Põllumajandus

2010.a põllumajandusloenduse andmed ja 2001.a põllumajandusloenduse EL nõuetele ümberarvutatud andmed on avaldatud statistika andmebaasis: Majandus > Põllumajandus > Põllumajanduslike majapidamiste struktuur.

Kui mahe on Eestimaa?

Statistikablogi
Ege Kirs

Rohkem kui viiendik Eesti põllumajandusmaast oli eelmisel aastal mahe. Võrreldes varasema aastaga nopiti meie viljaaedadest topeltkogus mahedaid marju ja puuvilju, samuti suurenes mahekartuli saak.

Kui mahe on Eestimaa?

Loe edasi

Eestis süüakse rohkem liha kui toodetakse

Statistikablogi
Ege Kirs

Elanikkonna tarbitud lihast toodeti 2018. aastal Eestis 67%. Paremini on meie toidulaud varustatud kodumaise veiselihaga, kehvem on seis linnulihaga.

Eestis süüakse rohkem liha kui toodetakse

Loe edasi

Leivavilja kasvupind on kolmekordistunud

Statistikablogi
Eve Valdvee

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatatakse 2019. aastal Eestis teravilja 364 000 hektaril, mida on 4% rohkem kui aasta varem. Eelmise aastaga võrreldes on oluliselt suurenenud kõikide taliviljade kasvupind, sealhulgas rukki kasvupind koguni 2,7 korda. Peamiseks teraviljakasvatusmaakonnaks on tõusnud Tartu, järgnevad Lääne-Viru ja Viljandi maakond.

Leivavilja kasvupind on kolmekordistunud

Loe edasi

Milleks kulub Eesti piim?

Statistikablogi
Eve Valdvee

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2018. aastal ligi 800 000 tonni lehmapiima, mis on viimase 25 aasta üks suurim piimatoodangu kogus. Kuigi Eesti piimalehmade arv on pidevalt vähenenud, on nende produktiivsus tõusnud Euroopa Liidu riikide seas Taani järel teisele kohale. Aina suurenenud piimatoodang kulub põhiliselt toodete tootmiseks ja ekspordiks ning väiksemal määral majapidamistes tarbimiseks.

Milleks kulub Eesti piim?

Loe edasi

Eestis tarbitakse aina enam mune ja mett

Statistikablogi
Ege Kirs

Statistikaameti andmetel tarbis Eesti elanik 2018. aastal nädalas keskmiselt ligi viis muna ja kaks teelusikatäit mett, mis on rohkem kui aasta varem. Koos tarbimise kasvuga on kasvanud ka importtoodangu hulk, kuid 60% tarbitud munast ja 77% meest on jätkuvalt eestimaist päritolu.

Loe edasi

Isevarustatus puuvilja, köögivilja ja kartuliga on madal

Statistikablogi
Eve Valdvee

Eestis tarbitud kartulist tootsime 2018. aastal ise umbes 80%, värskest köögiviljast veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%. Seejuures ei näita madal isevarustatuse tase mitte niivõrd Eesti tootmisvõimekust, vaid odava importkauba tõttu kujunenud turuolukorda, mis Eesti tootjad raskustesse seab.

Isevarustatus puuvilja, köögivilja ja kartuliga on madal

Loe edasi

Aina rohkem põlde saab lubjatud

Statistikablogi
Eve Valdvee

Kui põllusaak kipub hoolimata kõigist pingutustest kesiseks jääma, võib põhjuseks olla hoopis põllumuldade happesus ja vähene kaltsiumisisaldus, mida saaks lahendada põldude lupjamisega.

Aina rohkem põlde saab lubjatud

Loe edasi

Teravilja saagikus jäi kolmandiku võrra madalamaks

pressiteade nr 12

2018. aastal saadi hektarilt keskmiselt 2625 kilogrammi teravilja, teatab Statistikaamet. Seda on kolmandiku võrra madalam kui 2017. aastal.

Loe edasi

Piimatoodang suurenes aastaga

pressiteade nr 11

Esialgsetel andmetel toodeti 2018. aastal 807 500 tonni piima ehk 2% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Aasta lõpuks vähenes küll piimalehmade arv, kuid aasta keskmine piimatoodang lehma kohta suurenes.

Piimatoodang lehma kohta, 1994–2018

Loe edasi

Teraviljasaak oli möödunud aastal tunamullusest suurem

artikkel
Laura Kütt, Ivika Aasa

Kasutatava põllumajandusmaa kogupindala 2017. aastal märgatavalt ei muutunud. Põllukultuuride saagid olid suuremad kui eelnenud aastal, kuid palju saaki jäi koristamata. Suurenes sigade ja veidi ka veiste arv. Liha toodeti vähem kui eelnenud aastal, piima ja mune rohkem.

Teravilja saak, 2010‒2017

Loe edasi