Jäätmekäitluses keerleb suures plaanis kõik ikka põlevkivi ümber
Põlevkivitööstuses toimuvatest arengutest sõltub, kas Eestis tekkivate jäätmete kogused, nende taaskasutamine ja prügilatesse ladestamine kasvab või kahaneb. Viimastel aastatel on trend jäätmete tekke languse suunas. Arenguid jäätmemaailmas kirjeldab peamiselt 2020. aasta andmete põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Eda Grüner.
Eestis tekib palju jäätmeid – 2018. aastal ühe inimese kohta 17,5 tonni – ja lausa üle kolme korra enam kui Euroopa Liidus keskmiselt (5,2 tonni). Meist rohkem tekkis elaniku kohta jäätmeid vaid Soomes (23,3 tonni) ja Bulgaarias (18,5 tonni).
Põhjus, miks jäätmeid nii palju tekib, peitub põlevkivitööstuses. Põlevkivi kaevandamine, põlevkiviõli tootmine ja põlevkivienergeetika kokku tekitavad enamuse kõigist Eestis tekkinud jäätmetest.
Enim on langenud jäätmete kogused põlevkivi kasutusest
Jäätmete kogused on siiski aasta-aastalt vähenenud. 2020. aastal tekkis Eestis 16,7 miljonit tonni jäätmeid, mis on 3,5 miljonit tonni vähem kui aasta varem. Selle peamiseks põhjuseks on põlevkivikasutuse vähenemine. Samas moodustasid ka 2020. aastal põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest tekkinud jäätmed kokku enamuse (67%) kõigist tekkinud jäätmetest – 11,3 miljonit tonni.
Kui põlevkivi kasutamisest tekkinud jäätmed kõrvale jätta, on teiste jäätmete hulk stabiilsena püsinud. Suure osa mittepõlevkivi jäätmetest moodustas 2020. aastal ehitus-lammutuspraht. Ehitus-lammutusprahi kogus on viimase kümnendi jooksul pidevalt suurenenud – 2020. aastal tekkis sedasorti jäätmeid üle kolme korra rohkem kui kümme aastat varem. Samal ajavahemikul on oluliselt vähenenud puidu töötlemisel tekkinud jäätmed, mille maht langes kümne aastaga ligi seitse korda.
Enim taaskasutatakse kaevandusjäätmeid
Keskkonnakaitse ja ressursisäästu vaatenurgast on oluline ka jäätmete taaskasutus. Üha enam pööratakse tähelepanu jäätmete koguste vähendamisele, õigele sorteerimisele ning korduvale kasutamisele, et säästa keskkonda ja vähendada loodusvarade kasutamist.
Juba neljandat aastat järjest kasvab üldise jäätmete tekke vähenemise foonil nende taaskasutus. Peamiselt soodustab seda põlevkivi kaevandusjäätmete järjest suurenev taaskasutus, seda eelkõige teedeehituses, suurte platside alustarindi ehitamisel ja tagasitäitena kaevanduste rekonstrueerimisel.
2020. aastal moodustasid taaskasutatud 10,5 miljonist tonni jäätmetest enamuse just kaevandusjäätmed. Sel aastal taaskasutati kaevandusjäätmeid isegi rohkem kui neid tekkis ehk osaliselt taaskasutati ka varasematel aastatel tekkinud jäätmeid.
Eestis tekkis 2020. aastal 6,5 miljonit tonni vähem ohtlikke jäätmeid kui aasta varem. Siiski ei ole tegemist suure jäätmete koguse vähenemisega, vaid põhjuseks on hoopis muudatus Eesti jäätmeloendis. Alates 2020. aastast ei loeta põlevkivituhka enam ohtlikeks jäätmeteks. 2019. aastal moodustas põlevkivituhk tekkinud ohtlikest jäätmetest 77%. Mõnevõrra on vähenenud ka teiste ohtlike jäätmete teke – kui 2019. aastal tekkis ohtlikke jäätmeid (v.a põlevkivituhad) 1,9 miljonit tonni, siis 2020. aastal 1,7 miljonit tonni.
Jäätmekäitluse käigus tekkivate jäätmete kogused on kasvanud
Koos kasvava taaskasutusega on aasta-aastalt suurenenud sekundaarsete jäätmete ehk jäätmekäitluse käigus tekkivate jäätmete kogus, 380 000 tonnilt 2010. aastal 830 000 tonnini 2020. aastal. Võrreldes eelneva aastaga tekkis jäätmekäitlusettevõtetel 2020. aastal 123 000 tonni rohkem jäätmeid, mis oli seotud biogaasi tootmise kasvuga põllumajandusjäätmetest. 2020. aastal kogusid jäätmekäitlejad biogaasi tootmiseks 61 000 tonni loomaväljaheited rohkem kui 2019. aastal. Samas suurenes ka jäätmekäitluse käigus tekkivate jäätmete taaskasutus.
Kuigi Eestis tekkib palju jäätmeid, on viimastel aastatel näha positiivset muutust: tekkinud jäätmete kogus väheneb ja samaaegselt kasvab jäätmete taaskasutus.
Vaata jäätmekäitluse kohta põhinäitajaid veebilehel: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/keskkond/jaatmed-ja-ringmajandus ja andmebaasis: https://andmed.stat.ee/et/stat/keskkond__surve-keskkonnaseisundile__uldandmed/KK82.
Uuri detailsemaid jäätmekäitluse andmeid andmebaasis: https://andmed.stat.ee/et/stat/keskkond__surve-keskkonnaseisundile__jaatmete-teke/KK610.
Ohtlike jäätmete käitluse kohta leiad andmed siin: https://andmed.stat.ee/et/stat/keskkond__surve-keskkonnaseisundile__jaatmete-teke/KK6115
Uuri jäätmete andmeid ka Tõetammel: https://tamm.stat.ee/tulemusvaldkonnad/keskkond/indikaatorid/107.
Rahvusvahelisi andmeid uuri siin: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/ENV_WASGEN__custom_1753088/default/table?lang=en