Märtsis suurenes kaubavahetus liikmesriikidega

pressiteade nr 54

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2019. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta märtsiga 8% ja import 5%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas Euroopa Liidu riikidega toimunud ekspordi ja impordi suurenemine.

Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 177 miljonit eurot, mis oli 22 miljonit eurot väiksem kui möödunud aasta samal perioodil.

Märtsis kasvas eksport Euroopa Liidu liikmesriikidesse 104 miljoni euro võrra ja import 71 miljoni euro võrra. Euroopa Liidu osatähtsus kogu ekspordist moodustas 72% ja impordist 80%. Viimati oli ekspordi osatähtsus nii kõrge 2017. aasta novembris ja impordi osatähtsus 2018. aasta mais.

Märtsis oli kaupade ekspordi peamisteks sihtriikideks Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (10%) ja Läti (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi mitmesuguseid tööstustooteid ning puitu ja puittooteid, Lätti transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (50 miljonit eurot), Taani (25 miljonit eurot) ja Belgiasse (20 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse suurenes enim kommunikatsiooniseadmete, Taani ja Belgiasse mineraalsete toodete väljavedu. Enim kahanes eksport Singapuri (19 miljonit eurot), kuhu veeti vähem mineraalseid tooteid.

Kaupadest eksporditi märtsis kõige rohkem elektriseadmeid (15% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid (mõlema osatähtsus 12%). Ekspordi kasvu mõjutas enim metalli ja metalltoodete (22 miljonit eurot), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (13 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Enim kahanes elektriseadmete (7 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas märtsis 72% kogu kaupade ekspordist. Kodumaist päritolu kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta märtsiga võrreldes 8% ja re-eksport 7%. Enim suurenes Eesti päritolu mineraalsete toodete (põlevkivibensiin, lennukibensiin, põlevkivikütteõli), mitmesuguste tööstustoodete (kokkupandavad puitehitised, mööbel) ning metalli ja metalltoodete (metallijäätmed, metallkonstruktsioonid) väljavedu.

Märtsis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13%), Saksamaalt ja Rootsist (mõlema osatähtsus 11%) ning Lätist (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning metalli ja metalltooteid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid ning Rootsist transpordivahendeid ja elektriseadmeid. Kõige rohkem suurenes import Soomest (29 miljonit eurot), Lätist (20 miljonit eurot) ja Rootsist (18 miljonit eurot). Soomest ja Lätist suurenes enim mineraalsete toodete ning Rootsist transpordivahendite sissevedu. Import vähenes kõige enam Valgevenest (28 miljonit eurot), mida põhjustas mineraalsete toodete sisseveo vähenemine.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (13% kogu kaupade impordist), mineraalseid tooteid ja transpordivahendeid (mõlema osatähtsus 12%) ja mehaanilisi masinaid (11%). Kõige enam suurenes metalli ja metalltoodete (20 miljonit eurot) ning vähenes mineraalsete toodete (18 miljonit eurot) sissevedu.         

Võrreldes 2018. aasta sama kuuga langes väliskaubanduse ekspordi mahuindeks aastaga 1% ning impordi mahuindeks tõusis 3% võrra.

Käesoleva aasta I kvartalis eksporditi kaupu 3,6 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,9 miljardi euro eest. Võrreldes 2018. aasta I kvartaliga suurenes eksport 8% ja import 4%. Kaubavahetuse puudujääk oli I kvartalis 392 miljonit eurot (2018. aasta I kvartalis 500 miljonit eurot).

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga, toetas 2019. aasta I kvartali ekspordi kasvu puidu ja puittoodete (44 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (30 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (28 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Ameerika Ühendriiki, Taani, Lätti ja Soome.

I kvartali impordi kasvu mõjutasid oluliselt keemiatööstuse tooraine ja toodete (41 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (28 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (18 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Riikide arvestuses suurenes I kvartalis import 2018. aasta I kvartaliga võrreldes enim Leedust, Rootsist ja Venemaalt. Enim vähenes import Valgevenest.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2018–2019
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2018 2019 muutus, % 2018 2019 muutus, % 2018 2019
I kvartal 3 296 3 555 8 3 796 3 947 4 -500 -392
Jaanuar 1 035 1 160 12 1 253 1 283 2 -218 -122
Veebruar 1 118 1 165 4 1 201 1 257 5 -83 -92
Märts 1 143 1 230 8 1 342 1 407 5 -199 -177
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, märts 2019
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 230 100 8 KOKKU 1 407 100 5
EL 28 882 72 13 EL 28 1 131 80 7
Euroala 19 riiki 613 50 16 Euroala 19 riiki 798 57 7
EL-i välised riigid 347 28 -5 EL-i välised riigid 276 20 -2
1. Soome 196 16 6 1. Soome 185 13 19
2. Rootsi 127 10 -8 2. Saksamaa 152 11 -5
3. Läti 114 9 18 3. Rootsi 148 11 14
4. Saksamaa 88 7 6 4. Läti 137 10 17
5. USA 85 7 - 5. Leedu 124 9 -6
6. Venemaa 76 6 3 6. Venemaa 115 8 11
7. Leedu 67 5 7 7. Poola 86 6 -3
8. Taani 60 5 71 8. Holland 63 4 18
9. Norra 52 4 7 9. Hiina 51 4 26
10. Prantsusmaa 38 3 69 10. Itaalia 35 2 9
Eksport ja import kaubajaotise järgi, märts 2019
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 230 100 8 1 407 100 5 -177
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 96 8 15 139 10 10 -43
Mineraalsed tooted (V) 147 12 8 162 12 -10 -15
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 67 5 9 133 9 11 -67
Kummi- ja plasttooted (VII) 37 3 5 72 5 11 -36
Puit ja puittooted (IX) 141 12 4 48 3 2 92
Paber ja pabertooted (X) 29 2 -5 26 2 17 4
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 37 3 3 62 4 9 -26
Metall ja metalltooted (XV) 99 8 28 140 10 16 -41
Mehaanilised masinad (84) 113 9 -1 152 11 -5 -39
Elektriseadmed (85) 180 15 -4 179 13 -1 1
Transpordivahendid (XVII) 84 7 11 162 12 10 -77
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 46 4 35 33 2 -1 13
Mitmesugused tööstustooted (XX) 111 9 12 38 3 22 73
Muu 43 3 18 60 4 17 -17

Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad oli vastavalt 14. ja 15. aprillil 2019, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 22. aprillil 2019. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Täpsem teave:

Evelin Puura
Juhtivanalüütik
Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond
Statistikaamet
Tel 625 9259

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis ja valmistabelites. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.