Kooli“, uuris Statistikaamet, milline on Eesti õpetajate enda haridustase.
Üldhariduskoolis on meesõpetajaid alla kuuendiku
Statistikaameti andmetel oli 2017/2018. õppeaastal üldhariduskoolides 14 905 õpetajat, neist naisi 86% ja mehi 14%.
Eestimaalaste peamine reisisiht oli mullu Läti
Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2017. aastal 1,3 miljonit ööbimisega välisreisi, neist ligi pooled naaberriikidesse. Kui varasematel aastatel oli kõige populaarsem sihtkoht Soome, siis mullu külastasid Eesti elanikud kõige enam Lätit, kuhu tehti kolmandik ööbimistega välisreisidest.
Kutse- ja kõrghariduses suureneb vanemate õppurite osatähtsus
2017/2018. õppeaastal omandas Eestis üldharidust 153 300, kutseharidust 24 100 ja kõrgharidust ligi 46 200 õppurit. Võrreldes eelmise õppeaastaga suurenes õpilaste arv üldhariduses 4100 ja kutsehariduses vähenes 900 võrra. Üliõpilaste arv kahanes 1600 võrra.
Lapsed vajavad koolis turvatunnet ja hoolimist
Noorematele lastele meeldib koolis rohkem ehk koolimeeldivus väheneb vanusega, Eestis enam just tüdrukute hulgas. Koolimeeldivust aitavad suurendada turvatunne koolis, sõbrad ja õpetajad, kes lapsi kuulavad ning nende arvamusest hoolivad.
Narva ja teised Euroopa Liidu idapiiril asuvad väikelinnad
Euroopa linnade uuring annab suurepärase võimaluse võrrelda Euroopa eri piirkondades asuvaid linnu. Uuringuta sellist võimalust peaaegu polekski. Eestist osaleb linnastatistika uuringus kolm linna: Tallinn, Tartu ja Narva. See artikkel vaatleb Narvat võrdluses nelja sarnase suurusega Euroopa Liidu idapiiril asuva linnaga.
Tänapäeva õpetaja Laur
Eesti üldhariduskoolide õpetajad on peamiselt naised ja meesõpetajate osatähtsuse poolest on Eesti Euroopas viimaste seas. Samal ajal on tasakaalustatud haridusmaastikule vaja nii mees- kui ka naisõpetajaid. Artikkel annab ülevaate sellest, milline on praegune Eesti meesõpetaja, mis takistab meestel õpetajaameti valimist ja milliseid tagajärgi meesõpetajate puudus kaasa tuua võib.
Gümnasistide koolitee pikkus
Statistikaamet analüüsis 10.–12. klassi õpilaste koolitee pikkust ning selgus, et kuigi gümnasistide koolitee keskmine pikkus on 15 km, jääb kolmandikule neist kool kuni 2 km kaugusele kodust. Gümnasistide koolitee mediaanpikkus on 4,3 km.
Noored eelistavad õppida tehnika, tootmise või ehituse valdkonna erialadel
Pidevalt arenevas maailmas saab haridus aina olulisemaks. Kui veel sadakond aastat tagasi piirdus paljude haridustee vaid lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamisega, siis nüüd tuleb õppuritel teha kaalukaid erialavalikuid, mis mõjutavad edasist karjääri ja eluteed. Laste ja noorte kultuuriaasta puhul uuris Statistikaamet, missugustel erialadel noored tänapäeva Eestis õppida eelistavad ja kuidas nende valikud vanemate õppurite omadest erinevad.
Kutseharidusega inimesed Lõuna-Eestis
Artikkel on kirjutatud lootuses, et avaldatav andmestik aitab ettevõtjatel otsustada, kas piirkonnas on otstarbekas oma ettevõtet luua või laiendada. Vastuse saab küsimusele, kas piirkonnas on oskustöölised olemas, kas olemasolevad oskustöölised on hõivatud, kui suur on hõivatud oskustööliste sissetulek.
