Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring

Mis uuring see on?

Eesti Panga ja Statistikaameti koostöös korraldatakse Eestis kolmandat korda leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut (Household Finance and Consumption Survey – HFCS). Selle uuringuga kogutakse andmeid leibkondade rahaliste vahendite, laenude,  varade ja tarbimise kohta. Samasuguseid uuringuid tehakse kõigis euroala riikides, neid korraldavad riikide keskpangad ja tegevust koordineerib Euroopa Keskpank. Varem on Eestis uuringut korraldatud 2013. ja 2017. aastatel.

Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu eesti- ja venekeelsete ankeetidega saab tutvuda siin:

  • Leibkonnaküsitlus
  • Isikuküsitlus
  • Lisaküsimustik

Kuidas sellesse uuringusse satutakse?

Uuritavasse üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis alaliselt elavad leibkonnad, v.a institutsioonilistes asutustes (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) viibivad elanikud. Alates 2017. aastast viiakse uuringut läbi paneelina, s.t. kontakteerutakse uuringu eelmises laines vastanud leibkondadega. Leibkond osaleb uuringus maksimaalselt neli lainet, peale mida ta langeb uuringust välja koos kõigi oma hargnenud leibkondadega.

Igas laines lisatakse valimisse uusi valimiisikuid, et kompenseerida eelmise laine mittevastamist ning uuendada paneeli. Uuringu uute valimiisikute valim võetakse süstemaatilise valiku teel rahvastikuregistrist vähemalt 14-aastaste isikute hulgast. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna ja küsitluses osalevad kõik selle leibkonna vähemalt 16‑aastased liikmed. Küsitluse valimi suurus 2020. aastal on ligikaudu 3600 leibkonda.

Inimesed valitakse uuringusse juhuslikult ja uuringusse sattumine on sama tõenäoline nagu loteriivõit – ühel veab, teisel mitte. Kui olete sattunud valimisse, siis Teie nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse ainult üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet ja Eesti Pank tagavad kõigi vastajate andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Huvi korral saate nende õigusaktidega lähemalt tutvuda elektroonilises Riigi Teatajas.

Kuigi uuringus osalemine on vabatahtlik, on väga oluline, et kõik kirja saanud inimesed leiaksid võimaluse küsimustele vastata. Iga inimese olukord ja elutee on kordumatu, seetõttu ei saa keegi teine uuringusse sattunut asendada. Isikul on õigus uuringus osalemisest keelduda, ent sel juhul läheb tervikpildist üks kild lootusetult kaotsi. Küsitluses osaledes annab iga vastaja panuse, et riik saaks meid kõiki puudutavaid otsuseid tehes tugineda tõesele ja usaldusväärsele teabele. Iga uuringus osalenud leibkond saab tänutäheks 10-eurose kinkekaardi.

Kuidas olla kindel, et see on statistikaameti uuring?

Statistikaamet korraldab Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut kindla korra alusel. Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunutele kontaktkiri. Selles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kes ning kuidas võtab ühendust uuringusse valitud inimesega. Intervjuu teeb erikoolituse saanud küsitleja. Uuringusse sattunud inimesel on alati õigus nõuda näha küsitleja töötõendit.

Milleks kogutud andmeid kasutatakse?

Uuringuga kogutud andmete põhjal on võimalik hinnata Eesti leibkondade säästu- ja tarbimiskäitumist ning võlakoormuse taset. Uuringu käigus kogutavatest andmetest on abi keskpankade rahapoliitika väljatöötamisel. Näiteks on võimalik analüüsida võlakoormuse kasvu mõju majandusele. Seda teadmist saab omakorda kasutada võimalike järgmiste majanduskriiside ennetamiseks. Oluline on uuringu puhul see, et ühesuguseid andmeid kogutakse kõigi euroala riikide kohta, mis võimaldab Eesti tulemusi rahvusvaheliselt võrrelda.

Täiendavat infot korraldatava uuringu kohta saab Eesti Panga kodulehelt või Euroopa Keskpanga kodulehelt.