Import Venemaalt on aasta algusega võrreldes vähenenud üle kahe korra

Blogi
Postitatud 21. oktoober 2022, 9.20 , analüütik Jane Leppmets

Kui maikuus tõdesime, et sanktsioonide mõju ei ole kaubavahetuses Venemaaga veel oluliselt märgata, siis viimaste andmete põhjal saame öelda, et nüüdseks on muutuseid juba näha. Väliskaubanduse andmeid tutvustab analüütik Jane Leppmets.

Mais avaldatud blogipostitus rääkis sellest, et Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju veel väga ei paista. Kui jaanuarikuus toodi Venemaalt kaupu 222 miljoni euro väärtuses, siis augustis veidi üle poole vähem ehk 101 miljoni eest. Oluline on meeles pidada, et arvestus käib jooksevhindades, mida mõjutab hinnatõus.

Üldpilti vaadates on kaubavahetus Venemaaga pikemas perioodis sarnanenud Ameerika mägedega. Viimane suur impordi kasv sai alguse 2021. aasta veebruaris, kuid lõppes tänavu augustis. Eksport vähenes viimati suurel määral 2014. aasta lõpus, kui rakendusid esimesed sanktsioonid ning piima-, kala- ja lihasektor lõpetasid kaupade ekspordi. Sellest perioodist alates pole ekspordis Venemaale enam olulisi kasve toimunud. Oluline on ka mainida, et Venemaale viiakse Eestist enamasti teiste riikide tooteid ehk toimub reeksport. Eesti päritolu toodete osatähtsus Venemaale eksporditud kaupadest ei ole kunagi eriti suur olnud, jäädes 24% ja 35% vahele, kuid käesoleva aasta augustis oli see vaid 23%.

Augustis oli Venemaa Eesti jaoks 7. kohal nii ekspordi- kui impordipartnerite seas. Aasta varem ehk 2021. aasta augustis oli Venemaa näiteks impordipartnerite nimekirjas Soome järel koguni teisel kohal.

Kui eksport on püsinud stabiilne, siis import väheneb jõudsalt

Ekspordiartiklite seas ei ole peale praeguse aasta märtsikuud sisuliselt enam elusloomi ega loomseid tooteid. Peamiselt viisime augustis Venemaale erinevaid masinaid ja seadmeid (tsentrifuugid, trükimasinad, põlluharimises, aiapidamises jm kasutatavad masinad) ning rauast ja terasest tooteid (metallkonstruktsioonid, mahutid ja toruliitmikud). Eelmainitud kaubagrupid ehk raud- ja terastooted ning masinad ja seadmed on olnud ekspordiartiklite seas ka suurimad kasvajad, kui võrrelda augusti seisu aasta alguse andmetega.

Eksport Venemaale kaubagruppide järgi, 2022 (tuhandetes eurodes)
  Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August
KOKKU 53 754 60 807 57 042 49 919 51 756 72 684 69 173 66 352
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I-IV) 4 014 4 180 5 725 5 749 5 011 7 676 11 405 8 425
Mineraalsed tooted (V) 1 781 1 049 1 340 858 1 681 2 284 3 311 2 165
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 7 245 8 928 7 770 10 716 9 950 10 609 6 705 4 087
Kummi- ja plasttooted (VII) 3 047 3 012 2 989 3 809 3 602 5 372 5 237 4 534
Puit ja puittooted (IX) 122 152 219 244 322 630 728 966
Paber ja pabertooted (X) 662 260 715 530 435 539 360 590
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 2 289 1 758 1 446 797 1 546 2 235 1 857 1 891
Metall ja metalltooted (XV) 5 295 4 700 3 165 4 287 4 755 5 503 8 396 11 256
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) 15 524 18 642 22 183 12 297 15 343 24 283 21 053 21 150
Elektriseadmed (85) 6 381 9 324 6 057 2 265 3 167 4 259 2 655 2 352
Transpordivahendid (XVII) 1 922 2 977 686 3 460 658 782 1 699 2 793
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 3 346 3 810 2 404 2 933 2 584 4 663 2 479 3 338
Mitmesugused tööstustooted (XX) 908 1 090 1 508 818 1 461 1 582 2 245 1 594
Muu 1 216 927 835 1 159 1 241 2 267 1 043 1 212

Importisime augustis Venemaalt peamiselt mineraalseid kütuseid, mis moodustasid üle 80% kogu Venemaalt sissetoodud kauba väärtusest. Mineraalsetest kütustest imporditi näiteks erinevad õlisid ja kütteõlisid. Samas on eelmiste kuudega võrreldes nende toodete import kõvasti vähenenud ega ole sel aastal veel nii madalal tasemel olnud.

Import ei ole olulisel määral kasvanud üheski kaubagrupis, vaid pigem just vähenenud. Vähenes nii eelmainitud mineraalsete kütuste kui ka erinevate väetiste, puidu ja puittoodete ning raua ja terase ning nendest valmistatud toodete import Venemaalt.

