Kasvava metsa väärtuse arvutamine

Annika Laarmaa

Euroopa Liidu eelarve sõltub liikmesriikide omavahenditest, mis põhinevad riigi kogurahvatulul (KRT). Eurostati ülesanne on jälgida, et liikmesriikide osamaksed Euroopa Liidu eelarvesse oleksid arvutatud KRT põhjal õigesti. Kui Eurostat leiab, et liikmesriik võiks metoodikat muuta, siis esitatakse ettekirjutus. Selle põhjal peab riik tagama, et metoodika oleks nõuetega kooskõlas. Eesti peab 2019. aasta sügiseks oma makrostatistika aegridasid muutma nii, et kasvavat metsa kajastatakse kogu kasvuaja jooksul kui lõpetamata toodangu varu. Kui varem arvutati toodangu hulka ainult see osa puidust, mis metsas maha raiuti, siis alates 2019. aasta sügisest on toodangu hulgas ka metsa juurdekasv.

Allikad

Metsa juurdekasvu ja raiemahu info saadi Keskkonnaagentuurist ning hinnaandmestik Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK). Erametsaomandi struktuuri arvutamiseks kasutati Keskkonnaministeeriumi tellitud ja ForInfo 2015. aastal koostatud uuringut „Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2015. aastal1“.

Juurdekasv ja raiemaht

Keskkonnaagentuurist on pärit riigi- (RMK haldab ligikaudu 40% Eesti metsadest) ja erametsa juurdekasvu andmestik. Statistikaamet kasutas metsa juurdekasvu andmetes ainult metsamaa andmeid. Kuigi Eestis kasvab ka mujal palju puid (parkides, kalmistutel, teeäärsetes hekkides jms), ei kasutata neid juurdekasvu arvutustes. Samuti kasutatakse ainult majandatava (ehk majanduspiiranguta) ja majanduspiiranguga metsa juurdekasvu. Majanduspiiranguga metsa infot kasutatakse arvutustes täismahus, kuid rangelt kaitstav mets jäetakse arvutustest välja, sest seal metsas ei majandata.

Nii juurdekasvu kui ka raiemahu andmed on olemas riigi- ja erametsa majanduspiiranguta ja -piiranguga metsa kohta.

Raiemahu andmed on saadaval nii puuliigi kui ka metsamaterjali sortimendi järgi, juurdekasvu andmed on vaid puuliigi järgi. Raiemahu põhjal arvutatakse välja vastava sortimendi osatähtsus iga puuliigi kohta. Selle abil jagatakse metsa juurdekasv sortimendi kaupa. Jaotus on tehtud raiutud puidu lõppkasutamise põhjal valitud aastal.

Juurdekasvu ja raiemahu andmed on jaotatud puuliigi järgi: mänd, kuusk, kask, haab, sanglepp, hall-lepp ja teised. Metsamaterjali sortimendid on aga (jäme-)palgid (läbimõõt 18 cm või rohkem), peenpalgid (läbimõõt alla 18 cm), paberipuu, küttepuu ja jäätmed. Jäätmed on need puutüve osad, mida metsamaterjalina ei kasutata, näiteks kännud, ladvad ja koor. Arvutustes on raiejäägid kontrollväärtus. See tagab, et puitmaterjali ja raiejäägi summa oleks võrdne kogu raiemahuga. Raiejäägi hind on null, sest seda ei müüda.

Hinnad

Kasvava metsa arvutustes on vaja netojuurdekasvu väärtuse arvutamiseks kasutada kännuhindasid. Need on metsamaterjali vahelaohinnad, millest on maha arvatud raiekulu ‒ nii saadakse puidu hind.2 Arvutustes kasutusel olevad metsamaterjali sortimendi keskmised vahelaohinnad saadakse RMK hinnastatistikast. Eraomanike hindade andmeid ei koguta süstemaatiliselt, mistõttu ei ole see nii ulatuslik ja täpne kui riigimetsa hinnainfo. Seetõttu kasutatakse ka eraomandis metsa puhul RMK hinnaandmeid.

