Eesti Statistika

Analüüsid ja ettekanded

2015

Marika Šadeiko. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool. – Eesti piirkondlik areng. 2015. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2015

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli missiooniks on pakkuda kaasaegset ja kvaliteetset kutseõpet, erialast oskusteavet ning teenusi koolis õpetatavates valdkondades. Kooli visiooniks on toimida maineka kutseõppeasutuse – kompetentsikeskusena.

Priit Tampere, Krista Valdvee. Sihtasutus Viljandi Haigla. – Eesti piirkondlik areng. 2015. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2015

Viljandi haigla on haiglavõrgu arengukava järgi Viljandi maakonnas põhiline meditsiiniteenuste osutaja. Peale tervishoiuteenuste pakub Viljandi haigla ka erinevaid sotsiaalhoolekandeteenuseid ja ainsana Eestis riikliku tellimuse alusel nii naistele kui ka meestele sõltuvusravi ja rehabilitatsiooni teenust.

Raul Rosenberg. Maaelu edendamise sihtasutus. – Eesti piirkondlik areng. 2015. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2015

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) ajalugu ulatub tagasi 1993. aastasse, mil valitsuse otsusega loodi Eesti Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond. Sihtasutuse tegevus on aastate jooksul muutunud. MES-i tegevused 2015. aastal on järgmised: laenude tagamine, laenamine krediidiasutuse vahendusel, otselaen põllumajandusettevõtetele, laen vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele, seakasvatajatele suunatud toetus ning maaelu mainet parendavate ettevõtjate, õpetajate, õpilaste tunnustamine ja toetamine.

Rivo Noorkõiv. Korteriturg regionaalarengu taseme mõõdikuna. – Eesti piirkondlik areng. 2015. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2015

Korteritehingu hindade põhjal saab mõõta asukoha atraktiivsust ja korterite pakkumist-nõudlust ning asukoht pole pelgalt geograafiline punkt kaardil, vaid selle valik iseloomustab regionaalarengus kohaspetsiifiliselt toimuvat laiemalt.

Rivo Noorkõiv, Bianka Plüschke-Altof. Eeslinnastumine ja identiteet: makro- ja mikrotasandi tegurid Viimsi valla näitel. – Eesti piirkondlik areng. 2015. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2015

Käesolevas artiklis analüüsitakse äärelinnastumise makro- ja mikrotasandi tegureid Tallinna linnapiirkonnas Viimsi valla näitel.

Eve Valdvee, Andres Klaus. Põllumajandusloendused ja põllumajanduse arengu piirkondlikud eripärad. – Eesti piirkondlik areng. 2015. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2015

Kord kümne aasta jooksul korraldavad Euroopa Liidu riigid ja enamik teisi maailma riike põllumajandusloendusi. Ühest küljest võimaldavad põllumajandusloendused saada piirkondlikul tasemel detailsemaid andmeid kui tavastatistika, teisest küljest annavad nad erinevalt tootmisstatistikast põllumajandusest kompleksse ülevaate ning infot ka sellest, kes ja millised on põllumajandustootjad.

Evelin Puura, Mirgit Silla. Maakondade eksport aastatel 1993–2014. – Eesti piirkondlik areng. 2015. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2015

Artikkel annab üldisema ülevaate kogu Eesti eksportijatest ja detailsema läbilõike maakondade kaupa.

Siim Krusell. Linna- ja maaomavalitsusüksuste majanduslik edukus . – Eesti piirkondlik areng. 2015. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2015

Peamiselt otsitakse artiklis vastust küsimusele, mil määral mängib omavalitsusüksuste võimalike erinevuste puhul rolli omavalitsusüksuse määratlus ise. Teisisõnu, kas omavalitsusüksuse majanduslik edukus või eeldus selleks on tingitud pigem sellest, et ta kuulub kas maa- või linnaomavalitsusüksuste hulka, või ei ole see kuigi tähtis ning võimalikud erinevused sõltuvad pigem suuremast piirkonnast, kus omavalitsusüksus paikneb.

Garri Raagmaa. Kas Eestis tuleb uus rändepööre? – Eesti piirkondlik areng. 2015. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2015

Artikli eesmärk on arutleda uue linn-maa rändepöörde võimalikkuse üle Eestis, selle eelduste ja tagajärgede üle, lähtudes maailma ja Euroopa uutest olulistest suundumustest.

Mihkel Servinski, Märt Leesment. Eesti piirkondlik areng, regionaalarengu strateegia ja statistika. – Eesti piirkondlik areng. 2015. Regional development in Estonia, Tallinn: Statistikaamet, 2015

Statistikaamet on igal aastal avaldanud ülevaate Eesti regionaalarengu strateegia statistiliselt mõõdetavate eesmärkide täitmisest kogumikus „Eesti piirkondlik areng. Regional Development in Estonia“. Et praegu on tegemist Eesti regionaalarengu uue strateegia vastuvõtmisele järgneva aastaga, on kohane vaadata piirkondlikku arengut mõlema strateegia valguses.