Import Venemaalt kaubagruppide järgi, 2022 (tuhandetes eurodes)
  Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August
KOKKU 222 225 174 933 216 899 208 468 189 581 193 627 185 114 100 658
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I-IV) 2 243 2 441 3 136 3 655 2 978 1 390 2 106 1 899
Mineraalsed tooted (V) 117 557 89 099 110 912 124 203 119 996 117 542 134 605 82 961
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 40 509 32 197 33 671 15 200 7 000 7 530 9 429 5 952
Kummi- ja plasttooted (VII) 1 115 1 680 2 198 1 604 1 480 1 236 949 337
Puit ja puittooted (IX) 21 093 25 003 37 736 38 079 38 760 42 913 22 743 0
Paber ja pabertooted (X) 1 177 1 819 1 486 1 213 931 944 2 238 970
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 669 1 217 1 282 774 3 177 1 452 2 348 2 007
Metall ja metalltooted (XV) 30 589 11 222 18 715 17 024 8 016 10 059 3 814 2 187
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) 662 1 950 537 745 879 803 1 630 355
Elektriseadmed (85) 618 3 274 524 893 791 1 715 804 1 506
Transpordivahendid (XVII) 1 462 734 1 373 1 825 904 900 513 637
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 351 241 85 169 214 256 94 264
Mitmesugused tööstustooted (XX) 1 399 1 600 1 604 1 512 976 1 129 876 669
Muu 2 783 2 456 3 640 1 572 3 480 5 758 2 965 914

Sanktsioonid muudavad pilti

Peale teatud kaubagruppidele kehtestatud impordikeelde saame öelda, et Venemaalt imporditakse näiteks väetisi varasemast oluliselt vähem. Kui 2022 jaanuaris toodi Venemaalt väetiseid 30 miljoni euro eest, siis augustis üksnes 12 000 euro eest.

Puitu ja puittooteid imporditi sellel aastal Venemaalt enim juunikuus (ca 43 miljoni euro väärtuses). Juuli keskpaigas kehtestatud impordikeelu tõttu olid juuli tulemused ligi poole väiksemad kui juunis. Augustis Venemaalt puitu ega puittooteid Eestisse ei toodud.

Rauda ja terast ning nendest valmistatud tooteid toodi Venemaalt Eestisse enim jaanuarikuus (vastavalt 17,4 miljonit ja 7,6 miljonit eurot). Sanktsioonide kehtestamise järel vähenes augustiks raua ja terase ning nendest valmistatud toodete import selle aasta madalamaile tasemele (vastavalt 0,4 miljonit ja 0,2 miljonit eurot).

Mineraalsete kütuste ehk õlide, kütteõlide, kütuste ja muu taolise impordikeelud kehtivad osaliselt juba praegu (näiteks KN2707), kuid mõned keelud hakkavad kehtima järgnevate kuude jooksul. Nende kaupade impordinumbrid on juba vähenemas nii väärtuseliselt kui koguseliselt.

Peamised hetkel või tulevikus sanktsiooni all olevad kaubad ja nende import Venemaalt Eestisse, 2022 (tuhandetes eurodes)
  Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August
Väetised (KN31) 30 247 25 635 18 367 2 485 4 997 215 12
Puit ja puittooted (KN44) 21 087 25 000 37 736 38 074 38 754 42 907 22 743 0
Raud ja teras (KN72) 17 428 6 408 9 139 12 050 3 852 7 783 1 085 440
Raud- ja terastooted (KN73) 7 623 1 604 1 332 1 534 544 602 590 233
Kivisöetõrvast õlid jm tooted (KN2707) 77 881 69 175 35 202 76 253 87 301 58 541 66 586 43 734
Naftast ja bituminoossetest
mineraalidest toorõlid (KN2709)
0 0 0 0 0 0 0 0
Naftast ja bitum. mineraalidest õlid,
v.a toorõlid (KN2710)
33 466 15 261 38 202 43 599 28 737 45 015 48 965 27 432

Venemaa osatähtsus väheneb ka Eesti teenuste väliskaubanduses

Enim eksporditi teises kvartalis Venemaale transporditeenuseid ja reisiteenuseid. Ekspordipartneritest oli Venemaa Eesti jaoks teises kvartalis 10. kohal, esimeses kaheksandal. Esimese ja teise kvartali võrdluses paistab selgelt välja, et teenuste eksport väheneb jõudsalt. Kui näiteks transporditeenuseid müüdi Vene residentidele 2022 esimeses kvartalis 71 miljoni euro eest, siis teises kvartalis vaid 43 miljoni eest.

Venemaalt importisime teises kvartalis enim transporditeenuseid ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid. Kui esimeses kvartalis oli Venemaa Eesti 8. impordipartner, siis teises kvartalis leiab Venemaa alles 18. kohalt. Sarnaselt ekspordile vähenes ka teenuste import ning seda peaaegu iga teenuse liigi lõikes. Taas vähenes enim transporditeenuste ost Vene residentidelt. Kui esimeses kvartalis ostsime neilt transporditeenuseid 48 miljoni euro eest, siis teises kvartalis vaid 16 miljoni eest.

Aasta algusega võrreldes on märgata, et vähenema on hakanud teenuste eksport ja import Venemaaga. Lisaks on oluliselt langenud ka kaupade import, eriti just augustikuus. Vähenes nii väetiste, puidu, raua ja terase kui õlide ja kütteõlide sissevedu Eestisse. Kuna viimased moodustavad ligi 80% Venemaalt imporditava kauba väärtusest, siis on oluline sel teemal silm peale hoida ka järgmiste kuude jooksul, mil hakkavad kehtima uued sanktsioonid ja just nende kaubagruppide import oluliselt vähenema peaks.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis nii kaupade kui teenuste väliskaubanduse kohta. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

29. märtsil on statistikaameti infotelefon suletud. Häid pühi!