Mida tähendab Eesti majanduse jaoks poolteist kuud välisturistideta?

Märt Leesment

Koroonaviirusest tingitud kriisiga kaasnevaid tagajärgi majandusele tervikuna on veel raske ennustada, aga kokku on hakatud rehkendama kahjude suurusjärke, mida mingi konkreetne valdkond võiks kogeda. Statistikaametis hindasime, mida tähendaks majanduse jaoks poolteist kuud välisturistideta, võttes eelduseks, et piirangud riigipiiril kehtivad 1. maini.

Märt Leesment

Maailma räsiva koroonakriisi hoop Eesti majandusele saab olema tõsine, aga kui tõsine täpsemalt, on veel pea võimatu ette näha. Ühest küljest on majandus äärmiselt kompleksne süsteem, mille paljud elemendid saavad olema mõjutatud. Teisalt, isegi kui prognoosida viiruse leviku kulgu, on keeruline ennustada ühiskonna toimimist uues olukorras. Veidi vähem ambitsioonikam, aga samas hoomatavam, eesmärk oleks keskenduda mõnele majanduspildi osale konkreetse stsenaariumi korral. Antud juhul hindan, mida tähendaks, kui valitsuse kehtestatud eriolukorra lõpuni Eestis välisturiste ei oleks.

Kui suurt saamata jäänud tulu tähendaks see majutusasutustele?

Riiki väisavate väliskülastajate arvu leidmine on paras pähkel, eriti seetõttu, et tavaolukorras jääb suurem osa piiriületustest registreerimata. Mõnevõrra lihtsam on lugu ööbivate väliskülastajatega – nende üleslugemisel on peamiseks andmeallikaks majutusettevõtetelt kogutav majutusstatistika.

Tavapäraselt on suurem osa majutatutest välismaalased. Kui võtta aluseks möödunud aasta andmed, majutati poole märtsi ja aprilli jooksul Eesti majutusettevõtetes enam kui 218 000 välisturisti, kes veetsid seal üle 429 000 öö. Kogu aasta jooksul majutatud välismaalastest ja nende ööbimistest moodustasid need mõlemal juhul 10% (esimese poolaasta puhul 22% majutatutest ja 23% ööbimistest).

Mida tähendaks see rahaliselt? Konkreetsel juhul on arvutatud igale majutusasutusele välismaalaste osatähtsus ööbimistest, mis on läbi korrutatud sissetulekuga majutusteenuse müügist. 2019. aastal oli arvestuslik sissetulek majutusteenuse müügist välisturistidele majutusasutustes poole märtsi ja aprilli jooksul ligikaudu 17 miljonit eurot. Samas väärib majutamise puhul mainimist ka see, et mitte kõik (välis)turistid ei kasuta ööbimiseks riiklikus majutusstatistikas registreeritud majutusasutuste teenuseid – enne hetkeolukorda oli oluliselt kasvamas ka kodumajutuse/külaliskorterite turg.1

Kui palju jõuavad väliskülastajad pooleteise kuu jooksul kulutada?

Välisturistide poolt tehtavate muude kulutuste leidmine on märksa „hinnangulisem“. Esmalt tuleb leida väliskülastajate arv. Majutusstatistikast tuleb välja kõigest osa Eestit väisavatest turistidest, sest kajastamata jäävad ühepäevakülastajad. Külastajate koguarvu leidmise üheks võimaluseks on kasutada OÜ Positium LBS ja Eesti Panga koostööna kogutud ja avaldatud mobiilpositsioneerimise andmeid.2 Möödunud aasta esimesel poolaastal registreeriti mobiilpositsioneerimise andmetel rohkem kui 2,7 miljonit mitteresidentide külastust, neist enam kui 1,2 miljonit ühepäeva- ja ligi 1,5 miljonit mitmepäevakülastust.3 Kuna majutusstatistika viitas, et poole märtsi ja aprilli jooksul majutatud välismaalaste arv moodustas 22% esimesel poolaastal majutatutest, tuleb sama proportsiooni kasutades vaadeldava perioodi jooksul külastuste koguarvuks 600 000 ehk 270 000 ühepäeva- ning 330 000 mitmepäevakülastust.

Väliskülastajate kulutuste leidmiseks on statistikaamet koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega läbi viinud väliskülastajate uuringut, viimati 2017. aastal. Eestit väisanud ühepäevakülastajad kulutasid siis keskmiselt 79 eurot ja mitmepäevakülastajad keskmiselt 258 eurot külastuse kohta.4

Eelnevat kokku rehkendades järeldub, et pooleteise kuu jooksul Eestit külastavate välisturistide kulutused jäävad suurusjärku pisut üle 100 miljoni euro.

