Põllumajandus

2010.a põllumajandusloenduse andmed ja 2001.a põllumajandusloenduse EL nõuetele ümberarvutatud andmed on avaldatud statistika andmebaasis: Majandus > Põllumajandus > Põllumajanduslike majapidamiste struktuur.

Eestis tarbitakse aina enam mune ja mett

Statistikablogi
Ege Kirs

Statistikaameti andmetel tarbis Eesti elanik 2018. aastal nädalas keskmiselt ligi viis muna ja kaks teelusikatäit mett, mis on rohkem kui aasta varem. Koos tarbimise kasvuga on kasvanud ka importtoodangu hulk, kuid 60% tarbitud munast ja 77% meest on jätkuvalt eestimaist päritolu.

Loe edasi

Isevarustatus puuvilja, köögivilja ja kartuliga on madal

Statistikablogi
Eve Valdvee

Eestis tarbitud kartulist tootsime 2018. aastal ise umbes 80%, värskest köögiviljast veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%. Seejuures ei näita madal isevarustatuse tase mitte niivõrd Eesti tootmisvõimekust, vaid odava importkauba tõttu kujunenud turuolukorda, mis Eesti tootjad raskustesse seab.

Isevarustatus puuvilja, köögivilja ja kartuliga on madal

Loe edasi

Aina rohkem põlde saab lubjatud

Statistikablogi
Eve Valdvee

Kui põllusaak kipub hoolimata kõigist pingutustest kesiseks jääma, võib põhjuseks olla hoopis põllumuldade happesus ja vähene kaltsiumisisaldus, mida saaks lahendada põldude lupjamisega.

Aina rohkem põlde saab lubjatud

Loe edasi

Teravilja saagikus jäi kolmandiku võrra madalamaks

pressiteade nr 12

2018. aastal saadi hektarilt keskmiselt 2625 kilogrammi teravilja, teatab Statistikaamet. Seda on kolmandiku võrra madalam kui 2017. aastal.

Loe edasi

Piimatoodang suurenes aastaga

pressiteade nr 11

Esialgsetel andmetel toodeti 2018. aastal 807 500 tonni piima ehk 2% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Aasta lõpuks vähenes küll piimalehmade arv, kuid aasta keskmine piimatoodang lehma kohta suurenes.

Piimatoodang lehma kohta, 1994–2018

Loe edasi

Teraviljasaak oli möödunud aastal tunamullusest suurem

artikkel
Laura Kütt, Ivika Aasa

Kasutatava põllumajandusmaa kogupindala 2017. aastal märgatavalt ei muutunud. Põllukultuuride saagid olid suuremad kui eelnenud aastal, kuid palju saaki jäi koristamata. Suurenes sigade ja veidi ka veiste arv. Liha toodeti vähem kui eelnenud aastal, piima ja mune rohkem.

Teravilja saak, 2010‒2017

Loe edasi

Hea saagikus aitas koristuskahjusid veidi kompenseerida

pressiteade nr 11

2017. aastal saadi hektarilt keskmiselt 3967 kilogrammi teravilja, teatab Statistikaamet. See on möödunud aasta ilmastikutingimusi arvestades väga hea tulemus.

Loe edasi

Piimatoodang suurenes veidi

pressiteade nr 10

Esialgsetel andmetel toodeti 2017. aastal 791 800 tonni piima ehk 1% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Aasta lõpuks suurenes veidi piimalehmade arv ja suurenes ka aasta keskmine piimatoodang lehma kohta.

Piimatoodang lehma kohta, 1994–2017

Loe edasi

Saagikoristus on poole peal

pressiteade nr 103

15. septembriks oli koristatud 57% teravilja, 47% rapsi ja rüpsi ning 49% kartuli kasvupinnast, teatab Statistikaamet.

Loe edasi

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika ja töökohad maal

Majanduse ja tööturu trendid. Economic and Labour Market Trends (lk 134)
Raul Omel

Muutused ühiskonnas, eriti majanduses, on kujundanud nii maamajandust kui ka kogu maaelu. Selle tõttu on põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuse loomises ja ka tööhõives kahanenud.

Väljaande kaas

Loe edasi

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Balti riikidest ja Soomest aastatel 2010–2016

Majanduse ja tööturu trendid. Economic and Labour Market Trends (lk 45)
Evelin Puura, Mirgit Silla

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade tootmine on läbi aegade olnud inimkonnale üks olulisemaid tegevusalasid, mis on taganud töö maapiirkondadele ja toidu kogu elanikkonnale. Artiklis vaadeldakse, milliseid põllumajandussaadusi ja toidukaupu on Eestist aastatel 2010–2016 kõige rohkem eksporditud ning mis on olnud nende toodete peamised sihtriigid.

Väljaande kaas

Loe edasi

Põllumajandussaaduste ja toidu tarneahela osa Eesti majanduses

Majanduse ja tööturu trendid. Economic and Labour Market Trends (lk 8)
Ants-Hannes Viira

Majanduse arenguga käib kaasas primaarsektori (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus) osatähtsuse vähenemine. Esimene ja teine tööstusrevolutsioona tõid kaasa sekundaarsektori (mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus) osatähtsuse märkimisväärse kasvu. Industrialiseerimine vähendas põllumajanduses nõudlust töökäte järele ja nii sai suur hulk töötajaid minna kasvava tööjõuvajadusega sekundaarsektorisse, et anda seal oma panus toodangu suurendamisse, majanduse arendamisse ja elatustaseme parandamisse.

Väljaande kaas

Loe edasi