Tasemeharidus 2018

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Kaire Raasik

Juhtivanalüütik

Narva mnt 18, 51009 Tartu

kaire.raasik@stat.ee

625 8483

01/12/2020

01/12/2020

Alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidust pakkuvad õppeasutused tüübi järgi

Nominaalkohad lasteasutustes

Üld- ja kutsehariduskoolide pedagoogid vanuserühma ja soo järgi

Alusharidust omandavad lapsed vanuse ja soo järgi, laste vanuseline määr ja oodatav õpiiga

Üldhariduskoolide õpilased, lõpetanud ja katkestajad õppevormi, asukoha, soo, vanuse, maakonna ja õppekeele järgi

Kutsehariduse omandajad, kutsekooli sisseastujad ja selle lõpetajad õppevormi, soo, koolitusala, õppekeele järgi; kutsekoolist väljalangenute arv haridustaseme ja õppevormi järgi

Kõrghariduse omandajad, kõrgkooli sisseastujad, selle lõpetajad ja sellest väljalangenud haridusastme, õppevormi, õppeasutuse tüübi, koolitusala ja soo järgi; Eestis õppivad üliõpilased elukohamaa ja kodakondsuse järgi

Tasemehariduse omandajate arv 10 000 elaniku kohta, õppijate vanuseline määr, oodatav õpiaeg

Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus 2013 (HKL 2013)

Omanike liigitus (OL)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011) on esitatud 1997. ja 2011. aasta võrdluses (ISCED 1997 ja ISCED 2011)

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Keelte klassifikaator 2020

Riikide ja territooriumide klassifikaator 2013 (RTK 2013)

Tasemeharidus ja alusharidus

Algkool – kuni 2009. aastani kasutusel olnud üldhariduskooli vorm, mis võimaldas põhiharidusõpet 6. klassini. Mõiste hõlmas ka lasteaed-algkoole ja erivajadusega laste algkoole. 2010. aastal muudeti algkoolid põhikooliks, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses. Hariduse üldandmetes (tabelid HTG01 jne) on mõistega hõlmatud ka erivajadusega laste algkoolid. Üldhariduse tabelites (HT12 jne) ei ole mõistega hõlmatud erivajadusega laste algkoolid, kui ei ole märgitud teisiti.

Alusharidus – teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis ning omandatakse lasteasutuses. Kodus ja lastehoidudes toimuvat õpet alushariduse statistika ei hõlma. Vastab tasemele ISCED-P 0.

Bakalaureuseõpe – kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane täiendab oma üldharidusteadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sisseastumistingimus on keskharidus, sellega võrdsustatud kutseharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. Vastab tasemele ISCED-P 665.

Defineerimata baasharidusega kutseõpe – kutseharidus erivajadusega noortele ja põhihariduseta noortele, kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele. Alates 2014/15. õppeaastast on lisandunud uued õppeliigid: teise taseme kutseõpe, kolmanda taseme kutseõpe (mõlemal vastuvõtt alates 01.09.2013). Õppima asumiseks ei ole hariduse kohta seatud eeltingimusi. Vastab tasemele ISCED-P 251.

Diplomiõpe – õpe, mille kestel üliõpilane täiendab oma üldharidusteadmisi ja kutseoskusi ning omandab teadmised valitud erialal töötamiseks ja edasiõppimiseks. Vastuvõtt aastani 2002. Kvalifikatsioon on võrdsustatud rakenduskõrgharidusega.

Doktoriõpe – kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused. Doktoriõppe alustamise tingimus on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Vastab tasemele ISCED-P 864.

Erakool – eraõigusliku juriidilise asutusena tegutsev põhikool või gümnaasium.

Eraõppeasutus – erakooliseaduse alusel tegutsev ja alus-, üld-, kutse- või kõrgharidust osutav õppeasutus.

Erilasteaed – koolieelne lasteasutus kuni seitsmeaastastele erivajadusega lastele.

Erivajadusega laps – keha-, kõne-, meele- ja/või vaimupuudega, psüühikahäirega või kasvatuse eritingimusi vajav laps, kes õpib erivajadusega laste koolis. Õigusaktides liigitatakse erivajadusega laste hulka ka eriliselt andekad lapsed.