Kui vahelaohinnad on olemas, siis arvutatakse raiekulu niisuguse metoodika järgi:

Likviidset metsamaterjali andvate metsaraiete raiekulu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 242 (RT I, 03.09.2013, 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/103092013002) lisa 6 (likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulude arvutamine) järgi. Valemis kasutatakse keskmise raiutava tüvemahu leidmisel Keskkonnaagentuuri algandmeid (puistute kõrgus ja rinnasdiameeter vanuseklassiti puuliigi järgi). Keskmise kokkuveokauguse leidmiseks kinnistu tsentroidist lähima võimaliku tee ehk võimaliku vahelao piirini kasutatakse geoinfosüsteemi (GIS) päringuid Eesti topograafia andmekogu (ETAK) vastavatelt kaardikihtidelt.

Nii saadakse raiekulu ehk teenuse hind raie ja kokkuveo eest metsamaterjali sortimendi ja puuliigi järgi eri aastatel (eraldi RMK ja teiste metsaomanike kohta).

Kui vahelaohindadest lahutada raiekulu, siis saadakse kännuhinnad, mida kasutatakse metsa netojuurdekasvu väärtuse arvutamisel.

Arvutused

Kasvava metsa väärtuse leidmiseks on vaja arvutada juurdekasvu põhjal netojuurdekasv ja korrutada saadud tulemus kännuhinnaga. Arvutused tehakse iga puuliigi kohta metsamaterjali sortimendi järgi ning eraldi nii RMK kui ka teiste valdajate kohta. Arvutusmetoodikat illustreerib selline valem:

Valem

Netojuurdekasvu saamiseks lahutatakse metsa juurdekasvust kõigepealt surnud puude maht. Majandatavas metsas sureb aastas keskmiselt 2,2 miljonit tihumeetrit puitu. Selleks, et eemaldada iga puuliigi juurdekasvust surnud puude maht, leitakse iga aasta kohta surnud puude mahu osatähtsus kogu juurdekasvu mahus ning vähendatakse kõikidel puuliikidel puidu juurdekasvu selle hinnangu võrra. Seejärel jagatakse iga puuliigi ülejäänud juurdekasv sortimentidesse, kasutades metsamaterjali sortimendi osatähtsust puuliigi raiemahus. Saadud vastusest lahutatakse omakorda raiemaht. Nii saadakse metsa netojuurdekasv. Kui iga puuliigi ja sortimendi kombinatsiooni netojuurdekasvu korrutada vastava kännuhinnaga, siis saadakse netojuurdekasvu väärtus eurodes. Eri valdajate ja puidusortide netojuurdekasvu väärtuste kogusumma leidmisel saadakse kogu Eesti kasvava metsa netojuurdekasvu väärtus, mida kirjeldab järgnev valem:

Valem

Eespool kirjeldatud lähenemine on hinnanguline ega võta arvesse tõelist metsa vanusstruktuuri. Praegu ei ole täpsemaid andmeid, et vanusstruktuuri arvesse võtta.

Arvutusi tehes peeti RMK ja Keskkonnaagentuuri spetsialistidega nõu. Näiteks on mõne puuliigi ja raiesortimendi korral küll raiemahu info olemas, aga hinnaandmeid mitte. See tähendab, et konkreetset puuliiki müüakse harva. Sellisel juhul otsustati võtta kasutusele sobilike puuliikide hinnad.

Tulemused

Eespool kirjeldatud kasvava metsa arvutused tehti kogu aegrea ulatuses ehk alates 1995. aasta I kvartalist. Kuna metsa juurdekasv on sesoonne, siis eeldati nii spetsialistidega nõu pidamisel kui ka rahvusvahelisele kogemusele tuginedes, et I ja IV kvartalis puud metsas ei kasva.

Selle tõttu muutuvad rahvamajanduse arvepidamise statistikas tootmises mittefinantsettevõtete ja kodumajapidamiste sektori toodang ning tarbimises varude muutus.

Aegrea alguses raiuti mõnel aastal Eesti metsades puid rohkem kui oli nende juurdekasv aastas. Peale selle avaldasid mõnel juhul mõju ka küttepuidu negatiivsed kännuhinnad, kuna võrreldes küttepuu väärtusega oli nende väljavedu metsast kallis. Seetõttu tuli arvutatud toodang negatiivne. Hilisematel aastatel on metsa juurdekasv ületanud raiemahtu ja arvutatud toodang on olnud positiivne.