Eesti Statistika

Analüüsid ja ettekanded

2012

Kadi Leppik. Kinnisvara. – Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia. Tallinn: Statistikaamet, 2012

Artikkel annab ülevaate Eesti kinnisvaraturust 2006.–2011. aastal. Vaadeldakse, millised on kinnisvaratehingute liigid, ostu-müügitehingute arv, tehingute kogu- ja keskmine väärtus, samuti korteriomandi ostu-müügitehingute keskmine ruutmeetri hind ning eluasemelaenude intressimäärad.

Diana Beltadze. Eesti rahvaarv, rahvastiku koosseis ja paiknemine 2011. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal. – Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia. Tallinn: Statistikaamet, 2012

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemused loendatud püsielanike, ajutiste elanike, rahvastiku paiknemise ja koosseisu kohta näitavad, et suuremad muudatused on toimunud rahvastiku paiknemises.

Siim Krusell. Piirkondlik areng Eesti regionaalarengu strateegia ja elukvaliteedi näitajate valguses. – Eesti piirkondlik areng. 2012. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2012

Ühtlasest piirkondlikust arengust on palju räägitud, kuid hoolimata aruteludest ja mõnedest praktilistest sammudest püsib olukord, kus Eestis on üks suur (Harju maakond) ning teine väiksem (Tartu maakond) tõmbekeskus. Harju ja Tartu maakond on jätkusuutlikud piirkonnad. Paradoksaalne on aga see, et mida paremini läheb neil kahel, seda tõenäolisemalt on jätkusuutlikkusega probleeme teistes Eesti piirkondades, eriti kui lähtuda rahvastikunäitajatest.

Rivo Noorkõiv, Ülle Pettai. Piirkondade hariduslik tasakaalustamatus. – Eesti piirkondlik areng. 2012. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2012

Riigi elanike haridustaset hindavad tipptaseme rahvusvahelised uuringud (PISA 2009; OECD 2012; ESLC 2012) annavad Eesti rahvastiku haritusele kõrge hinnangu. Selle üle võime kahtlemata uhked olla. Samas peame kiiresti kahaneva ja vananeva rahvastikuga riigis väga tõsiselt mõtlema, milliseid pikaajalisi hariduspoliitilisi samme tuleks riigis kavandada. Selge peab olema meie hariduskava ka üleilmsel taustal ning liikudes koos Euroopa Liidu peavooluga aastatel 2014–2020.

Marika Kivilaid, Mihkel Servinski. Eesti ja tema naaberriikide haridusstatistika projektis Urban Audit. – Eesti piirkondlik areng. 2012. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2012

Artiklis antakse ülevaade Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi ja Euroopa Statistikaameti (Eurostat) projektist Urban Audit ning selle käigus kogutud haridusstatistika näitajatest. Kuna artikli maht ei võimalda vaadelda kõikide projektis osalevate riikide ja linnade andmeid, siis on tehtud valik ja vaadeldud Eesti, Leedu, Läti, Rootsi ja Soome riigi ja nende mõnede linnade andmeid (kaart 1). Kui projekti käigus kogutud andmed on olemas ka Eesti maakondade kohta, vaadeldakse artikli viimases osas eraldi neidki.

Tiiu-Liisa Laes. Vaeste perede laste ja noorte huvihariduses osalemine. – Eesti piirkondlik areng. 2012. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2012

Lapsed on kohustatud koolis käima ja tasemeharidust omandama, kuid koolitundide lõppedes jääb veel palju aega, mis ei kulu vaid koduste õppetükkide tegemisele. Loomulikult peab aega jääma ka lihtsalt puhkamiseks, kuid aktiivses eas lapsed sageli ei oskagi passiivselt puhata ega taha lõunauinakut teha. Seetõttu tuleb laste aega sisustada, et neile ei jääks võimalust liiga palju arvuti taga istuda, televiisorit vaadata või niisama tänavale uitama minna. Siinkohal tulevad appi huviringid, trennid, lastelaagrid, spordiklubid jne.