Erivajadusega laste kool – kool keha-, kõne-, meele- ja/või vaimupuudega, psüühikahäirega või kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. Võrreldes tavakoolidega on tehtud muudatusi või kohandusi kooli õppekavast tulenevas õppesisus, vastava erialarühmaga koos õppimiseks rühma töökavas või õpikeskkonnas.

Gümnaasium – üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks (kooli nimetuses ei pea olema sõna „gümnaasium”). Gümnaasiumis on 10.–12. klass, kuid gümnaasiumi juures võivad olla ka põhikooli klassid. Mõiste ei hõlma täiskasvanute gümnaasiumit ega erivajadusega laste koole, kui pole märgitud teisiti.

Gümnaasiumiaste – üldhariduskooli 10.–12. klass (1989. aastani 9.–11. klass). Vastab tasemele ISCED-P 344.

Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe – bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe, mis sisaldab nii alusõpet kui ka süvendatud spetsialiseerumisega õpet. Üheastmelised integreeritud õpped on arsti-, loomaarsti-, proviisori-, hambaarsti-, arhitekti-, ehitusinseneriõpe ning klassiõpetaja õpetajakoolitus. Proviisori-, arhitekti-, ehitusinseneriõppe ja klassiõpetaja õpetajakoolituse lõpetajale antakse magistrikraad. Arsti-, hambaarsti- ja loomaarstiõppe lõpetajale antakse vastavalt arstikraad, hambaarstikraad ja loomaarstikraad. Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetamisel saadud kvalifikatsioon annab õiguse kandideerida doktoriõppesse. Sisseastumise eeldus on keskharidus või sellega võrdsustatud kutseharidus. Vastab tasemele ISCED-P 766.

Katkestaja – õpilane, kelle õpingud katkevad enne õppeprogrammi edukat läbimist majanduslikel põhjustel (sh tööle asumine), koolist väljaheitmise, haiguse, perekondlike või muude niisuguste põhjuste tõttu. Mõiste ei hõlma õpilasi, kes on Eestist lahkunud või kelle õpingute katkemise põhjus on surm. Koolikohustuslikus eas isiku puhul saab katkestamise põhjuseks olla teise kooli üleminek.

Kaugõpe – õppevorm, mille puhul õppetöö toimub sessiooniti ja rõhk on õpilase iseseisval õppel. Õpilasi juhendatakse ja neile antakse õppematerjalid. Mõiste hõlmab eksterniõpet.

Keskkool – gümnaasiumi võimalik nimetus.

Klassikordajad – klassi kordavad õpilased (sh õpilased, kes tulid teisest koolist suvevaheajal, kuid eelmise kooli õppenõukogu otsusega jäeti klassikursust kordama). Klassikordajad on ka need õpilased, kes olid koolist varem lahkunud, kuid asusid samas koolis uuesti õppima klassikursust korrates. Klassikursuse kordajateks arvestatakse ka need õpilased, kes soovivad asuda õppima kooli, kus on katsetega vastuvõtt ja kes kordavad klassi kooli sisse saamise eesmärgil.

Koolieelne lasteasutus – koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus.

Koolieelsete lasteasutuste laste vanusemäär – koolieelsetes lasteasutustes käivate vastavas vanuses laste osatähtsus samaealises rahvastikus.

Kutseharidus – teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks.

Kutsekeskharidus – kutseharidusstandardi ja kutse- või erialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid, et omandada kõrgharidus.

Kutsekeskharidusõpe põhihariduse baasil – õppe käigus omandab õpilane koos kutse- ja erialase pädevusega ka keskhariduse. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid kõrghariduses. Õppima asumise eeltingimuseks on põhihariduse olemasolu. Vastab tasemele ISCED-P 354.

Kutsekõrgharidusõpe – rakendusliku suunitlusega kõrghariduse esimese astme õpe (vastuvõtt aastatel 1999–2002). Kvalifikatsioon on võrdsustatud rakenduskõrgharidusega.

