Eesti Statistika

Analüüsid ja ettekanded

2016

Siim Krusell. Pärnu maakond vaadatuna läbi tööturuprisma. – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia. Tallinn: Statistikaamet, 2016

Artiklis analüüsitakse Pärnu maakonna tööturgu, võrreldakse selle näitajaid Harju maakonna ja Eesti keskmiste näitajatega. Võimaluse korral on analüüsitud maakonna omavalitsusüksusi omavahel.

2015

Siim Krusell. Linna- ja maaomavalitsusüksuste majanduslik edukus . – Eesti piirkondlik areng. 2015. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2015

Peamiselt otsitakse artiklis vastust küsimusele, mil määral mängib omavalitsusüksuste võimalike erinevuste puhul rolli omavalitsusüksuse määratlus ise. Teisisõnu, kas omavalitsusüksuse majanduslik edukus või eeldus selleks on tingitud pigem sellest, et ta kuulub kas maa- või linnaomavalitsusüksuste hulka, või ei ole see kuigi tähtis ning võimalikud erinevused sõltuvad pigem suuremast piirkonnast, kus omavalitsusüksus paikneb.

2013

Siim Krusell. Maakondade majanduslik jätkusuutlikkus. – Eesti piirkondlik areng. 2013. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2013

Eesti regionaalarengu strateegias 2005–2015 sätestatud üldeesmärk aastani 2015 on kõigi piirkondade jätkusuutliku arengu tagamine, tuginedes piirkondade sisestele arengueeldustele ja eripäradele ning pealinnaregiooni ja teiste linnapiirkondade konkurentsivõime kvalitatiivsele arendamisele (Eesti ... 2004). Milline on olukord paar aastat enne strateegia lõpptähtaja kättejõudmist jätkusuutlikkusega majanduslikus mõttes ning kuivõrd on maakondades, lähtudes olemasolevast inimressursist, eeldusi teadmistepõhise majanduse poole liikumiseks? Selles artiklis esitatud analüüs ei käsitle kõiki näitajaid, mis võiksid aidata eeltoodut hinnata, vaid keskendub sellele, kui suure panuse annab üks või teine maakond riigi SKP-sse, kui palju on maakondades ettevõtteid ja ettevõtjaid ning mis alal nad tegutsevad. Samuti keskendutakse sellele, kui palju on maakondades majanduslikult aktiivseid inimesi ja kas jätkub küllalt noori, et asendada tulevikus vanemaid inimesi tööturul. Üksikasjalikumalt analüüsitakse palka, töist tulu, kõrgharidusega inimeste ja tippspetsialistide jaotust maakonniti.

Siim Krusell. Eesti elanike töötamine välismaal. – Pilte rahvaloendusest. Census Snapshots, Tallinn: Statistikaamet, 2013

Eesti rändesaldo on olnud alates 1990. aastatest negatiivne, mis koos negatiivse iibega tähendab Eesti rahvastiku jätkuvat vähenemist. Väljarände põhjuseid võib olla erinevaid ning need võivad olla seotud näiteks pere ja isikliku eluga, parema elukeskkonnaga, sobivama kliimaga, kuid väga paljudel juhtudel on väljaränne seotud tööga. Viimasel kümnendil välisriikidesse elama siirdunute hulka on hinnatud erinevalt, seda põhjustab muu hulgas see, et rahvastikuregistri elukohariigi vahetuse (väljarände) statistikat peetakse alahinnatuks. Teisisõnu, välisriiki elama siirdunute n-ö ametlikku arvu peetakse liiga väikeseks. Samas on välisriikidesse suundunute üle täpselt arvet pidada üsna keeruline ülesanne. Eesti elanik peaks residentsuse säilitamiseks viibima aasta jooksul Eestis vähemalt 183 päeva, kuid sisuline piiride puudumine Euroopa Liidu riikide vahel muudab selle fikseerimise keeruliseks. Samuti ei saa Eestist väljarännanut automaatselt pidada n-ö kadunud hingeks, sest üsna arvestatav osa väljarännanutest pöördub Eestisse tagasi ka pärast mitme aasta pikkust eemalviibimist. Näiteks 2012. aastal oli enam kui pooltel Eestisse elama asunutest Eesti kodakondsus.