Karolin Kõrreveski, Monika Oberšneider. Elukestev õpe Eesti piirkondades. – Eesti piirkondlik areng. 2012. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2012

Tänapäevases teadmistepõhises ühiskonnas, kus üha valdavamad on immateriaalsed kaubad, näiteks elektrooniliselt osutatavad teenused, on ajakohased teadmised ning oskused äärmiselt olulised, mistõttu inimkapitali tehtavad investeeringud pidevalt suurenevad. Eneseharimine on võtmetegur, et olla konkurentsivõimeline tööturul ja kohanemisvõimeline kultuuriliselt mitmetahulises ühiskonnas.

Triin Noorkõiv, Tiina Pauklin. „Tagasi kooli“ algatus Eesti haridusuuendustes. – Eesti piirkondlik areng. 2012. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2012

2007. aastal „Noored kooli“ programmi käivitamisel algatatud ja president Toomas Hendrik Ilvese toetatud „Tagasi kooli“ nädalast on saanud iga-aastane üleriigiline ettevõtmine, mis aitab kokku viia koole ja inimesi väljastpoolt kooli, kes soovivad panustada õpilaste arengusse.

Olga Schihalejev. Kas usundiõpetust peaks kartma?. – Eesti piirkondlik areng. 2012. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2012

Eesti on juba pikka aega olnud mitmekultuuriline mitte ainult etniliselt, vaid ka usuliselt: muinasusund on kristlusega kohtudes vormunud rahvausundiks, siin on ajalooliselt kõrvuti elanud katoliiklased, luterlased, õigeusklikud ja vanausulised, judaistid ja islamiusulised, hiljem ka baptistid ja metodistid, nelipühilased ja adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid ja paljude teiste uskude järgijad. Isegi kui nende usuliste rühmade järgijate arv pole statistiliselt kuigi suur, on nad ometi jätnud oma jälje Eesti usulisse mitmekesisusse. Rännates Euroopa riikides ja kaugemal, muutub pilt veelgi kirjumaks. Usuline mitmekesisus võib olla põnev, kuid ta võib olla ka segadusse ajav või isegi hirmutav.

Meelis Sügis, Katri Tammekand, Mati Valgepea. Waldorfkool – alternatiiv või haridussüsteemi loomulik osa?. – Eesti piirkondlik areng. 2012. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2012

Hariduse mitmekesisusest räägitakse palju. Kas mitmekesisus peegeldub erinevate “kallakute” või “suundadega” koolide olemasolus, loovad seda karismaatilised õpetajad, valikuvabadust pakkuvad õppekavad või ettevõtlikud koolipidajad? Küllap on kõigil nimetatutel oma kaalukas roll selles, et valikuid oleks palju, ilmselt on mõjutegureid teisigi.

Mare Kusma. Õpetajate töötasust. – Eesti piirkondlik areng. 2012. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2012

Palgateema on Eesti ühiskonnas sageli päevakorral ja ka õpetajate palgast räägitakse väga tihti. Töötasu struktuuri uuringu käigus on kogutud huvitavaid andmeid õpetajate töötasu kohta 2008. ja 2010. aasta oktoobris.

Mihkel Servinski. Rahvastiku areng ja Eesti meedia. Ettekanne Eesti Statistikaseltsi konverentsil 27. septembril 2012 Tartus

2000. aastal oli mul võimalus külastada maailmanäitust EXPO. Täiesti juhuslikult sattusin esimesena Islandi paviljoni. Spiraalne tee viis järjest kõrgemale ja kõrgemale ning pilku alla heites avanes üha uus vaade saarele. Paviljon tundus üsna mõttetu. Siis avastasin kõrvalkäikudes arvutid ja muu väljapandu, tänu millele võis saareriigi kohta saada väga üksikasjalikku infot. Koos üldvaatega hakkas asi mängima. Nüüd avastan järjest rohkem, et väga sageli vaidleme detailide üle ja ei mõtle üldse, kuidas need üldisesse plaani sobituvad.