Kutseõpe keskhariduse baasil – kutsekeskharidus keskhariduse baasil, kutseõpe keskhariduse baasil, keskharidust eeldav keskeri-/tehnikumiharidus. Alates 2014/15. õppeaastast on lisandunud uued õppeliigid: viienda taseme kutseõppe esmaõpe, viienda taseme kutseõppe jätkuõpe (mõlemal vastuvõtt alates 01.09.2013). Vastab tasemele ISCED-P 454.

Kutseõpe põhihariduse baasil – põhiharidust eeldav kutseharidus. Õppe käigus ei omandata koos kutsega keskharidust. Vastab tasemele ISCED-P 351.

Kutseõppeasutus – haridusasutus, kus omandatakse kutsekeskharidus või oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud mingil kutse- või erialal.

Kõrgharidus – keskhariduse baasil omandatav teaduslikul käsitlusel rajanev haridus, mida tõendab vastav lõpudokument.

Lasteaed – koolieelne lasteasutus kuni seitsmeaastastele lastele. Siia alla ei kuulu sotsiaalhoolekande seaduse alusel tegutsevad lapsehoiuteenused.

Lasteaed-algkool (kuni 2009. aastani) – lasteasutus, kus lasteaed on ühendatud algkooliga.

Lasteaed-põhikool – lasteasutus, kus lasteaed on ühendatud põhikooliga.

Lastekeskus – kuni 2001. aastani kasutusel olnud koolieelse lasteasutuse vorm, milles vastavalt kehtinud seadusele olid loodud võimalused mänguks ja muuks arendavaks tegevuseks kõigile paikkonnas elavatele 2–12-aastastele lastele.

Lastepäevakodu – kuni 1998. aastani kasutusel olnud koolieelse lasteasutuse vorm 1–7-aastastele lastele. 1999. aastal muudeti senised lastepäevakodud lasteaedadeks.

Lastesõim – koolieelne lasteasutus kuni kolmeaastastele lastele.

Linnakool – üldhariduskool, mis asub linnas, vallasiseses linnas või alevis.

Linna-lasteasutus – koolieelne lasteasutus, mis asub linnas, vallasiseses linnas või alevis.

Maakool – üldhariduskool, mis asub alevikus või külas.

Maa-lasteasutus – koolieelne lasteasutus, mis asub alevikus või külas.

Maa-lasteasutus – koolieelne lasteasutus, mis asub alevikus või külas.

Magistriõpe – kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sisseastumistingimus on bakalaureusekraad või sellega võrdsustatud haridustase. Vastab tasemele ISCED-P 767.

Normkohad – seadusega sätestatud koolieelse lasteasutuse rühma maksimaalne suurus. Alates 1999. aastast on sõimerühmas maksimaalne lubatud laste arv 14, lasteaiarühmas 20, liitrühmas (2–7-aastastele) 18, sobitusrühmas arvestatakse igale erivajadusega lapsele kolm kohta (seega on laste suurim lubatud arv väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades), erirühmas (erihooldust ja eriõpet vajavatele lastele) 4–12 last (kehapuudega laste rühmas ja tasandusrühmas (mõeldud spetsiifiliste arenguhäiretega lastele) 12, arendusrühmas (vaimse alaarenguga lastele) 7, meelepuudega laste rühmas 10, liitpuudega laste rühmas ja pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmas 4 last).

Oodatav 3–6-aastaste lasteasutuses viibimise aeg aastates – 3–6-aastaste laste keskmine koolieelses lasteasutuses viibimise aeg aastates.

Oodatav õpiaeg – vanuselisest määrast tulenev elaniku keskmine tasemeharidussüsteemis õppimise aeg aastates. Leitakse õppijate vanuseliste määrade summana üle kõikide tasemehariduse liikide üheaastase sammuga.

Osakoormusega õpe – õppevorm, mille puhul täidab õpilane iga õppeaasta lõpuks õppekavaga sätestatud õppe mahust kumulatiivselt vähem kui 75%.

Põhikool – üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on 1.–9. klass. Mõiste ei hõlma erivajadusega laste koole.

Põhikooli I ja II aste – 1.–6. klass. Vastab tasemele ISCED-P 1.

Põhikooli III aste – 7.–9. klass. Vastab tasemele ISCED-P 24.

