Valitsemissektori eelarve puudujääk on oluliselt vähenenud, võlatase stabiilne

Uudis
Postitatud 25. märts 2022, 8.00

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2021. aastal 2,4% ja võlatase 18% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 721 miljoni euro võrra.

Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Ahermaa sõnul lõpetasid aasta eelarve defitsiidiga nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused, tulude puudujääk oli vastavalt 742 miljonit eurot ja 115 miljonit eurot. „Keskvalitsuse seis oli samas oluliselt parem kui aasta varem – 2020. aastal moodustas puudujääk 1,2 miljardit eurot ja see oli eelkõige COVID-19 meetmetest tingitud. Seevastu sotsiaalkindlustusfondidel ületasid tulud kulusid ning eelarve ülejääk moodustas 136 miljonit eurot,“ selgitas Ahermaa.

Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg*) kasvas mõnevõrra, moodustades aasta lõpuks 5,5 miljardit eurot. Suurenes nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste võlg. Kohustused sotsiaalkindlustusfondide ees moodustasid 909 miljonit eurot. Pikaajaliste laenudega seotud kohustused suurenesid aastaga 15%. Samas jäi valitsemissektori võlatase SKP suhtes stabiilseks, kuna ka SKP kasvas.

Keskvalitsuse moodustavad riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Keskvalitsuse koguvõlg kasvas aasta varasemaga võrreldes 10%, olles aasta lõpuks 5,6 miljardit eurot. Pikaajalised laenukohustused suurenesid 17%. Keskvalitsuse pikaajaliste võlakirjade maht suurenes 2020. aastal oluliselt, aga jäi eelmisel aastal samaks – 1,5 miljardit eurot. Kohustused välismaailma vastu ehk välisvõla osatähtsus keskvalitsuse võlakohustustes moodustas 64%.

Kohalike omavalitsuste alla kuuluvad linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega ning sihtasutused. Nende koondvõlg oli aasta lõpuks 908 miljonit eurot. Pikaajaliste laenudega seotud kohustused kasvasid 7%. Pikaajaliste võlakirjade maht jätkas aga langustrendi, vähenedes aastaga ligi kolmandiku võrra. Välisvõlg kahanes 25%-le kohalike omavalitsuste võlast.

Sotsiaalkindlustusfondid ehk haigekassa ja töötukassa valitsemissektori võlga ei panustanud.

Valitsemissektori eelarve üle- või puudujääk allsektorite kaupa, 2012-2021

*Valitsemissektori võlg ehk Maastrichti võlg on valitsemissektorisse kuuluvate üksuste sularaha ja hoiuste, võlaväärtpaberite ning laenude kohustused. Seda mõõdetakse osatähtsusena sisemajanduse koguproduktis (SKP-s). Lihtsustatult öeldes näitab valitsemissektori võlg seda, kui palju on riik laenu võtnud ja kui suures ulatuses hoiustab ta teiste üksuste raha.

Võla nimetus tuleneb Maastrichti kriteeriumitest, kus on euroalaga liitumiseks muuhulgas sätestatud ka kandidaatriigi valitsemissektori võla piir (võlg ei tohi ületada 60% SKP-st). Võlga arvestatakse intressikohustusteta.

Vaata lähemalt valitsemissektori rahanduse lehelt ja statistika andmebaasist.

 

Täpsem teave

Kadri Kütt
meediasuhete juht

statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181

Foto: Shutterstock