Majandus kasvas II kvartalis

pressiteade nr 102

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 0,8%, teatab Statistikaamet.

II kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,3 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,5% ja 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 0,6%.

Täpsustatud andmetel olid 2016. aasta II kvartalis Eesti majanduse suurimad pidurdajad energeetika, mäetööstuse ning kinnisvaraalase tegevuse tegevusalad. Energeetika tegevusalal kahanes kõikide energialiikide tootmine. Mäetööstuse tegevusala lisandväärtus langes põhiliselt põlevkivi kaevandamise vähenemise tõttu. Kinnisvaraalane tegevus jooksevhindades küll kasvas, aga hinnakasvu tõttu tegevusala lisandväärtus püsivhindades vähenes.

SKP kasvu panustas 2016. aasta II kvartalis enim info ja side tegevusala, mille lisandväärtus suurenes tänu programmeerimis- ja infotegevuste lisandväärtuse kiirele kasvule. Suure panuse SKP kasvu andsid veel põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük ning kaubandus. Kaubanduses kasvas enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus, samuti suurenes hulgikaubanduse lisandväärtus.

Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus mõjutas SKP-d positiivselt. II kvartalis suurenesid enam kui pooled töötleva tööstuse tegevusalad. Neist suurimad kasvajad olid elektriseadmete, tekstiili- ja rõivatootmine, samas vähenes oluliselt metall-, elektroonika- ning mineraalsete toodete tootmine.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes reaalarvestuses 4,1% peamiselt elektroonikatoodete, elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo kasvu toel. Koguimport kasvas võrreldes eelmise aasta II kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 8,8%, mis on viimase 14 kvartali suurim kasv. Kaupade ja teenuste importi suurendas enim elektroonikatoodete, mootorsõidukite ja metallide sisseveo kasv.

Netoekspordi osatähtsus SKP-s moodustas 2016. aasta II kvartalis 3,8%.

SKP kasvas aeglasemalt kui hõivatute ja töötatud tundide arv (vastavalt 2,0% ja 2,9%), seega vähenes kogumajanduse tootlikkus nii hõivatu kui ka tunni kohta. Töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini ning tööjõu ühikukulu suurenes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,4%.

Sisemajanduse nõudlus tugevnes. Reaalarvestuses suurenesid sisenõudluse kõik komponendid peale valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste. Elanike lõpptarbimiskulutused suurenesid 3,0%. Enim kasvasid elanike kulutused transpordile, toidukaupadele ja vabale ajale.

Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 2016. aasta II kvartalis peale langust eelnevas 8 kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 5,4%. Enim suurenesid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse, samuti mittefinantsettevõtete kapitali kogumahutus põhivarasse – hoonetesse ja rajatistesse ning masinatesse ja seadmetesse. Samal ajal valitsemissektori kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes.

Diagramm: Tegevusala panus SKP kasvu, II kvartal 2016

Statistikaamet revideeris iga-aastase tavapärase revisjoni käigus aastate 2012–2015 rahvamajanduse näitajaid pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samuti avaldati 2016. aasta I kvartali uuendatud andmed. Lisaks eelpooltoodule muudeti 2010. aasta näitajad.

2016. aastal tehtud rahvamajanduse arvepidamise revisjoni ja selle mõju kohta loe täpsemalt siit.

Täpsem teave:

Annika Laarmaa
Juhtivstatistik-metoodik
Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
Statistikaamet
Tel 625 9353

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.