Põhikooliastmed – põhikooli kolm kooliastet: I kooliaste – 1.–3. klass; II kooliaste – 4.–6. klass; III kooliaste – 7.–9. klass (1989. aastani 1.–8. klass).

Päevaõpe – õppevorm, mille puhul õppetöö toimub päevasel ajal ja täiskoormusega.

Rakenduskõrgharidusõpe – kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajaliku pädevuse. Sisseastumistingimus on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Vastab tasemele ISCED-P 665.

Rakenduskõrgkool – õppeasutus, kus toimub rakenduskõrgharidusõpe ning vähemalt 2/3 õpilastest ja üliõpilastest õpib rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi. Lisaks võib toimuda magistriõpe ja kutseõpe keskhariduse baasil.

Tasemeharidus – üld-, kutse- ja kõrgharidus. Riiklikel õppekavadel põhinev ja organisatsiooniliselt tagatud lõputunnistuse või diplomiga lõppev tasemeõpe. Kasutatakse ka terminit formaalharidus.

Tasemehariduses õppijate vanusemäär – vastavas vanuses tasemehariduse omandajate osatähtsus samas vanuses rahvastikust.

Täiskasvanute gümnaasium – üldhariduslik õppeasutus, mis on mõeldud koolikohustusliku ea ületanud isikutele üldhariduse omandamiseks. Õppetöö toimub peamiselt õhtu- ja kaugõppe vormis.

Täiskasvanute hariduse omandamine – tasemehariduse (üld-, kutse- ja kõrgharidus) omandamine, osalemine (täiendus)koolitusel, kursusel, seminaril, õpikojas, väljaõppel (töökohal) ja eratundides, samuti iseseisev õppimine ehk teadlik enesetäiendamine.

Täiskoormusega õpe – õppevorm, mille korral täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täidetava õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.

Võõrkeel – keel, mis ei ole emakeel.

Välisüliõpilane – üliõpilane, kelle elukohamaa ja kodakondsus ei ole Eesti ning kel ei ole alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba. Välisüliõpilaste hulka ei loeta neid, kes õpivad Eestis vaid piiratud kestusega õppe- või praktikaperioodi jooksul.

Õhtuõpe – õppevorm, mille puhul õppetöö toimub õhtusel ajal. Mõeldud eelkõige töötavale täiskasvanule, kes soovib omandada haridust töö kõrvalt.

Õpetaja – õpetaja või klassiõpetaja ametikohtadel töötav isik või juht (direktor, õppealajuhataja) ja tugispetsialist (eripedagoog, sotsiaalpedagoog, logopeed, koolipsühholoog), kes tegeleb õppetööga.

Õppiv – on Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel vastava aasta 10. novembril õpilane.

Üldharidusklassi(de)ga muud tüüpi õppeasutus – kutseõppeasutus, mis võimaldab omandada kutsesuunitluseta üldharidust.

Üldhariduskool – üldhariduslikku õpet võimaldav õppeasutus, v.a täiskasvanute gümnaasium.

Ülikool – õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, kus toimub kõrgharidusstandardile vastav õpe kõrgharidustaseme kolmel astmel.

Üliõpilane – isik, kes on vastu võetud (immatrikuleeritud) ülikooli rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri-, doktoriõppe või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe täis- või osakoormusega õppesse.

Institutsioon

Taseme- ja alushariduse omandamist võimaldavad institutsioonid

FREIM

Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS): tasemeharidust pakkuvad koolitusloaga õppeasutused ja nendes haridust omandavad isikud ja pedagoogid

Kogu Eesti

1990–…

Ei ole rakendatav

Institutsioonid – arv

Õpilased – arv

Pedagoogid – arv

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO), OECD, Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: http://www.stat.ee/76709.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Sotsiaalelu / Haridus“.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: http://www.stat.ee/dokumendid/51582.

Andmed on sisendiks statistikatööle 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

UOE (UNESCO-UIS/ OECD/ Eurostat) data collection manual

Gentlemen's agreement

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Avaldatakse kindla kuupäeva seisuga andmed Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS).

Haridus- ja Teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee/statistikatood.

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

Administratiivandmete kasutamine tagab täieliku kaetuse ja ajakohasuse.

Administratiivandmete kasutamine tagab andmete täpsuse.

