Mobiilne internetiühendus on enam kui kolmveerandil leibkondadest

pressiteade nr 100

Kodune internetiühendus oli 2017. aasta seisuga 88%-l leibkondadest, teatab Statistikaamet. Mobiilse internetiühendusega leibkondade osatähtsus jõudis 82%-ni, kasvades aastaga nelja protsendipunkti võrra.

Koduse internetiühendusega leibkondade osatähtsus suurenes eelmise aastaga võrreldes kaks protsendipunkti. Juhtmega või juhtmevaba internetiühendus oli ligikaudu üheksal ning mobiilne internet kaheksal internetiühendusega leibkonnal kümnest. Veidi üle kahe kolmandiku internetiühenduseta leibkondadest märkis koduse internetiühenduse puudumise peamise põhjusena vajaduse või huvi puudumist.

Kui 16–54-aastastest kasutas internetti viimase kolme kuu jooksul 97%, siis 55–74-aastaste hulgas oli vastav näitaja 68%. 65–74-aastaste hulgas suurenes internetikasutajate osatähtsus aastaga kaks protsendipunkti, ulatudes 53%-ni. Vaatamata sellele oli digilõhe noorima (16–24-aastased) ja vanima (65–74-aastased) vanuserühma vahel 46 protsendipunkti. Igapäevaselt kasutas internetti 90% ja arvutit 85% internetikasutajatest.

Liikvel olles (st kodust ja töökohast eemal) kasutas internetti viimase kolme kuu jooksul mobiil- või nutitelefonis 73% ning kaasaskantavas arvutis 32% internetikasutajatest, mõlemad näitajad on 2016. aastaga võrreldes tõusnud vastavalt seitse ja kolm protsendipunkti. Vanuserühmiti oli liikvel olles internetikasutajate osatähtsus suurim 16–24-aastaste internetikasutajate seas.

16–74-aastaste internetikasutajate seas oli viimase kolme kuu populaarseim internetitegevus internetipanga teenuste kasutamine (90%), meediaväljaannete lugemine (90%) ning e-posti kasutamine (89%). Viimase 12 kuu jooksul broneeris eraisikult veebilehe või mobiiliäpi kaudu sõiduteenust 22% (nt Taxify/Uberi kaudu) ning majutusteenust (nt Airbnb.com kaudu) 17% internetikasutajatest.

Viimase 12 kuu jooksul ostis või tellis internetist mõne toote või teenuse 65% internetikasutajatest, seda on ühe protsendipunkti võrra enam kui aasta tagasi. Kõige enam telliti internetist reisi- ja majutusteenuseid (61% e-kaubanduse kasutajatest) ning kontserdi-, kino-, teatri- jm ürituste pileteid (57%). Toitu ja esmatarbekaupu ostis või tellis internetist veidi üle kolmandiku (35%), elektroonilisi seadmeid aga veerand e-kaubanduse kasutajatest.

Eesti 10 ja enama hõivatuga ettevõtetest kasutas iga päev arvutit 96%, neist 95% ka internetti. Internetiühendustest on valdavalt kasutusel püsiühendus, kuid ligi kolmveerand ettevõtteist kasutas töö eesmärgil ka mobiilset internetiühendust. Kasutatavad interneti püsiühendused on aasta-aastalt kiirenenud. 80%-l püsiühendusega ettevõtetest oli kiireim allalaadimiskiirus üle 10 Mbit/s. Püsiühendust kasutanud ettevõtteist 97% oli kasutusel oleva püsiühendusega rahul.

15%-l Eesti ettevõtetest olid 2017. aastal palgal info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kvalifikatsiooniga spetsialistid. 8% ettevõtteist kohtas raskusi IKT-spetsialistide värbamisel. Et infotehnoloogiliste vahendite kasutamine on igapäevaelu lahutamatu osa, on IT-oskuste pidev täiendamine möödapääsmatu. Kümnendik Eesti ettevõtteist koolitas oma töötajaid IKT alal, 8% ettevõtteist tegi koolitusi ettevõttes töötavaile IKT-spetsialistidele.

2017. aastal turustas 18% Eesti ettevõtteist oma toodangut või teenuseid elektroonse keskkonna kaudu. E-müügiga tegelenud ettevõtete müügitulust andis e-müük viiendiku. Suurimad e-müügi kasutajad olid hulgi- ja jaekaubanduse ning majutuse ja toitlustuse valdkonna ettevõtted.

Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib Statistikaamet iga aasta II kvartalis. Aastatel 2005–2013 uuriti seda tööjõu-uuringu lisana, alates 2014. aastast iseseisva uuringuna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkond erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel.

Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib Statistikaamet 2001. aastast. 2017. aastal osales uuringus 3400 ettevõtet. Vaatlus hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid.

Statistikatöö „Infotehnoloogia leibkonnas“ ja „Infotehnoloogia ettevõttes“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Täpsem teave:

Jaanika Ait
Juhtivstatistik-metoodik
Metoodika ja analüüsi osakond
Statistikaamet
Tel 625 9392

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis (infotehnoloogia leibkonnas ja infotehnoloogia ettevõttes).