Keskkonnakaitse ja -järelevalve

Keskkonnakaitse ja -järelevalve valdkonnas avaldab Statistikaamet andmeid keskkonnamaksude ning ettevõtete ja kohalike omavalitsuste keskkonnakaitsekulutuste kohta.

Loe edasi

Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…

Statistikablogi
Helerin Äär

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.

Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…

Loe edasi

Kuidas hinnata hoolimise mahtu?

Statistikablogi
Kaia Oras, Grete Luukas

Kui palju me hoolime peale inimeste ka teistest liikidest, neist kellega igapäevaselt elukeskkonda jagame? Just liikide, eriti ohustatud liikide kaitse on selleaastase ülemaailmse Maa päeva* teema.

Kuidas hinnata hoolimise mahtu?

Loe edasi

Globaalsete säästva arengu eesmärkide valguses on Eestil proovikive kõigis keskkonna valdkondades

Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 9)
Kaia Oras

Üleilmsete säästva arengu keskkonnaeesmärkide saavutamisel on veel palju teha: on nii võite kui ka puudujääke. Siiski suureneb keskkonnahoiu väärtustamise tõttu keskkonnasektor, mis annab tööd järjest suuremale arvule inimestele.

Väljaande kaas

Loe edasi

Keskkond

Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 32)
Kaia Oras

Põlevkivi kasutus suurenes 2015. aastaks 21% võrreldes 2005. aastaga. Samal perioodil suurenes jäätmete teke 34% ja kasvuhoonegaaside emissioon 10%. Taunimisväärne on see, et majanduse üldise kasvu foonil on majanduses toodetud lisandväärtus suurenenud ressursikasutusest aeglasemalt.

Väljaande kaas

Loe edasi

Keskkond

Eesti statistika aastaraamat. 2016. Statistical Yearbook of Estonia (lk 35)
Kaia Oras

2015. aasta oli keskkonna valdkonnas eriline. Ligikaudu 200 riigi esindajad leppisid Pariisis kokku süsinikuheitmete piiramises, et hoida globaalne soojenemine kõige rohkem 2 kraadi piires võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Samal ajal lepiti ÜRO-s kokku mastaapne säästva arengu tegevuskava ning püstitati 17 säästva arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki järgmiseks 15 aastaks. Eesmärgid on omavahel seotud ja need tasakaalustavad säästva arengu kolme mõõdet: majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet. Nende kahe kokkuleppe saavutamisele on orienteeritud ka Eesti tegevused keskkonnakaitse tagamisel ja edasisel kujundamisel.

Väljaande kaas

Loe edasi

Keskkond

Eesti statistika aastaraamat. 2015. Statistical Yearbook of Estonia (lk 37)
Kaia Oras

Energia- ja materjalitõhusam tootmine, keskkonnahoiu põhimõtete järgimine, suurema lisandväärtusega toodete valmistamine suure ressursinõudlusega toodete asemel ja ökodisaini juurutamine on meetmed, mis peaksid tagama, et inimühiskond sobituks oma vajaduste katmisel looduslikesse aineringetesse. Paljude nimekate teadlastea kohaselt on planeedi Maa kriitilised piirid lämmastikuringluses ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemises juba ületatud. Teised probleemvaldkonnad on kliimamuutused, maailmamere hapestumine ja fosforitsükli piiride ületamine.

Väljaande kaas

Loe edasi

Keskkond

Eesti statistika aastaraamat. 2014. Statistical Yearbook of Estonia (lk 35)
Kaia Oras

21. sajandi olulisim ülesanne keskkonna valdkonnas nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel on mitmesuguste keskkonnaprobleemide lahendamine. Kliimamuutus, loodusressursside nappus, keskkonnajäätmed, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, toksilised kemikaalid, vee saastumine ja veevarude vähenemine ning õhu saastumine on vaid osa keskkonnaprobleemidest, millele lahendusi otsitakse. Kliimamuutused on kujunenud üheks rahvusvaheliselt oluliseks teemaks. Euroopa Liidu (EL) aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu kümne aasta strateegias „Euroopa 2020“ on EL-i kliimaeesmärkideks seatud vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside emissiooni 20%, suurendada energiasäästlikkust samuti 20% ja katta 20% energiavajadusest taastuvatest energiaallikatest.

Väljaande kaas

Loe edasi

Keskkonnamaksud on toonud riigieelarvesse järjest rohkem tulu

Statistikablogi
Kaia Oras, Kersti Salu

Keskkonnamaksumäärade tõusu ning osaliselt ka suurenenud keskkonnakasutuse tõttu on kasvanud riigile laekuv tulu keskkonnamaksudest. Suurim keskkonnamaksude maksja on kodumajapidamiste sektor.

Loe edasi

Keskkonnamaksude arvepidamine võimaldab nende makromajanduslikku analüüsi

Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/13. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 19)
Kaia Oras, Kersti Salu

Ökoloogilise maksureformi idee on vähendada tööjõu ning suurendada keskkonnakoormuse (saaste ja loodusvarade kasutus) maksustamist. Oluliste majandushoobadena on reformi keskmes keskkonnamaksud. Eestis alustati ökoloogilise maksureformiga 2005. aastal, kui Vabariigi Valitsus kiitis heaks selle lähtealused. Seda, kas just keskkonnamaksude määrade tõstmine on viinud keskkonna saastatuse vähenemisele, ei saa üks-üheselt öelda. Küll aga ei ole tööjõumaksude määrade vähendamise tõttu kahanenud tööjõumaksude laekumine.

Väljaande kaas

Loe edasi

Keskkond

Eesti statistika aastaraamat. 2013. Statistical Yearbook of Estonia (lk 35)
Kaia Oras

Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ seab eesmärgiks saavutada ökoloogiline tasakaal. Kui hästi mahub Eesti majandus keskkonda ja milline on Eesti majanduse keskkonnamõju vaadatuna keskkonnaprobleemide kaudu?

Väljaande kaas

Loe edasi