Ei ole rakendatav

Ei mõõdeta

Andmed avaldatakse järk-järgult: 75 kuni 115 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 75 kuni115).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Selle töö koosseisu kuuluvad nii rahvusvaheline andmeedastus vastavalt rahvusvahelisele metoodikale kui riigisisene väljund vastavalt riigisisesele metoodikale. Riigisisesed andmed on geograafiliselt võrreldavad. Rahvusvahelise andmeedastuse puhul on metoodikat aja jooksul parandatud, mistõttu andmed ei ole kogu aegrea ulatused võrreldavad teiste riikidega.

Riigisisesed andmed on ajas võrreldavad. Rahvusvahelise andmeedastuse puhul on metoodikat aja jooksul parandatud, mistõttu andmed ei ole kogu aegrea ulatused võrreldavad.

1. septembril 2010 jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega muudeti algkoolid põhikooliks, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel. Alates 2012. aastast on varasemate algkoolide arv liidetud põhikoolide arvule.

Alates 2006. aastast kuuluvad lõpetanute koguarvu hulka lisaks eesti ja vene keeles õppinutele ka inglise keeles lõpetanud.

Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika erinevustega.

Rahvusvaheline ja riigisisene väljund põhinevad erineval metoodikal ja ei ole omavahel võrreldavad.

Statistikatöö maksumus 25 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas http://www.stat.ee/levipoliitika.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Alates 2007/2008 õppeaasta andmetest ei kasutata.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmed alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidusasutustes õppijate, lõpetanute, katkestanute ja õpingute kordajate, klassikomplektide, pedagoogide, õppeasutuste, võõrkeelte ja õppekavade kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmeid.

Aasta

Alates 2005/2006. õppeaastast koostatakse üld-, kutse- ja kõrgharidusstatistikat Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmete alusel.

Üld-, kutse- ja kõrghariduse andmeid on kogunud ja töödelnud kuni 2004/2005. õppeaastani nii haridus- ja teadusministeerium kui ka statistikaamet. Andmed on kogutud kõikselt, s.t esitatud haridusstatistika hõlmab kõiki vastava koolitusloaga õppeasutusi, olenemata omandivormist.

Alates 2007/2008. õppeaastast koostatakse alushariduse andmeid samuti EHISe andmete alusel. Alushariduse andmeid kogus statistikaamet kuni 2006/2007. õppeaastani kõikse uuringuga, s.t esitatud haridusstatistika hõlmab kõiki vastava koolitusloaga õppeasutusi, olenemata omandivormist.

Haridusasutused sisestavad andmed EHISes novembri alguseks. Haridus- ja teadusministeerium kontrollib andmete korrektsust ning andmed edastatakse pärast valideerimist FTP-serveri kaudu statistikaametile.

Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud.

Pärast andmete puhastamist ja valideerimist ning linkimist koostatakse anonümiseeritud lähtefailid, mis on aastatöötluse aluseks.

Õppeasutused, õpetajad, õppijad ja vastuvõetud on arvestatud õppeaasta alguse seisuga ning lõpetanud, väljalangenud ja katkestajad on arvesse võetud terve õppeaasta jooksul seisuga. Lõpetanute, väljalangenute ja katkestajate korral näitab aasta õppeaasta lõpuaastat, ülejäänud juhtudel õppeaasta algusaastat. Linnakoolide hulka on arvestatud linnade, vallasiseste linnade ja alevite koolid, maakoolide hulka alevike ja külade koolid. Päritoluregiooni määramiseks on kasutatud elukohamaa tunnust ning vähestel juhtudel, kus see on teadmata, siiski ka kodakondsusriigi tunnust.

Tabelites toodud lastekeskuste laste arvudes ei ole arvestatud kooliõpilasi.

Kuni 2011. aastani on haridusnäitajate arvutamisel kasutatud 2000. aasta rahvaloendusel põhinevat korrigeeritud rahvaarvu ja rahvastiku vanusjaotust. 2012. aastast on haridusnäitajate arvutamisel kasutatud 2011. aasta rahvaloendusel põhinevat korrigeeritud rahvastiku andmeid.

Ei korrigeerita

Puuduvad