Eesti haridusstrateegias on haridus määratletud kui isikliku, kultuurilise ja ühiskondliku väärtuse tekitaja ning hoidja. See tähendab, et haridus kujundab ja kannab edasi väärtushoiakuid, mis on nii isikliku õnneliku elu kui ka kultuuri kestlikkuse ning ühiskonna koostoimimise aluseks. Hariduselus osalemine aitab kaasa riigi majanduse arengule ning arendab ühiskonna inimvara.
Haridus
Kes kardab e-raamatut?
Suur osa meie elust on kolinud helendavate ekraanide taha. Nii ka hulk raamatutest. Kes on need inimesed, kes eelistavad krõbisevate raamatulehekülgede keeramise asemel saada oma lugemiselamuse kätte digiseadmest?

Välistudengeid meelitab ärindus, haldus ja õigus
Kõige atraktiivsemad õppimiskohad välisüliõpilaste hulgas on Tallinna ülikoolid, kuhu õppima tõmbavad kõige rohkem ärinduse, halduse ja õiguse õppekavad.

Viis korda rohkem välisüliõpilasi ja kaks korda rohkem mitmekesisust
Eesti ülikoolidesse leidis eelmisel õppeaastal tee rekordarv välisüliõpilasi. Välisriikidest tulnud tudengeid õppis meil 5043 ehk umbes Türi suuruse linna jagu rahvast.

Eesti 15 aastat Euroopa Liidus
Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.

Kõrgharidusega õpetajaid on enim juurde saanud 1.-6. klassid
Seoses Tartu Ülikooli projektiga „Kogenud Kooli“, uuris Statistikaamet, milline on Eesti õpetajate enda haridustase.

Üldhariduskoolis on meesõpetajaid alla kuuendiku
Statistikaameti andmetel oli 2017/2018. õppeaastal üldhariduskoolides 14 905 õpetajat, neist naisi 86% ja mehi 14%.
Eestimaalaste peamine reisisiht oli mullu Läti
Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2017. aastal 1,3 miljonit ööbimisega välisreisi, neist ligi pooled naaberriikidesse. Kui varasematel aastatel oli kõige populaarsem sihtkoht Soome, siis mullu külastasid Eesti elanikud kõige enam Lätit, kuhu tehti kolmandik ööbimistega välisreisidest.
Kutse- ja kõrghariduses suureneb vanemate õppurite osatähtsus
2017/2018. õppeaastal omandas Eestis üldharidust 153 300, kutseharidust 24 100 ja kõrgharidust ligi 46 200 õppurit. Võrreldes eelmise õppeaastaga suurenes õpilaste arv üldhariduses 4100 ja kutsehariduses vähenes 900 võrra. Üliõpilaste arv kahanes 1600 võrra.
Lapsed vajavad koolis turvatunnet ja hoolimist
Noorematele lastele meeldib koolis rohkem ehk koolimeeldivus väheneb vanusega, Eestis enam just tüdrukute hulgas. Koolimeeldivust aitavad suurendada turvatunne koolis, sõbrad ja õpetajad, kes lapsi kuulavad ning nende arvamusest hoolivad.
Narva ja teised Euroopa Liidu idapiiril asuvad väikelinnad
Euroopa linnade uuring annab suurepärase võimaluse võrrelda Euroopa eri piirkondades asuvaid linnu. Uuringuta sellist võimalust peaaegu polekski. Eestist osaleb linnastatistika uuringus kolm linna: Tallinn, Tartu ja Narva. See artikkel vaatleb Narvat võrdluses nelja sarnase suurusega Euroopa Liidu idapiiril asuva linnaga.
