I kvartalis oli keskmine palk 1242 eurot

pressiteade nr 59

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta I kvartalis 1242 eurot, tõustes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 7,7%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 0,2 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1220 eurot, veebruaris 1213 eurot ja märtsis 1295 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes I kvartalis brutokuupalk 2,2%, peamiselt ebaregulaarsete lisatasude vähenemise tõttu. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata vähenes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 1,1%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud vähenesid I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 22% ja tõusid 2017. aasta I kvartaliga võrreldes 24%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,6 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta I kvartaliga võrreldes 7,1%.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2017. aasta I kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga tõus oli 4,5%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2018. aasta I kvartalis 7,38 eurot, tõustes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 3,5%.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta I kvartalis kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses, energeetikas ning info ja side tegevusalal. Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (see tegevusala hõlmab organisatsioonide tegevust, kodutarvete parandust, iluteenindust), kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid. Selle tegevusala aastakasvu üks põhjus on miinimumpalga tõus 470 eurolt 500 eurole ning samuti Statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused. Brutokuupalk tõusis 2018. aasta I kvartalis kõikidel tegevusaladel, tagasihoidlikum oli brutokuupalga kasv haldus- ja abitegevuses, info ja side tegevusalal ning veonduses ja laonduses.

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1537 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1510 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli I kvartalis kiireim riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning aeglaseim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Maakonniti oli 2018. aasta I kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1386 eurot) ja Tartu (1209 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (896 eurot) ja Saare (930 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli I kvartalis kiireim Rapla, Saare, Põlva ja Jõgeva maakonnas. Alates 2018. aasta I kvartalist esitatakse maakondlike andmeid uue haldusjaotuse järgi.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2018. aasta I kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv sama suur kui 2017. aasta I kvartalis ja 1% suurem kui 2017. aasta IV kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes enam muudes teenindavates tegevustes, kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal ning kinnisvaraalases tegevuses. Muutus nendel tegevusaladel on peamiselt põhjustatud üldkogumisse alla 50 töötajaga MTÜde ja sihtasutuste lisamisest.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2018. aasta I kvartalis 1667 eurot ja tunnis 10,81 eurot. 2017. aasta I kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,1% suurem.
Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2016 – I kvartal 2018
Aasta Kvartal Keskmine brutokuupalk, eurot Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
2016 I 1 091 8,1
  II 1 163 7,6
  III 1 119 7,1
  IV 1 182 6,9
2017 I 1 153 5,7
  II 1 242 6,8
  III 1 201 7,4
  IV 1 271 7,5
2018 I 1 242 7,7

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus tegevusala järgi, I kvartal, 2017–2018

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest ja ebaregulaarsed preemiad ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Statistika aluseks on küsimustik „Palk ja tööjõud”, mille esitamise tähtaeg oli 18.04.2018. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 28 tööpäevaga. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Alates 2018. aastast on liidetud statistikatööde „Töötasu“ ja „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“ valim ja küsimustikud ning andmeid kogutakse uue küsimustikuga „Palk ja tööjõud“. Alates 2018. aasta I kvartalist toimusid muudatused nii üldkogumis kui ka valimis, valimit optimeeriti ning üldkogumisse lisati alla 50 töötajaga MTÜd ja SAd. Andmeid küsitakse uue küsimustikuga „Palk ja tööjõud“, varem küsiti andmeid

küsimustikega „Palk“ ja „Palk maakonna järgi“. Alates 2018. aasta I kvartalist on maakondlikud andmed avaldatud uue, kehtiva haldusjaotuse järgi.

Täpsem teave:

Kai Maasoo
Juhtivstatistik
Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond
Statistikaamet
Tel 625 9327

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.