II kvartalis keskmise palga kasv aeglustus

pressiteade nr 88

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta II kvartalis 1321 eurot, tõustes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,4%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,3 protsendipunkti aeglasem kui eelmises kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1312 eurot, mais 1298 eurot ja juunis 1354 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes II kvartalis brutokuupalk samuti 6,4%. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata suurenes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 6,3%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid II kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 8% ja tõusid 2017. aasta II kvartaliga võrreldes 33%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 1 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta II kvartaliga võrreldes 5,4%.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2017. aasta II kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga aastakasv võrreldes eelmise kvartaliga aeglustus ning II kvartalis oli reaalpalga tõus 3,0%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2018. aasta II kvartalis 7,50 eurot, tõustes eelmise kvartaliga võrreldes 1,6%.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta II kvartalis jätkuvalt kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses (2192 eurot) ning info ja side tegevusalal (2169 eurot). Võrreldes 2017. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (see tegevusala hõlmab organisatsioonide tegevust, tarbeesemete ja kodutarvete parandust, teenindust), kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid. Selle tegevusala aastakasvu üks põhjus on miinimumpalga tõus ning samuti Statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.

Brutokuupalk tõusis 2018. aasta II kvartalis pea kõikidel tegevusaladel (v.a haldus- ja abitegevused), tagasihoidlikum oli brutokuupalga kasv info ja side tegevusalal, veonduses ja laonduses, kinnisvaraalases tegevuses ning majutuses ja toitlustuses.

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1634 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1604 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli II kvartalis kiireim riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (6,7%) ning aeglaseim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (6,3%).

Maakonniti oli 2018. aasta II kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1469 eurot) ja Tartu (1302 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (967 eurot) ja Saare (977 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli II kvartalis kiireim Hiiu, Saare, Põlva ja Järva maakonnas ning brutokuupalk jäi samale tasemele eelmise aasta II kvartaliga Viljandi ja Võru maakonnas. Alates 2018. aasta I kvartalist esitatakse maakondlike andmeid uue haldusjaotuse järgi.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2018. aasta II kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,2% suurem kui 2017. aasta II kvartalis ja 1% suurem kui 2018. aasta I kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes enam muudes teenindavates tegevustes, kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal ning kinnisvaraalases tegevuses. Muutus nendel kolmel tegevusalal on peamiselt põhjustatud üldkogumisse alla 50 töötajaga MTÜde ja sihtasutuste lisamisest. Lisaks suurenes enam täistööajaga töötajate arv finants- ja kindlustustegevuses ning majutuses ja toitlustuses. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastaga enam haldus- ja abitegevuses ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2018. aasta II kvartalis 1771 eurot ja tunnis 11,46 eurot. 2017. aasta II kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 5,9% suurem.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2016 – II kvartal 2018
Aasta Kvartal Keskmine
brutokuupalk, eurot
Muutus võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga, %
2016 I 1091 8,1
II 1163 7,6
III 1119 7,1
IV 1182 6,9
2017 I 1153 5,7
II 1242 6,8
III 1201 7,4
IV 1271 7,5
2018 I 1242 7,7
II 1321 6,4

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus tegevusala järgi, II kvartal, 2017–2018

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest ja ebaregulaarsed preemiad ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Statistika aluseks on küsimustik „Palk ja tööjõud”, mille esitamise tähtaeg oli 18.07.2018. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 29 tööpäevaga. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Alates 2018. aastast on liidetud statistikatööde „Töötasu“ ja „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“ valim ja küsimustikud. Andmeid küsitakse uue küsimustikuga „Palk ja tööjõud“, varem küsiti andmeid küsimustikega „Palk“ ja „Palk maakonna järgi“. Alates 2018. aasta I kvartalist toimusid muudatused nii üldkogumis kui ka valimis, valimit optimeeriti ning üldkogumisse lisati alla 50 töötajaga MTÜd ja SAd.

Alates 2018. aasta I kvartalist on maakondlikud andmed avaldatud uue, kehtiva haldusjaotuse järgi.

Täpsem teave:

Kai Maasoo
Juhtivstatistik
Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond
Statistikaamet
Tel 625 9327

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.