Majandus kasvas I kvartalis

pressiteade nr 67

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,1%, teatab Statistikaamet.

I kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,7 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP langes 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,3% ja kasvas 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 1,7%.  

2015. aasta I kvartalis mõjutas SKP-d positiivselt enim töötleva tööstuse lisandväärtuse suurenemine, mis oli tingitud nii elektroonika- kui ka puidutoodete tootmise kasvust. Samal ajal vähendas töötleva tööstuse kasvu oluliselt toiduainete ning paberitoodete tootmise kahanemine. Eesti suurim tegevusala töötlev tööstus oli olulisim SKP kasvu panustaja kolmandat kvartalit järjest.

2015. aasta I kvartalis oli sarnaselt eelmise kvartaliga majanduskasvu suurim pidurdaja transpordi tegevusala lisandväärtuse kahanemine. Kui varem toimus langus peamiselt veondust ja laondust abistavas tegevusalas, siis seekord oli olulisem mõjutaja maismaatransport.

SKP kasvas aeglasemalt kui hõivatute ja töötatud tundide arv (kasv vastavalt 3,6% ja 4,5%). Seega vähenes teist kvartalit järjest tootlikkus nii hõivatu kui ka tunni kohta.

SKP loomiseks tehtud tööjõukulud kasvasid. 2015. aasta I kvartalis suurenes tööjõu ühikukulu eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 7%. Sellest lähtuvalt kasvasid töötaja kohta makstud hüvitised tootlikkusest oluliselt kiiremini.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes 2015. aasta I kvartalis nii töötleva tööstuse kui ka kogumajanduse kaupade eksport. Kaupade ja teenuste eksport kasvas neljandat kvartalit järjest olles enim mõjutatud elektroonikakaupade ja kütuste väljaveo suurenemisest ning mujal klassifitseerimata masinate ning toiduainete väljaveo kahanemisest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes kaupade ja teenuste sissevedu hinnamõjusid arvesse võttes 2,9%. Netoeksport (ekspordi ja impordi vahe) oli 2015. aasta I kvartalis positiivne, moodustades SKP-st 3,3%.

Kui välisnõudlus mõjutas Eesti majandust positiivselt, panustas sisenõudlus SKP kasvu negatiivselt. Sisenõudlus vähenes hinnamõjusid arvesse võttes 1,6% peamiselt kapitali kogumahutuse põhivarasse ning varude muutuse tõttu. Kapitali kogumahutus põhivarasse kahanes reaalarvestuses I kvartalis 7,7% olles enim mõjutatud ettevõtete investeeringute vähenemisest masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse. Sisemajanduse nõudluse ülejäänud komponendid panustasid majanduse kasvu positiivselt.

Diagramm: SKP ja sisenõudluse reaalkasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga

Alates ESA 2010 metoodika rakendamisest 2014. aasta septembris ühtlustasid Statistikaamet ja Eesti Pank rahvamajanduse arvepidamise ja maksebilansi näitajate revideerimispoliitika. Koos 2015. aasta I kvartali näitajatega uuendati 2014. aasta IV kvartali näitajad. Võrreldes 11.03.2015 avaldatud näitajatega korrigeeris Statistikaamet SKP reaalkasvu 2014. aasta IV kvartalis 0,01 protsendipunkti madalamaks.

08.09.2015 avaldab Statistikaamet tavapärase revisjoni aastate 2011–2014 kohta, mis on tehtud pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samal kuupäeval avaldatakse ka 2015. aasta I kvartali uuendatud andmed. Lisaks eelpooltoodud muudatustele avaldab Statistikaamet esmakordselt ESA 2010 metoodika järgi ümberarvestatud aegrea I kvartal 1995 – IV kvartal 1999.

Täpsem teave:

Annika Laarmaa
Juhtivstatistik-metoodik
Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
Statistikaamet
Tel 625 9353

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.