Ilmselt teavad kõik hästi, mis on perekond. Leibkonna mõiste ei pruugi kõigi jaoks sama tuttav olla.
Leibkonnad
Kuidas jõukus tarbimist mõjutab?
Heaolu mõõdupuu on üsna sageli raha. Tarbijate nõudlus mõjutab otseselt pakkumist ehk ettevõtjate tegevust. Seega on hea teada, kuidas on tarbimine seotud majandusarenguga, kas ja kuidas mõjutab jõukus kaupade ning teenuste tarbimist ja kuidas on tarbimisstruktuur seotud nii riikide majandusarengu kui ka sealsete leibkondade jõukusega.
Detsembris algab leibkonna eelarve uuring
Statistikaamet alustab pühapäeval, 9. detsembril leibkonna eelarve uuringut, millega kogutakse leibkondadelt andmeid nende igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta. Uuring kestab 2019. aasta lõpuni.
Jagamismajandusteenuse kasutajate osatähtsus suureneb
16–74-aastaste internetikasutajate osatähtsus tõusis 2018. aastal 89%-ni, mida on 1 protsendipunkt enam kui aasta tagasi, teatab Statistikaamet. Internetikasutajate seas kasvas eraisikult majutusteenuse broneerinute osatähtsus 4 ja sõiduteenuse kasutajate osatähtsus 3 protsendipunkti.
Narva ja teised Euroopa Liidu idapiiril asuvad väikelinnad
Euroopa linnade uuring annab suurepärase võimaluse võrrelda Euroopa eri piirkondades asuvaid linnu. Uuringuta sellist võimalust peaaegu polekski. Eestist osaleb linnastatistika uuringus kolm linna: Tallinn, Tartu ja Narva. See artikkel vaatleb Narvat võrdluses nelja sarnase suurusega Euroopa Liidu idapiiril asuva linnaga.
Lastega leibkonnad Euroopas
20. november on ÜRO lapse õiguste konventsiooni aastapäev, mida tähistatakse ülemaailmse laste päevana. Laste ja noorte kultuuriaasta raames ning ülemaailmse laste päeva eel annab Statistikaamet ülevaate, millistes leibkondades kasvavad Euroopa Liidu (EL-28) lapsed.
Sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves püsib muutumatuna
Leibkonnaliige kulutas 2016. aastal kuus keskmiselt 408 eurot, mida on 13 eurot rohkem kui 2015. aastal, teatab Statistikaamet. Sundkulutused ehk toidule ja eluasemele tehtavad vältimatud kulutused moodustasid leibkonna eelarvest 40% ja jäid varasema aastaga võrreldes samale tasemele.
Sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on vähenenud
Leibkonnaliige kulutas 2015. aastal kuus keskmiselt 395 eurot, mida on 106 eurot rohkem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet. Samal ajal sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on kahanenud.
Leibkonnad ja nende elamistingimused
Mis iseloomustab Pärnu maakonnas elavaid leibkondi? Misssugune on nende koosseis? Palju on leibkondades lapsi, misssugused on olmetingimused ja kas on erinevusi Pärnumaa ei piirkondades elavatel leibkondadel? Kõike seda artiklis uuritakse, toetudes kahe viimase rahvaloenduse andmetele.
E-kaubanduse võimalusi kasutatakse üha enam
2015. aasta I kvartalis oli kodune internetiühendus 88%-l leibkondadest, teatab Statistikaamet. Suurenenud on e-kaubanduse kasutajate osatähtsus.
Eesti maakondade rahvastik. Hinnatud ja loendatud
Raamat käsitleb Eesti maakondade rahvastiku arengut statistilises võtmes, materjal on esitatud pigem matemaatiku-statistiku kui demograafi vaatenurgast. Kirjeldatakse pilti, mis avaneb maakondade rahvastikust 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmeid uurides. Raamat jaguneb sisuliselt kahte ossa: esimeses võrreldakse rahvastiku olukorda maakondades ja suuremates linnades ning kirjeldatakse ühiseid suundumusi, teine osa vaatab rahvastikku maakonniti, sisse tuuakse linna ja valla tasand. Kõiki maakondi käsitletakse ühesuguse mustri alusel. Väljaannet võib käsitleda jätkuna Ene-Margit Tiidu raamatule „Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud“, kus Eesti rahvastikku vaadeldi tervikuna, piirkondliku arengu eripäradele olulist tähelepanu pööramata. Ülevaate saab maakondade rahvaarvust, rahvastiku soo-vanuskoosseisust ja paiknemisest. Rahvastikku kirjeldatakse ka rahvuse ja teiste identiteeditunnuste abil, samuti saab ülevaate rahvastiku haridusest ja terviseseisundist, töö- ja pereelust ning eluruumidest ja elamistingimustest.