2012

Siim Krusell. Piirkondlik areng Eesti regionaalarengu strateegia ja elukvaliteedi näitajate valguses. – Eesti piirkondlik areng. 2012. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2012

Ühtlasest piirkondlikust arengust on palju räägitud, kuid hoolimata aruteludest ja mõnedest praktilistest sammudest püsib olukord, kus Eestis on üks suur (Harju maakond) ning teine väiksem (Tartu maakond) tõmbekeskus. Harju ja Tartu maakond on jätkusuutlikud piirkonnad. Paradoksaalne on aga see, et mida paremini läheb neil kahel, seda tõenäolisemalt on jätkusuutlikkusega probleeme teistes Eesti piirkondades, eriti kui lähtuda rahvastikunäitajatest.

2011

Siim Krusell. Harju ja Tartu maakonna jätkusuutlikkusest. – Eesti piirkondlik areng. 2011. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2011

Autorid
Alis Tammur, Anastassia Žegulova, Andres Anier, Andres Klaus, Andres Rõigas, Andrus Jõgi, Andrus Saar, Anne Karjus, Anto Aasa, Antti Roose, Anu Külaviir, Anu Tõnurist, Arno Lõo, Berit Hänilane, Bianka Plüschke-Altof, Diana Beltadze, Eedi Sepp, Ene-Margit Tiit, Erki Saluveer, Evelin Puura, Eve Valdvee, Gaili Illison, Garri Raagmaa, Gleb Denissov, Greta Tischler, Helerin Rannala, Helerin Äär, Helga Laurmaa, Helmut Hallemaa, Inge Nael, Jaak Kliimask, Jaanus Kiili, Janis Brunenieks, Jonas Martinavičius, Julia Aru, Jussi Sakari Jauhiainen, Jüri Jagomägi, Kaarel Lehtsalu, Kadi Leppik, Kadri Koreinik, Kadri Leetmaa, Kadri Raid, Kadri Soo, Kaja Loodla, Kaja Sõstra, Kalev Härk, Karin-Liis Haljaste, Karolin Kõrreveski, Kati Karelson, Katri Tammekand, Kersti Salu, Kersti Sannik, Koit Meres, Krista Valdvee, Kristel Kutsar, Kristi Lehto, Kutt Kommel, Laura Aaben, Leila Oja, Maali Käbin, Mare Ainsaar, Mare Kusma, Mare Ruuge, Maret Helm-Rosin, Mare Vähi, Margus Tiru, Margus Tuvikene, Maria Ausmees, Marika Kivilaid, Marika Šadeiko, Mari Kreitzberg, Mari-Liis Otsing, Mari Nõmm, Martin Gauk, Mati Valgepea, Matti Lüsi, Meelis Sügis, Merike Sinisaar, Merli Mäger, Merli Reidolf, Mihkel Servinski, Mikk Lõhmus, Mirgit Silla, Monika Oberšneider, Märt Leesment, Olga Schihalejev, Ona Molienė, Peteris Skinkis, Priit Potisepp, Priit Tampere, Ralfs Spāde, Raul Rosenberg, Reelika Parve, Reet Nestor, Rein Ahas, Riina Kerner, Rivo Noorkõiv, Robert Müürsepp, Siim Krusell, Siiri Silm, Sulev Liivik, Svetlana Šutova, Taavi Lai, Tatjana Smõkova, Tavo Kikas, Tiina Pauklin, Tiina Pärson, Tiit Tammaru, Tiiu-Liisa Laes, Triin Noorkõiv, Tõnu Kollo, Urmas Kase, Valentīna Locāne, Valentina Ralkina, Veiko Sepp, Vello Kutsar, Üllar Vahtramäe, Ülle Pettai, Ülle Valgma, Yngve Rosenblad