Valitsemissektori koondeelarve puudujääk vähenes

pressiteade nr 43

Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2009. aastal esialgsetel andmetel 1,7% ja võlatase 7,2% sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. IV kvartalis oli Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk 4,3 miljardit krooni.

2009. aastal jäi valitsemissektori eelarve puudujääk Maastrichti lepingus lubatud taseme piiresse. Aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 3,7 miljardi krooniga. Esmakordselt lõpetasid töötu- ja haigekassa defitsiidis: sotsiaalkindlustusfondide 1,5 miljardi krooni suurune puudujääk moodustas kogu valitsemissektori puudujäägist tervelt 40%. 2008. aastaga võrreldes vähenes nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste sektori defitsiit. Keskvalitsuse eelarve puudujääk oli 0,6% ning kohalike omavalitsuste sektori koondeelarvete puudujääk 0,5% SKP-st.

Valitsemissektori võlatase tõusis 2009. aastal veelgi. Aasta lõpus ulatus võlg 15,5 miljardi kroonini, kasvades varasema aastaga võrreldes kolmandiku. Keskvalitsuse laenumaht kasvas 2008. aastaga võrreldes ligi kaks korda, moodustades nüüd juba 44% kogu valitsemissektori võlast. Kohalike omavalitsuste sektori laenusumma kasvas vaid 0,6 miljardi krooni võrra ja oli 8,7 miljardit krooni.

2009. aasta IV kvartal võrreldes 2008. aasta IV kvartaliga

2009. aasta IV kvartalis kahanesid valitsemissektori kogukulud 17,5%. Kulude vähenemine toimus kõikides kululiikides, vaid väljamakstud sotsiaaltoetused kasvasid 0,5 miljardi krooni võrra (6,2%). Valitsemissektori palgakulu oli 1,2 miljardit krooni väiksem.

Valitsemissektori kogutulu kasvas 4,2 miljardit krooni (16,9%). Kogutulu suurendasid tootemaksud ja omanditulu — hästi laekusid enne maksumäära tõusu aktsiisimaksud ning dividenditulud laekusid tavapärase II kvartali asemel IV kvartalis.

IV kvartalis jätkus valitsemissektori võlataseme tõus. Kui kodumaine võlg vähenes 0,7 miljardi krooni võrra, siis valitsemissektori välisvõla tase kasvas viimases kvartalis 2,5 miljardit krooni. Välisvõla kasvu mõjutas peamiselt välistoetuste kaasfinantseerimiseks võetud suuremahulise laenulepingu väljamakse. Kodumaine võlg vähenes omamaistele pankadele tagastatud laenujäägi võrra. Nii kodumaise võla vähenemist kui ka välisvõla suurenemist mõjutas peamiselt keskvalitsuse tegevus, kohalike omavalitsuste võlatase jäi IV kvartalis peaaegu muutumatuks.

Eurostat avaldab liikmesriikide võla- ja defitsiiditaseme andmed 22. aprillil.

Täpsem teave:

Agnes Naarits
Osakonnajuhataja
Rahvamajanduse, finants- ja keskkonna arvepidamise osakond
Statistikaamet
Tel 625 9323

Info ülemäärase eelarvedefitsiidi menetluse ja sellega seotud aruandluse kohta on avaldatud Statistikaameti veebilehel rubriigis "Valdkonnad / Rahandus / Muu informatsioon" (http://www.stat.ee/rahandus)