Keskkond

Keskkond

Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 32)
Kaia Oras

Põlevkivi kasutus suurenes 2015. aastaks 21% võrreldes 2005. aastaga. Samal perioodil suurenes jäätmete teke 34% ja kasvuhoonegaaside emissioon 10%. Taunimisväärne on see, et majanduse üldise kasvu foonil on majanduses toodetud lisandväärtus suurenenud ressursikasutusest aeglasemalt.

Väljaande kaas

Loe edasi

Keskkonnakaitseteenused Eesti turul

Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 44)
Grete Luukas

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine kirjeldab keskkonnaturu komponente ja keskkonnaga seotud rahavoogusid – riigis toodetud keskkonnakaitseteenuste mahtu, turul pakutavate keskkonnakaitseteenuste tarbimist ning nende teenuste tootmise ja tarbimise finantseerimist. 2010. aastal panustati Eestis keskkonnakaitsesse 548 miljonit eurot, millest suure enamuse moodustas keskkonnateenuste tarbimine ning peaaegu kolmandiku hõlmasid kapitalikulud. Kui lisada välismaised toetused, olid Eesti keskkonnakaitsekulutused 594 miljonit eurot.

Väljaande kaas

Loe edasi

Turustatud taimekaitsevahendite kogus mullu kasvas

pressiteade nr 135

Eestis turustati 2015. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 691 tonni taimekaitsevahendeid, mis oli 15% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Turustatud taimekaitsevahendite kogus on olnud kasvutrendis viimased viis aastat.

Loe edasi

Suurim keskkonnamaksude maksja on maismaaveondus

Statistikablogi
Kaia Oras, Kaia Aher

Keskkonnamaksude laekumine on viimase kahe kümnendi jooksul kasvanud ja Statistikaameti andmetel ulatusid 2015. aastal keskkonnamaksud 558 miljoni euroni, millest suurima osa moodustasid energiamaksud. Suurim keskkonnamaksude maksja oli 2014. aastal maismaaveonduse tegevusala.

Loe edasi

Keskkond

Eesti statistika aastaraamat. 2016. Statistical Yearbook of Estonia (lk 35)
Kaia Oras

2015. aasta oli keskkonna valdkonnas eriline. Ligikaudu 200 riigi esindajad leppisid Pariisis kokku süsinikuheitmete piiramises, et hoida globaalne soojenemine kõige rohkem 2 kraadi piires võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Samal ajal lepiti ÜRO-s kokku mastaapne säästva arengu tegevuskava ning püstitati 17 säästva arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki järgmiseks 15 aastaks. Eesmärgid on omavahel seotud ja need tasakaalustavad säästva arengu kolme mõõdet: majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet. Nende kahe kokkuleppe saavutamisele on orienteeritud ka Eesti tegevused keskkonnakaitse tagamisel ja edasisel kujundamisel.

Väljaande kaas

Loe edasi

Loodus

Eesti. Arve ja fakte 2016 (lk 4)

Eestis on looduslikult mitmekesiste maastike ja elupaikade säilitamiseks kaitse alla võetud 22% (koos territoriaalmerega) riigi territooriumist. 2014. aasta 31. detsembri seisuga on Eestis 5 rahvusparki, 148 looduskaitseala, 152 maastikukaitseala, 96 vana ehk uuendamata kaitsekorraga ala, 538 parki ja puistut, 343 hoiuala, 1357 püsielupaika, 20 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti ja 1228 kaitstavat looduse üksikobjekti. Peale selle on Eesti punasesse raamatusse kantud kokku 568 kaitstavat taime, looma, seent ja samblikku.

Väljaande kaas

Loe edasi

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektor kui arenev majandusvaldkond

Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/15. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 8)
Kaia Oras, Kaia Aher

Väljaande kaas

Loe edasi

Eestis käib autoga tööl iga teine hõivatu

Statistikablogi
Piret Pukk

Eurostati andmetel oli 2013. aastal Eestis 1000 elaniku kohta 478 sõiduautot ehk peaaegu igal teisel elanikul on auto. Aasta-aastalt on kasvanud autoga tööle sõitjate osatähtsus ja 2014. aastal käis autoga tööl 53% hõivatutest.

Diagramm: Sõiduautode arv 1000 elaniku kohta Euroopa Liidu liikmesriikides, 2013

Loe edasi

Keskkond

Eesti statistika aastaraamat. 2015. Statistical Yearbook of Estonia (lk 37)
Kaia Oras

Energia- ja materjalitõhusam tootmine, keskkonnahoiu põhimõtete järgimine, suurema lisandväärtusega toodete valmistamine suure ressursinõudlusega toodete asemel ja ökodisaini juurutamine on meetmed, mis peaksid tagama, et inimühiskond sobituks oma vajaduste katmisel looduslikesse aineringetesse. Paljude nimekate teadlastea kohaselt on planeedi Maa kriitilised piirid lämmastikuringluses ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemises juba ületatud. Teised probleemvaldkonnad on kliimamuutused, maailmamere hapestumine ja fosforitsükli piiride ületamine.

Väljaande kaas

Loe edasi

Loodus

Eesti. Arve ja fakte 2015 (lk 4)

Eesti on ligikaudu 3800 km pikkuse rannajoonega mereäärne riik, kuhu kuulub kokku 1521 suuremat ja väiksemat saart. Enamasti tasast pinnamoodi, kus kõrguste vahed on väikesed, ilmestavad siiski mõningad lavamaad ja kõrgustikud.

Väljaande kaas

Loe edasi