Maakondade majanduspanus elaniku kohta ühtlustub

pressiteade nr 132
Joonise andmeid on muudetud 13.12

Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kogulisandväärtusest 64% loodi 2017. aastal Harjumaal, teatab Statistikaamet. Maakondlikud erinevused SKP-s elaniku kohta on aga vähenemas.

2017. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 24 miljardit eurot. Harjumaa panus sellesse oli 15 miljardit eurot, millest omakorda 13 miljardit eurot tuli Tallinnast. Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s olid vastavalt 11% ja 6%. Väikseima osatähtsusega olid 2017. aastal Hiiumaa ja Põlvamaa, kumbki moodustas vähem kui protsendi Eesti SKP-st.

2017. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest üle 70% teeninduses. Eelkõige Tallinna ja Tartu linna mõjul oli teenindusel kõige suurem osatähtsus Harjumaal (76%) ning Tartumaal (70%). Vastupidiselt varasemale trendile võis kõigis maakondades peale Läänemaa täheldada mõningast teenindussektori osatähtsuse vähenemist. Kõige kiirem oli sektori osatähtsuse vähenemine Põlvamaal, Järvamaal ja Jõgevamaal.

Tööstus- ja ehitussektor moodustas 2017. aastal 28% Eesti lisandväärtusest. Teenindussektori osatähtsuse vähenemise tõttu on tööstus- ja ehitussektori osatähtsus mitme maakonna lisandväärtuses viimase aasta jooksul vähesel määral kasvanud. Suurim on sektori osatähtsus maakondlikus lisandväärtuses Ida-Virumaal (51%), väikseim Harjumaal (23%), Põlvamaal (26%) ja Tartumaal (27%). Kui Harjumaal ja Tartumaal on sektori osatähtsus lisandväärtuses väike suure teenindussektori tõttu, siis Põlvamaal on suur osatähtsus põllumajandussektoril.

Põllumajandussektor moodustas 2017. aastal 3% Eesti lisandväärtusest. Suurim osatähtsus oli sektoril Jõgeva maakonnas (18%). Osatähtsuse poolest järgnevad Viljandimaa (16%) ja Põlvamaa (13%). Kui üldjuhul on sektori osatähtsus maakondlikes lisandväärtustes olnud langustrendis, siis pärast nõrka 2016. aastat võis 2017. aastal märgata mõningast osatähtsuse kasvu. Enim mõjutas see maakondi, kus sektori osatähtsus on märkimisväärsem.

2017. aastal oli SKP elaniku kohta 17 943 eurot, mis on 1464 eurot rohkem kui aasta varem. Suurim oli SKP elaniku kohta Harju maakonnas, kus see on 144% Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu ja Saare maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 92% ja 69% Eesti keskmisest. Väikseim oli SKP elaniku kohta Põlva maakonnas – 42% Eesti keskmisest. Mitmes maakonnas võib viimastel aastatel märgata SKP elaniku kohta lähenemist Eesti keskmisele. Eelkõige paistavad selles osas silma Läänemaa, Saaremaa ja Valgamaa. Samuti on vähenemas vahe Harjumaa ja Eesti keskmise vahel, ehk ülejäänud Eesti SKP elaniku kohta on lähenemas Harjumaale.

SKP elaniku kohta, 2014 ja 2017

Põllumajandussektor – põllumajandus; metsandus; kalandus

Tööstus- ja ehitussektor — mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus.

Teenindussektor — hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus; kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus; haridus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused.

30. augustil 2019 avaldab Statistikaamet revideeritud rahvamajanduse arvepidamise aegread perioodi 1995–2018 kohta. Rohkem infot Euroopa Komisjoni soovitusliku korrigeerimispoliitika järgse suurrevisjoni kohta leiab Statistikaameti veebist. Revideeritud regionaalne SKP avaldatakse 2019. aasta detsembris.

Statistikatöö „Regionaalne SKP“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Täpsem teave:

Robert Müürsepp
Juhtivanalüütik
Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
Statistikaamet
Tel 625 9138

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.