Mihkel Servinski. Haigla Viljandis praegu ja 30 aasta pärast. Ettekanne konverentsil „Üldhaigla õnn ja õnnetus“ 21. septembril 2012 Viljandis

Olen Mihkel Servinski. Töötan Statistikaametis ja elan Paistu vallas Sultsi külas. Hariduselt olen nagu proua Kantsler insener-ökonomist, mida iganes see imelik sõnaühend tähendab. Konverentsi korraldajad palusid mul rääkida maakondlikust vaatest meditsiinile Viljandis. Täpsustamata jäeti, kas statistiku või maakonna elaniku vaade. Järgnev jutt on pigem maakonna elaniku vaade, kuigi mõnest arvust pääsu pole.

Mihkel Servinski, Helerin Rannala. Viljandi maakonna ja Viljandi linna rahvastiku areng. – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia. Tallinn: Statistikaamet, 2012

Artiklis käsitletakse rahvastikuarengut Viljandi maakonnas ja Viljandi linnas. Kuna samalaadsed trendid on iseloomulikud paljudele Eesti maakondadele, võib artiklis kasutatud mõttearendusi ja järeldusi laiendada ka nendele.

Autorid
Alis Tammur, Anastassia Žegulova, Andres Anier, Andres Klaus, Andres Rõigas, Andrus Jõgi, Andrus Saar, Anne Karjus, Anto Aasa, Antti Roose, Anu Külaviir, Anu Tõnurist, Arno Lõo, Berit Hänilane, Bianka Plüschke-Altof, Diana Beltadze, Eedi Sepp, Ene-Margit Tiit, Erki Saluveer, Evelin Puura, Eve Valdvee, Gaili Illison, Garri Raagmaa, Gleb Denissov, Greta Tischler, Helerin Rannala, Helerin Äär, Helga Laurmaa, Helmut Hallemaa, Inge Nael, Jaak Kliimask, Jaanus Kiili, Janis Brunenieks, Jonas Martinavičius, Julia Aru, Jussi Sakari Jauhiainen, Jüri Jagomägi, Kaarel Lehtsalu, Kadi Leppik, Kadri Koreinik, Kadri Leetmaa, Kadri Raid, Kadri Soo, Kaja Loodla, Kaja Sõstra, Kalev Härk, Karin-Liis Haljaste, Karolin Kõrreveski, Kati Karelson, Katri Tammekand, Kersti Salu, Kersti Sannik, Koit Meres, Krista Valdvee, Kristel Kutsar, Kristi Lehto, Kutt Kommel, Laura Aaben, Leila Oja, Maali Käbin, Mare Ainsaar, Mare Kusma, Mare Ruuge, Maret Helm-Rosin, Mare Vähi, Margus Tiru, Margus Tuvikene, Maria Ausmees, Marika Kivilaid, Marika Šadeiko, Mari Kreitzberg, Mari-Liis Otsing, Mari Nõmm, Martin Gauk, Mati Valgepea, Matti Lüsi, Meelis Sügis, Merike Sinisaar, Merli Mäger, Merli Reidolf, Mihkel Servinski, Mikk Lõhmus, Mirgit Silla, Monika Oberšneider, Märt Leesment, Olga Schihalejev, Ona Molienė, Peteris Skinkis, Priit Potisepp, Priit Tampere, Ralfs Spāde, Raul Rosenberg, Reelika Parve, Reet Nestor, Rein Ahas, Riina Kerner, Rivo Noorkõiv, Robert Müürsepp, Siim Krusell, Siiri Silm, Sulev Liivik, Svetlana Šutova, Taavi Lai, Tatjana Smõkova, Tavo Kikas, Tiina Pauklin, Tiina Pärson, Tiit Tammaru, Tiiu-Liisa Laes, Triin Noorkõiv, Tõnu Kollo, Urmas Kase, Valentīna Locāne, Valentina Ralkina, Veiko Sepp, Vello Kutsar, Üllar Vahtramäe, Ülle Pettai, Ülle Valgma, Yngve Rosenblad