Missugune võiks olla pooleteise kuu välisturismi laiem majanduslik mõju?

Turism on väga mitmetahuline, ega ole piiritletav ainult ühe tegevusalaga, seega ei ole selle majandusliku mõju mõõtmine kerge. Statistikaamet kasutab turismimajanduse otsese ja kaudse mõju hindamiseks turismi satelliitarvepidamist.5

Värskeimad turismi satelliitarvepidamise andmed on avaldatud 2015. aasta kohta. Toona oli turismi sisemajanduse koguproduktiks nii otsest kui ka kaudset mõju arvestades 1,64 miljardit eurot, mis moodustas riigi SKP-st 7,9%. Välisturismi osatähtsus sellest oli hinnanguliselt 72%.6

Mida tähendaks see praegustes tingimustes? Täpsem statistika veel puudub, aga juhul, kui turismimajanduse osatähtsus SKP-st ja välisturismi osatähtsus jääksid samaks nagu 2015. aastal ning kui võtta sellest kümnendik (poole märtsi ja aprilli osatähtsus majutatutest), tuleb pooleteise kuu turismimajanduse SKP-ks 160 miljonit eurot. Kui läheneda teisiti ja korrigeerida 2015. aasta andmeid aastatel 2015-2019 toimunud reisiteenuste ekspordi7 kasvuga, tuleb väärtuseks ligikaudu 140 miljonit eurot.

Tavapäraselt külastaks Eestit poole märtsi ja aprilli jooksul ligikaudu kümnendik kogu aasta jooksul riiki väisavatest välisturistidest. Selle aja jooksul kulutaksid nad siin enam kui 100 miljonit eurot ja panustaksid riigi majandusse hinnanguliselt 140-160 miljoni euroga. Majutusasutused teeniksid majutusteenuse müügist tulu ligikaudu 17 miljonit eurot.

Isegi kui piirangud riigipiiril eriolukorra lõppedes kaovad, on äärmiselt kaheldav, et tavapärased turistide vood kohe taastuvad. Kahtlemata mõjutab kriis inimeste tarbimist ja on tõenäoline, et välisreisid on koht, mille arvelt raskel ajal kokku hoitakse. Käesolevas artiklis välja toodud suurusjärgud võivad olla alles algus. Täiendava hoobi Eesti turismimajandusele annab kindlasti ka siseturismi vähenemine, rääkimata praegusest keerulisest majanduskliimast, mille (pikaajalisem) kaasnev mõju on hetkel hoomamatu.

Märkused

Arvestades, et me ei tea, mis saab edasi, tuleks eelnevat käsitleda pigem mõttelennu kui põhjaliku mõjuanalüüsina. Lugu on kirjutatud lähtuvalt eksperimentaalstatistika põhimõtetest ega pruugi vastata riikliku statistika koostamise nõuetele. Loo aluseks olev lähenemine on inspireeritud 2019. aastal Tallinna Ettevõtlusameti tellimusel valminud analüüsist "Välisturismi mõju Tallinna majandusele".

1 Näiteks portaali airbnb.com kaudu pakutavate üüripindade kohta kogub andmeid AirDNA ja konkreetselt Eesti kohta kogutud info on avaldatud:https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/turismiuuringud-ja-ulevaated/airbnb-statistika

2 Rohkem infot leiab:http://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/valisreisid.html

3 http://statistika.eestipank.ee/#/et/p/1410/r/2831/2620

4 Kuigi väliskülastajate uuring viidi 2017. aastal läbi juulis-augustis ja novembris-detsembris ehk tulemused peegeldavad pigem teist poolaastat, eeldatakse täpsemate andmete puudumisel, et märtsis-aprillis tehtud kulutused külastuse kohta jäävad sarnasesse suurusjärku. Lisaks, hoolimata sellest, et värskeimad andmed külastuse kulutuste kohta pärinevad 2017. aastast, ei ole alust arvata, et need oleksid 2019. aasta kontekstis oluliselt kasvanud. Eriti veel olukorras, kus nii keskmised ühepäeva- kui ka mitmepäevakülastajate kulutused külastuse kohta olid 2014. aastal kõrgemad kui 2017. aastal.

5 Infot metoodika kohta leiab:http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/15Rahvamajanduse_arvepidamine/04Satelliit-arvepidamine/08Turismi_arvepidamine/RAS_0001.htm

6 Välisturismi osakaalu leidmiseks on arvestatud turismitoodete jagunemist harus ning mitteresidentide poolt tehtud kulutuste osakaalu konkreetse toote kulutustest.

7http://statistika.eestipank.ee/#/et/p/436/r/1971/1820