Robert Müürsepp. Eesti regionaalne areng piirkondliku lisandväärtuse järgi. – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/15. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia. Tallinn: Statistikaamet, 2015

Nii, nagu on riigi arengu jälgimiseks vaja silmas pidada mitmesuguseid näitajaid, tuleb sama teha ka piirkondlikul tasandil. Regiooni arengu pidev jälgimine ja võrdlus teiste piirkondadega võimaldab teha paremaid otsuseid tuleviku tegevuste kohta ja seada arengusihte. Kui majandusnäitajate puhul saame riigi tasandil rääkida lisandväärtusest ehk sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja sellega seotud näitajate olulisusest, siis regionaalsel tasandil võib piirkondliku arengu jälgimiseks kasutada regionaalset sisemajanduse koguprodukti (RSKP).

Mihkel Servinski, Anu Tõnurist, Koit Meres, Kaarel Lehtsalu. Viljandi vald stardijoonel . – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/15. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia. Tallinn: Statistikaamet, 2015

Viljandi vald moodustus 5. novembril 2013. aastal Paistu, Pärsti, Viiratsi ja Saarepeedi valla ühinemisel. Vallavalitsus alustas tööd 3. jaanuaril 2014. Arvestades sellega, et statistilised andmed tekivad ajalise viitega, on 2015. aasta algul paras aeg statistika abil kirjeldada olukorda nelja valla ühinemisel ehk seda, missugune oli Viljandi valla stardipositsioon.

Antti Roose, Rivo Noorkõiv, Martin Gauk. Tartu eeslinnastumine. – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/15. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia. Tallinn: Statistikaamet, 2015

Kõik heaoluühiskonna linnad on oma arengus läbi teinud eeslinnastumise. Seega tuleb eeslinnastumist kui linnapiirkonna geograafilist ja funktsionaalset laienemist pidada loomulikuks protsessiks. Ühtlasi ei tohiks tuumiklinna hõrenemist ja linna valgumist oma halduspiiri taha pidada linnapoliitika saamatuseks, elamupoliitika tulemuseks või planeerimissüsteemi nõrkuseks, vaid seda tuleb võtta areneva ühiskonna normaalse osana. Selles artiklis lahatakse Tartu linnapiirkonna arengut ja Tartu kui selle tuuma mitmetähenduslikku muutumist viimastel kümnenditel.

Autorid
Alis Tammur, Anastassia Žegulova, Andres Anier, Andres Klaus, Andres Rõigas, Andrus Jõgi, Andrus Saar, Anne Karjus, Anto Aasa, Antti Roose, Anu Külaviir, Anu Tõnurist, Arno Lõo, Berit Hänilane, Bianka Plüschke-Altof, Diana Beltadze, Eedi Sepp, Ene-Margit Tiit, Erki Saluveer, Evelin Puura, Eve Valdvee, Gaili Illison, Garri Raagmaa, Gleb Denissov, Greta Tischler, Helerin Rannala, Helerin Äär, Helga Laurmaa, Helmut Hallemaa, Inge Nael, Jaak Kliimask, Jaanus Kiili, Janis Brunenieks, Jonas Martinavičius, Julia Aru, Jussi Sakari Jauhiainen, Jüri Jagomägi, Kaarel Lehtsalu, Kadi Leppik, Kadri Koreinik, Kadri Leetmaa, Kadri Raid, Kadri Soo, Kaja Loodla, Kaja Sõstra, Kalev Härk, Karin-Liis Haljaste, Karolin Kõrreveski, Kati Karelson, Katri Tammekand, Kersti Salu, Kersti Sannik, Koit Meres, Krista Valdvee, Kristel Kutsar, Kristi Lehto, Kutt Kommel, Laura Aaben, Leila Oja, Maali Käbin, Mare Ainsaar, Mare Kusma, Mare Ruuge, Maret Helm-Rosin, Mare Vähi, Margus Tiru, Margus Tuvikene, Maria Ausmees, Marika Kivilaid, Marika Šadeiko, Mari Kreitzberg, Mari-Liis Otsing, Mari Nõmm, Martin Gauk, Mati Valgepea, Matti Lüsi, Meelis Sügis, Merike Sinisaar, Merli Mäger, Merli Reidolf, Mihkel Servinski, Mikk Lõhmus, Mirgit Silla, Monika Oberšneider, Märt Leesment, Olga Schihalejev, Ona Molienė, Peteris Skinkis, Priit Potisepp, Priit Tampere, Ralfs Spāde, Raul Rosenberg, Reelika Parve, Reet Nestor, Rein Ahas, Riina Kerner, Rivo Noorkõiv, Robert Müürsepp, Siim Krusell, Siiri Silm, Sulev Liivik, Svetlana Šutova, Taavi Lai, Tatjana Smõkova, Tavo Kikas, Tiina Pauklin, Tiina Pärson, Tiit Tammaru, Tiiu-Liisa Laes, Triin Noorkõiv, Tõnu Kollo, Urmas Kase, Valentīna Locāne, Valentina Ralkina, Veiko Sepp, Vello Kutsar, Üllar Vahtramäe, Ülle Pettai, Ülle Valgma, Yngve Rosenblad