Koroonaviiruse õppetunnid

Ene-Margit Tiit

Tagantjärele tarkus ei kuulu kõrgelt hinnatavate omaduste hulka. Kuid kahjuks ei ole uue koroonaviirusega seotud asjade üle mõtisklemine veel tagantjärele tarkus, kuigi mõnegi sammu kohta võime juba praegu öelda, et teadmuspõhiselt käitudes võinuks toimida teisiti. Seda tuleks meeles pidada järgmisel korral – sest kindlasti saabub kunagi ka järgmine epideemia.  

Ene-Margit Tiit

Väide, et virus käitub ettearvamatult, on  ainult osaliselt õige. Tegelikult on (juba üle saja aasta tagasi) välja töötatud epidemioloogilised mudelid, mis võrdlemisi hästi võimaldavad ennustada igasuguse nakkuse levikut, kuigi levikut mõjutavad ka mitmesugused kohalikud olukorrad ja taustategurid. Loomulikult ei tarvitse riigijuhid ja poliitilised otsustajad kõigi valdkondade mudeleid teada, küll aga ootaks oluliste otsuste puhul teaduslikult põhjendatud otsuseid. Eestis on piisavalt teadlasi, kellelt keerulistes olukordades nõu küsida. Ja mida laiapõhjalisem see nõuküsimine on, seda parem. Epidemioloogil ja matemaatikul võib olukorra kohta olla mõneti teine arvamus ja arusaam kui mikrobioloogil või viroloogil, kes vaieldamatult on oma eriala tipud.

Viiruste leviku mudeli analüüsist tulenevad mõned väga lihtsad, ent olulised tõsiasjad: mida täielikumalt inimesi üksteisest isoleerida, seda tõhusamalt õnnestub viiruse levikut pidurdada. Aga meetmete mõju ei ilmne otsekohe, vaid alles viiruse keskmise peiteajaga võrduva aja pärast.

Otsused tuleb langetada kiiresti. Mudel näitab, et juba puhkenud epideemia olukorras mitmekordistab iga päev rangete piirangutega viivitamist haigestunute, aga ka ohvrite koguarvu.

Saaremaa juhtumit tuleb käsitleda kui valusat õppetundi. Kuigi ühe riskipiirkonnast saabuja puhul on haiguse maale toomise tõenäosus võrdlemisi väike, siis kümne saabuja korral oht kümnekordistub. Nii oli ka tõenäosus selleks, et võrkpalli meeskonnast vähemalt ühel on nakkav viirus, üsna suur, Ohu olemasolust kõneleb aga tõsiasi, et Itaalia oma pinnal mängu korraldada ei lubanud. Seda teades oli Saaremaa haiguskolde tekkimine suure tõenäosusega ennustatav ja olnuks ka välditav.

Omamoodi paradoksaalne on, et haiguste levikule suudavad tõhusamalt piire panna pigem totalitaarse elukorraldusega riigid, kus jäetakse vähem ruumi inimeste iseotsustamisele ning enesevastutusele ja rakendatakse rangemaid, mõnikord isegi drastilisi piiranguid. Häda on selles, et igal pool on inimeste seas rohkem ja vähem vastutustundlikke ning üldise karantiini olukorras võivad palju kurja teha üksikud madalama vastutustundega inimesed, kes karantiinireegleid ei jälgi. Sobiva rangusastme valik ühiskonnale oluliste korralduste täitmise kontrollimisel on üks tänase päeva põhiküsimusi.

Saja aasta eest, Vabadussõja lõpul oli Eestis väga tõsine tüüfuse epideemia oht tänu siia jäänud valgekaartlikule Vene armeele. Resoluutsete meetmetega suutsid toonased juhid ära hoida nakkuse ulatuslikuma leviku.

Ja lõpuks ka pala musta huumorit: rida aastaid on majandusmehed kurtnud, et rahvastik vananeb. Valikuliselt eakaid tappev viirus tundub olevat väga sobiv vahend selle probleemi lahendamiseks. Võib-olla päästab koroonaviirus ka lagunema kippuva pensionisüsteemi?

Artikkel ilmus arvamusloona ka 17. märtsi Postimehes.