Keskkond

Eesti 15 aastat Euroopa Liidus

Statistikablogi
Mihkel Servinski

Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.

Eesti 15 aastat Euroopa Liidus

Loe edasi

Turustatud taimekaitsevahendite kogus vähenes mullu kümnendiku

pressiteade nr 76

Toimeaine kogusesse ümberarvestatuna turustati Eestis 2018. aastal 643 tonni taimekaitsevahendeid, mis oli peaaegu 10% vähem kui aasta varem, näitavad Statistikaameti andmed.

Loe edasi

Saastunud õhk — suurimaid keskkonnariske inimese tervisele

Statistikablogi
Eda Grüner

Alates 1974. aastast tähistatakse ÜRO eestvedamisel igal aastal ülemaailmset keskkonnapäeva eesmärgiga tõsta inimeste teadlikkust ja juhtida tähelepanu keskkonnakaitse olulisusele. Igal aastal keskendutakse võõrustajariigi peamistele keskkonnaprobleemidele ja nende lahendamisele. Tänavu tähistatakse ülemaailmset keskkonnapäeva 5. juunil Hiinas ning keskne teema on õhu saastatus.

Saastunud õhk — suurimaid keskkonnariske inimese tervisele

Loe edasi

Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…

Statistikablogi
Helerin Äär

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.

Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…

Loe edasi

Kuidas hinnata hoolimise mahtu?

Statistikablogi
Kaia Oras, Grete Luukas

Kui palju me hoolime peale inimeste ka teistest liikidest, neist kellega igapäevaselt elukeskkonda jagame? Just liikide, eriti ohustatud liikide kaitse on selleaastase ülemaailmse Maa päeva* teema.

Kuidas hinnata hoolimise mahtu?

Loe edasi

Turustatud taimekaitsevahendite kogus vähenes mullu ligi kuuendiku

pressiteade nr 127

Toimeaine kogusesse ümberarvestatuna turustati Eestis 2017. aastal 706 tonni taimekaitsevahendeid, mis oli 15% vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Turustatud taimekaitsevahendid, 2012–2017

Loe edasi

Mis saab tekkinud olmejäätmetest edasi?

Statistikablogi
Kaia Oras

Eesti elanikud on eurooplaste hulgas pigem väikesed olmejäätmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmejäätmeid aastas, Eestis 376 kg. Kui aga Euroopas on olmejäätmete kogused kas stabiliseerunud või isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat. Samuti väärib märkimist Eesti elanike jäätmekäitlus: nii suurt osa kui Eestis, ei põletata olmejäätmeid kuskil Euroopas. Mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse.

Maailma koristamise päev 2018

Loe edasi

Globaalsete säästva arengu eesmärkide valguses on Eestil proovikive kõigis keskkonna valdkondades

Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 9)
Kaia Oras

Üleilmsete säästva arengu keskkonnaeesmärkide saavutamisel on veel palju teha: on nii võite kui ka puudujääke. Siiski suureneb keskkonnahoiu väärtustamise tõttu keskkonnasektor, mis annab tööd järjest suuremale arvule inimestele.

Väljaande kaas

Loe edasi

Turustatud taimekaitsevahendite kogus mullu kasvas

pressiteade nr 132

Eestis turustati 2016. aastal toimeainekogusesse ümberarvestatuna 834 tonni taimekaitsevahendeid, mida on 17% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Turustatud taimekaitsevahendite kogus üha kasvab.

Loe edasi

Keskkond

Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 32)
Kaia Oras

Põlevkivi kasutus suurenes 2015. aastaks 21% võrreldes 2005. aastaga. Samal perioodil suurenes jäätmete teke 34% ja kasvuhoonegaaside emissioon 10%. Taunimisväärne on see, et majanduse üldise kasvu foonil on majanduses toodetud lisandväärtus suurenenud ressursikasutusest aeglasemalt.

Väljaande kaas

Loe edasi