Keskmine brutokuupalk tõusis II kvartalis aastaga ligi kuus protsenti

pressiteade nr 93

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta II kvartalis 1082 eurot, teatab Statistikaamet. Brutokuupalk tõusis I kvartaliga võrreldes 7,1% ja eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 5,8%.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 5,9%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid palgatöötaja kohta 2,9% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2014. aasta II kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk (5,9%). Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kuueteistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta II kvartalis pea kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel – kinnisvaraalases tegevuses 11,2% ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 9,8%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud vaid ehituses (langus 0,5%).

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1054 eurot, mais 1058 eurot ja juunis 1135 eurot.

Keskmine netokuupalk oli 2015. aasta II kvartalis 871 eurot ja see kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kiiremini kui keskmine brutokuupalk (netokuupalga kasv oli 7,3%). Netokuupalga kiirem kasv oli tingitud tulumaksumäära alanemisest 21%-st 20%-ni, töötuskindlustusmakse määra alanemisest 1%-st 0,8%-ni ning samuti miinimumpalga tõusust 355 eurost 390 euroni alates 2015. aasta 1. jaanuarist.

Keskmine brutotunnipalk oli 2015. aasta II kvartalis 6,61 eurot ja see tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,4%. Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (10,7%) ning vähenes kahel tegevusalal – muudes teenindavates tegevustes (0,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (0,1%).

Palgastatistika uuringu alusel oli 2015. aasta II kvartalis töötajate arv 1,3% väiksem kui 2014. aasta II kvartalis. Palgatöötajate arv suurenes kuuel tegevusalal: 1) finants- ja kindlustustegevus; 2) info ja side; 3) kunst, meelelahutus ja vaba aeg; 4) töötlev tööstus;
5) tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; 6) majutus ja toitlustus.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu II kvartalis 1459 eurot ja tunnis 9,87 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta II kvartaliga tõusnud vastavalt 5,8% ja 6,2%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele oli kõige suurem kuus kinnisvaraalases tegevuses ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (vastavalt 11,5% ja 11,1%).

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, I kvartal 2013 – II kvartal 2015
Aasta Kvartal Keskmine brutokuupalk,
eurot
Muutus eelmise aasta sama
kvartaliga võrreldes, %
2015 I 1 010 4,5
II 1 082 5,8
2014 I 966 7,3
II 1 023 4,8
III 977 5,0
IV 1 039 5,3
2013 I 900 6,3
II 976 8,5
III 930 8,8
IV 986 7,6

Diagramm: Keskmine brutokuupalk ja selle muutus tegevusalati

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2015. aastal on valimis 12 074 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Täpsem teave:

Birgit Hänilane
Juhtivstatistik
Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond
Statistikaamet
Tel 625 9327

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.