Põllumajandus

2020. aasta 1. septembrist kuni 15. novembrini toimub Eestis põllumajandusloendus.

Põllumajandusloendust korraldatakse kord iga kümne aasta järel. Loendus annab detailse ülevaate põllumajandusest ja majapidamiste peamistest tegevustest. Põllumajandusloenduse käigus selgub info majapidamiste juhtimise, maakasutuse, loomapidamisviiside, loomade arvu, sõnnikumajanduse, tööjõu ja muude tulutoovate tegevuste kohta. Vaata täpsemalt https://www.stat.ee/pollumajandusloendus.

Ulmelised piimarekordid. Aga mida teevad hinnad?

Statistikablogi
Anton Kardakov

Eesti lehmad annavad ulmelisi piimakoguseid ja tootjad võivad tippkvaliteediga piima üle uhkust tunda. Piima kokkuostuhind jääb meil aga sellest hoolimata teiste Euroopa Liidu riikide võrdluses madalaimate sekka.

Ulmelised piimarekordid. Aga mida teevad hinnad?

Loe edasi

Munatoodang oli viimaste aastate väikseim

pressiteade nr 11

Statistikaameti esialgsete andmete alusel suurenes 2019. aastal piimatoodang 3% ja lihatoodang 5%, munatoodang oli väiksem kui kunagi varem. Võrreldes 2018. aastaga, on piimalehmade, lammaste ja lindude arv vähenenud ning sigade arv suurenenud.

Loe edasi

Mullune saagiaasta kujunes rekordiliseks

pressiteade nr 10

Möödunud aasta oli taimekasvatajatele varasemast soodsam ja tõi nii kogusaakide kui ka hektarirekordeid. Statistikaameti andmete alusel kujunes lõplikuks teraviljasaagiks 1 625 000 tonni. Kartuli kogusaak 120 500 tonni oli viimase kuue aasta parim ja ka avamaaköögiviljade saak muljetavaldav 77 000 tonni.

Loe edasi

Välismaa ubinad laiutavad eestlaste toidulaual

Statistikablogi
Eve Valdvee

Iga Eesti elanik sööb aastas ära ligi 15 kilo õunu ja pirne. Vaid iga viies vili neist on eestimaine.*

Loe edasi

Kui suurt tulu teenis põllumees?

Statistikablogi
Pille Veidenberg

Aastal 2018 vähenes Eesti põllumajandustoodangu väärtus 3%. Kasvavad kulud sõid ära koguni kaks kolmandikku põllumajandustootmisest saadavast tulust.

Kui suurt tulu teenis põllumees?

Loe edasi

Tänavune teraviljasaak lööb rekordeid

Statistikablogi
Eve Valdvee

Selle aasta septembri keskpaigaks oli koristatud 96% teraviljapinnast. Statistikaameti värske saagiuuringu andmetel saadi koristatud pinnalt kokku enam kui 1,56 miljonit tonni teravilja, mis on Eesti kõigi aegade suurim teraviljasaak. Võrreldes eelnenud aastatega on suurenenud nii kasvupind kui saagikus.

Tänavune teraviljasaak lööb rekordeid

Loe edasi

Kui mahe on Eestimaa?

Statistikablogi
Ege Kirs

Rohkem kui viiendik Eesti põllumajandusmaast oli eelmisel aastal mahe. Võrreldes varasema aastaga nopiti meie viljaaedadest topeltkogus mahedaid marju ja puuvilju, samuti suurenes mahekartuli saak.

Kui mahe on Eestimaa?

Loe edasi

Eestis süüakse rohkem liha kui toodetakse

Statistikablogi
Ege Kirs

Elanikkonna tarbitud lihast toodeti 2018. aastal Eestis 67%. Paremini on meie toidulaud varustatud kodumaise veiselihaga, kehvem on seis linnulihaga.

Eestis süüakse rohkem liha kui toodetakse

Loe edasi

Leivavilja kasvupind on kolmekordistunud

Statistikablogi
Eve Valdvee

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatatakse 2019. aastal Eestis teravilja 364 000 hektaril, mida on 4% rohkem kui aasta varem. Eelmise aastaga võrreldes on oluliselt suurenenud kõikide taliviljade kasvupind, sealhulgas rukki kasvupind koguni 2,7 korda. Peamiseks teraviljakasvatusmaakonnaks on tõusnud Tartu, järgnevad Lääne-Viru ja Viljandi maakond.

Leivavilja kasvupind on kolmekordistunud

Loe edasi

Milleks kulub Eesti piim?

Statistikablogi
Eve Valdvee

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2018. aastal ligi 800 000 tonni lehmapiima, mis on viimase 25 aasta üks suurim piimatoodangu kogus. Kuigi Eesti piimalehmade arv on pidevalt vähenenud, on nende produktiivsus tõusnud Euroopa Liidu riikide seas Taani järel teisele kohale. Aina suurenenud piimatoodang kulub põhiliselt toodete tootmiseks ja ekspordiks ning väiksemal määral majapidamistes tarbimiseks.

Milleks kulub Eesti piim?

Loe edasi